Mon lean okta sápmelaš . 
Mon lean okta sápmelaš , guhte lean bargan visot sámi bargguid ja mon dovddan visot sámi dili . 
Ja mon lean ipmirdan , ahte Ruoŧa hállehus háliida min veahkehit nu olu go sáhttá , muhto sii eai oaččo riekta čielgasa , jur got dat lea min eallin ja dilli , deinnago sápmelaš ii sáhte jur juste čilget nu got lea . 
Ja dasa lea dát sivva : go sápmelaš boahtá moskkus gámmirii , de son ii ipmir ii báljo maidege , go ii biegga beasa bossut njuni vuostá . 
Su jurdagat eai golgga , go leat seainnit ja moskkus oaivvi nalde . 
Ja ii leatge buorre sutnje orrut suhkkes vuvddiid siste , gos lea liegga ilbmi . 
Muhto go sápmelaš lea alla váriid nalde , de sus lea oba čielggas jierbmi . 
Ja jos doppe livččui čoakkánbáiki soames alla vári nalde , de veajálii sápmelaš čilget oba bures su iežas áššiid . 
Mon lean jurddašan , ahte dat livččui buoremus , jos livččui dakkár girji , masa lea visot čállojuvvon bajás sámi eallin ja dilli , vai ii dárbbaš jearrat , got lea sámi dilli , ja vai eai beasa botnjat nuppe_ládje , dakkárat guđet háliidit sámiid nala gielistit , ja botnjat viso beare sámiid sivalažžan , go leat riiddut dálolaččaid ja sámiid gaskkas Norggas ja Ruoŧas . 
Ja dasa ferte čállit visot dáhpáhusaid ja čilgehusaid , vai boađálii čielggas nu_ahte ipmirda juohke olmmoš . 
Ja lea dat nuppiide sámiidenai hávski gullat sámi dili birra . 
Dás gullá eanemus Juhkásjávrri suohkana sámiid birra . 
Boarráseamos muitalusat sámiid birra , dat maid nubbi sápmi lea muitalan nuppi sápmái . 
Dás leat juohkelágáš muitalusat , muhto ii leat vissis leatgo jur njuolga , go eai leat čállojuvvon . 
Muitalus sápmelaččaid birra , gos sii leat vuohččan orron , ja got sin dilli lea leamaš , ja mainna sii leat eallán ja gos sii leat boahtán . 
Sámiid boahtimušas ii leat gullon , ahte livččo boahtán gosge . 
Sápmelaš lea leamaš dáppeorru miehtá Sámi eatnama . 
Ja go sápmelaš lea leamaš dáppe mearragáttiin orrume , dalle eai leat leamaš orrut eai oktage mearragáttiin , ja dalle leai buorre orrut sámiide . 
Ja sámit leat orron Ruoŧa bealde maiddá juohke báikkis . 
Ja eai dalle lean dálolaččat eai gosge ; eai sámit diehtán , ahte leat iežá olbmot go sii . 
Mon jurddašan ahte sii leat eallán bivdduin vuohččan , guliid ja lottiid ja gotti bivdduin , guovžžaiguin ja visot meahcielliiguin . 
Man dihte mon doaivvun dan : go gávdnojit sámegielat namat várppiin dain jávrriin , gos eai dáláš sámit bivdde šatain . 
Ja dat lea velá stuorit mearka , ahte sámit leat orron guhká ovttat sajiin . 
Dat leat dat rokkit mat leat eatnama siste juohke sajis , gos dološ sápmelaččat leat orron . 
Dat rokkit leat leamaš sin goađit . 
Ja dahke sii rokkiid dego iežánai meahcieallit . 
Ja eanemus oassi dain rokkiin gávdno mearragáttiin ja jávre- ja johkagáttiin , ja dakkár báikkiin gos lea meahcielliid golgangeaidnu , dakkár gos gorsagierragat bohtet oktii , ja jávregaskkat . 
Soamis dein rokkiin lea leamaš biergosuodjin ja soamis lea leamaš bivdoroggin . 
Dat leai čieŋal ja lohkki nalde , ja go ealit bođii nala , de jorggihii birralis ja son gahčai roggái . 
Ja dan rokki vuođus ledje sákkit muoras ja čoarvvis , ja dan nala sorbmahuvai ealit , vaikko_man sorttat ealit . 
Eai olbmot gale jáhke daid rokkiid , ahte dat leat leamaš olbmuid dahkan rokkit dahje goađit ; muhto dat leat gávdnojuvvon máŋga mearkka dasa - dollasajit , suovvamuorra ja okta njiskun . 
Ja leat gale boares sámit ožžon mearkka , ahte dat leat hávdditnai dat rokkit , ja danne eai sámit duostta geahččat dahje roggat vai geahččale ; sii ballet dain rokkiin . 
Dat lea nu dáhpáhuvvan máŋgga háve , ahte sápmelaš lea nohkkan dan rokki siste , ja de lea boahtán dakkár olbmohámot ja dat lea hupman ja gohčui su eret vuolgit . 
Ja su muođut ledje dego jeagil . 
Ja lea dadjan : " Ale nohka mu nalde ! 
" Ja jos ii velá vuosttaš geardde jeagat , de son gohčču nuppádis ja velá garraseappot . 
Ja dat leat oaidnán dáid mearkkaid dáláš olbmotnai . 
Okta báiki lea Vuoskkonjárgga máddagis , gos gávdnojit olu rokkit , ja das lea maiddá soames olmmoš gohčohallan eret . 
Ja dat gale lea muitalan , ahte son lea gottihuvvon ja biddjon dohko dan roggái . 
Ja sámit dainna ballet dain rokkiin , eai duostta roggat eaige nohkkat dain rokkiin . 
Sámi johtingeainnuid nalde leat rokkit , maid ii oktage dáláš olmmoš dieđe vissásii mat rokkit dat leat . 
Muhto de lea árvalus , ahte dat leat sámit orron dalle_go lea leamaš váinnuid áigi , dalle_go leat ruoššačuđit golgan ja goddán sámiid visot maid leat gávdnan , ja dan_dihte leat ferten dahkat eatnanvuoles gođiid ja orrut doppe . 
Dušše moadde leat gehččojuvvon , ja jos livččo olu gehččojuvvon , de veajále olu dávvirat gávdnot . 
Sápmelaččas leai dakkár luondu , ahte son háliidišgođii gottiid . 
Sii oidne olu gottiid ja sii álge bivdit ja reainnidit . 
Dálvet vuvddiin , gos leai gassat muohta , de sii álge , doarridedje ja čuoiggahedje dasságo gottit váibe , ja de sii válde lojimusa . 
Muhto gal dat lea goit leamaš bahá doallat sin . 
Ja go sii leat ožžon muhtumiid dápmahuvvat dahje oadjut , de daiguin lea leamaš álkit eanet oažžut . 
Báhkaid áigge , go boazu ruohttá čoahkkái , de sii lávejit muhtumin mannat alla báktegaskii ja dasa cakkadit dasságo nelgot ja oahpástuvvet olbmo oaidnit ja haksit . 
Ja dalle leat juo vuohččan sápmelaččat álgán uvhret siiddiide , vai ožžot eanet gottiid alcceset dahje vai lassána eallu . 
Dološ olbmot leat bálvalan siiddiid dan ládjenai , ahte eallu šaddá stuoris , ja dat lea šaddan eallu daidda goase duššis . 
Ja dein leat maiddá čábbábut bohccot go iežáin . 
Muhto eai deid ealut bistte go iežaset áiggi — mánát báhcet geafin . 
Ja sámit lávejit ballat deid olbmuid mánáin , ahte dat šaddet geafit , geain leat bálvvosealut . 
Ja daid lea dát čálli gullan hupmame , ahte dan olbmos lea bálvvoseallu , ja dat lea hohpi . 
Dál eai šatain guliid bivdit olu astan , muhto juohkehaš álgá gottiid bivdit ja sii ožžo nu ollu ahte álge doallat siidda , ja geahččaledje gos lea buoremus orrut ealuin juohke áiggi jagis . 
Ja sii leat gávnnahan ' ' johtit seammá ládje go sámit ein dál johtet . 
Dalle leai buorre eallit dahje birget , dalle eai lean dálolaččat , eai dárrolaččat eaige ruoŧŧelaččat . 
Ja dalle geahččaledje orrut guhkkin lulde dálvet , dassážiigo dálolaččat bohte ja balde sin nu , ahte ferteje heaitit luksa johtimis . 
Geasset Norggas sápmelaččat orro mearragáttiin ja atne ealu vuvddiin ja váriin , gos sii háliide . 
Dalle eai diehtán sápmelaččat , ahte leat iežát go sii . 
Ja dat sápmelaččat , mat orro lulde , de dat álge johtit davás duoddarii , ja dat , mat orro mearragáttiin , dat maid johte bajás duoddarii , ja de gávnnadedje duoddara nalde . 
Ja de nuppit balle nuppiin ja de čiehkádalle , doivo stállun ja uldan . 
Ja dalle eai sámit diehtán , ahte Ipmil lea , muhto sis leai goit dakkár jáhkku , ahte galgá juoidá bálvalit . 
Ja go sii bálvalit juoidá , de dat veahkeha sin . 
Ja danin sii uvhreje siiddiide . 
Sámiid vuosttaš ballán . 
Muitalus das , got lea Sámis geavvan , go olbmot lassánedje ja álge ohcat eatnamiid . 
De bohte meara mielde deike dán nuortadavvečihkii ja de balde sámiid eret mearragáttiin . 
Ja de sámit báhtare vuovdegierragiidda , ja doppe orro ráfis olu jagiid ja guođohedje ealuideaset dain vuvddiin ja váriin , mat ledje ávdimin dahje orruid haga . 
Ja dalle sámit bohče olu mielkki áldduin ja dahke vuosttáid , ja eai sii dalle atnán gáfiid eaige jáfuid . 
Sámit borre bierggu , vara ja mielkki . 
Dalle leai iđedisgáfe sajis bohccovarrajukca , ja dan sisa mielki biddjui , mii leai geasset válmmastuvvon . 
Ja dološ sámit ledje stuorrát ja dearvašat . 
Muhto go lassánedje olbmot , de bohte čáhppesbivttasolbmot fas dohko , gosa ledje sámit vuohččan ballán , ja dahke orohagaid jur dasa gos sámit ledje orrume , dan_dihte go sii oidne , ahte das leai čáppa gieddi , maid ledje bohccot dutken , gožžan ja baikán — gos ledje sámit orron máŋga olmmošbuolvva . 
Ja de vuojehedje fas sámiid eret sin orohagaineaset . 
Ja de fas sámit šadde vuolgit eret , muhto ii lean šatain muorrarádji badjelis , de eai sámit sáhttán báhtarit šatain , de ferteje náđđut . 
Ja go eai dárrolaččat šatain ožžon sin ballát guhkibui , de álge rievvut visot maid gávdne , vuosttáid , milkkiid ja duljiid ja gusaid . 
Ja soames sámi godde maiddá . 
Okta lea dáhpáhus , go bođii dárrolaš Njuorjovuopmegierragii gos ledje sámit orrume . 
Ja de dagai dola dasa son vuohččan go bođii dan báikki geahččat , ja de rokkastalai eatnama ja bijai njálbmái ja máisttašii . 
Ja sámit doivo , ahte dáža máisttašii dan_dihte , leago šattolaš eatnan . 
Ja dan dáža namma leai Jubonaš . 
Ja son ii dahkan maidege dan jagi , muhto bođii fas nuppi jagi , ja de ledje sus guoimmit mielde , ja sii dahke darfegoađi vuohččan ja vuojehedje sámiid eret dasnai . 
Ja sámit ferteje sirdit gođiid veaháš mátkki duohkái . 
Muhto go bohccot guhto boares vieru mielde birra dan báikki , gosa leai dáža dahkan goađi , de suhtai son , ja go gulai sámiid reainnideame bohccuid , de vulge sii doarridit sámiid ja gávdne ovtta , guhte viegai stuora geađggi nala . 
Ja son viegai dohko ja časkkii dan sámi jámas . 
Ja go son oinnii ahte dat jámii , de son vulggii ruoktot . 
Ja go sámit oidne , ahte dáža vulggii eret , de vihke sii dan jápma olbmo lusa ja guoddile hoahpus eret rásiid sisa . 
Ja Jubonaš vulggii mannjelaš geahččat dan jápma olbmo , ja go son ii oaidnán , de doaivvui son ahte dat lea eallán . 
Ja son dovddai , ahte dat lea stuorimus elolaš , ja namma lea dan sámis Huika . 
Ja son manai fas gođiid lusa ohcat dan olbmo maid leai goddán , dan_dihte ahte gáibidit mávssu , go leai su eallu guhton su gietti . 
Son logai jo iežas isidin oba dan vuopmegierragii . 
Muhto eai sámiin lean šat eatnamat dan mađe , ahte livččo beassan báhtarit guhkibui , ja dainna ferteje sámit orrut dein báikkiin , ja ealut guohtut . 
Ja sii árvale álgit soahtat , muhto eai dat duostan . 
Muhto dan gottáhallan olbmo bárdni , go son gulai ahte su áhčči lea goddojuvvon , de son dajai vašiidisguin ahte : " Mon vuolggán ja bážán visot vaikko livččo man olu dážat " . 
Ja go bártni eadni gulai dan , de son čiegai ruktačorvviid , ja bárdni ii beassan vuolgit dakkaviđe . 
Ja ii šat boahtán mannjil dakkár vašši — ja de beasai Jubonaš eallit . 
Ja gal velá leat dážat goddán ovtta sámi , Gárasavvona vuloš sámi . 
Ja dat rievvun lea dáhpáhuvvan olu gerddiid . 
Ja dát lea dušše ovdamearkan , got lea Sámis geavvan . 
Olu leat dakkár dáhpáhusat , maid miinai leat gullan , ja dat leat olu dakkárat , maid eat mii leat gullange . 
Muhto in mon gille muitalit eanet , go dat gale lea fasti dakkáriid muitalit — muhto go galgá visot čállit , de ferte čállit visot , fasttiid ja čábbáid . 
Ja dain seammá sámiid orohagain leat mii sámit šaddan máksit stuora ruđaid ja šaddat ein máksit . 
Ja dan_dihte leat šaddan sámit vealggi vuollái dan áigge go norgalaš dagai dakkár lága , ahte lea hui álki oažžut ruđa sámis , vaikko ii livččo velá jur nuge olu sivva go sii lohket . 
Vaikko gal dat boazunai ferte dohko viggat , gos lea biebmu ja suodji , go geassetnai boahtá muhtumin nu čoaskkis , ahte galbmojit jámas soames boazu ja velá soames reainnárnai , go lea vuohččan báhkka ja de fáhkkestaga boahtá davádatbiegga ja arvi ja boahtá muohtanai . 
Ja dan gale ipmirda , ahte dalle lea čoaskkis , go muohttá váriide ja ordarájiidenai . 
Ja dát áiggit leat jur dat stuorimus ruhtaráiggit , vaikko sámit dalle vihket ja gilljot beatnagiin . 
Muhto go ii leat gokkoge dakkár vuovdi , gos ii dáža váldde dávstta , de bistet goitge soames saji mannat muoraid sisa , ja de dáksta šaddá dakkaviđe . 
Ja dat lea ipmirduvvon , ahte dat lea dážaide dinesin , go bohccot bohtet dan muddui , ahte besset oažžut dávstta , ja das sii ožžot ruđa . 
Ja dainna_lágiin ii leat vahágin sidjiide , vaikko sii ieža dan ludjot dego rieban dalle_go ii leat heahti . 
Dasa lea dat mearkan , go norgalaš ii suova dahkat áiddiid dakkár geainnuid ovdii , gokko boazu manná lájuid nala , vaikko sámit ieža áigot áiddiid dahkat . 
Ja dán áigge sámit fertejit cakkadit bohccuid dohko bajás alla váriid dahje gáissáid nala , gos lea olu sorbmi bohccuide . 
Ja lea velá olbmuidenai seammá heakkavárra , dainna_lágiin go leat nu allagat riiddit ja gáissát ja máilmmiálgosaš jieŋat main leat luoddaneamit . 
Ja dat leat muhtumat nu čiekŋalat , ahte ii dihtto bodni . 
Ja muhtumat eai leat jur nu čiekŋalat , dein gale oažžu soames háve eret bohcco , go fal fuomáša gokko dat lea . 
Dan ii goitge oaččo iežá_ládje go báttiiguin luitojuvvo olmmoš dohko , ja son bidjá bátti bohccui gitta , ja de gessojuvvo olmmoš vuohččan , ja de mannjil gesso boazu fas bajás . 
Muhto olu duššet , maid eai gávnna , ja máŋga maid sii eai oaččo bajás , go leat nu čiekŋalat ahte eai báttit ole . 
Ja dat leat hui váralaččat , deinnago juohke dálvvi boahtá ođđa muohta deid luoddanemiid nala , ja de ii oainne ii olmmoš iige boazu . 
Ja go boahtá ealli nala , de gahččá oktanaga luoddaneami sisa . 
Ja mearraváriid váralašvuođas álggán muitalit , gos sámit orrot bohccuideasetguin . 
Go šaddá báhkka , de bohccot ruhttet dakkár alla jieŋaid nala , gosa ii olmmoš beasa , ja ruhttet čuoikkaid ja báhka sivas alla várreluohkáide , ja bajit bohccot lihkastahttet geđggiid . 
Ja de go okta geađgi lihkkasa , de álget fierrat olu geađggit , ja de sorbmanit olu bohccot dainna_lágiinnai . 
Ja jos olmmoš lea vuollelis , de lea seammá várra sutnjenai . 
Riidin gohččojuvvo dat , mii lea allat ja olu rássi . 
Báhkkan boazu ruohttá bajás gáissáide , dakkár báktegaskkaide , gos ii beasa bajás iige vulos , jos ii muitte jur dakko boahtit gokko lea mannan . 
Bohccos lea ein seammá luondu go dološ áiggis gottiin ; ja gal bohccot sorbmahuvvet muhtumin olles čorragat . 
Ja livččo olu dáhpáhusat , maid lean ieš oaidnán , muhto in olle visot čállit . 
Čakča- ja dálvejohtin . 
Čakčageasi birra . 
Sápmelaččaid luksa johttáma birra Norggas , go boazu álgá luksa háliidit su vierus mielde . 
Go álgá rássi goldnagoahtit , de boazu háliidišgoahtá jeahkála borrat . 
Ja Mearariikkas lea vánis jeagil , Mearariikkas lea eanas sajiin beare rásseeatnan . 
De sámit álget rátkkašit dakkár biirriin , gos ii soaba johtit ovttas , dakkár biirriin , gos lea viđa dahje gávcci duháha árvosaš eallu . 
Ja boares áiggis eai leat atnán gárddiid , muhto dušše jalges dievás leat sii rátkán , ja jos lea lahka jávrenjárga , dat lea hui buorre . 
Ja de das álget nuppi oasi bohccuin baldalit , čuggejit soppiin bohcco bahtii , ja dat manná eret . 
Ja dan nuppi oasi bohccuid guđđet livvadit , ja nu mannet nuppi ravdii ealu , ja de botkejit gaskat . 
Ja dat lahkki , mii lea báhcán go nuppit leat baldalan bohccuideaset čađa , dat báhcán lahkki lea dál jur čielggas . 
Ja de dat vuojehuvvo eret dan meare guhkás ahte ii oidno , vai eai mastta . 
Ja dat nubbi lahkki lea ain searveeallu . 
Dat livvadahttet das ja álget dan nuppi lahki bohccuid baldalit seammálági , čuggejit bohcco bahtii . 
Ja muhtun boazu manná oktanaga nuppe ravdii , ja muhtun boazu lea nu jállu , ahte viggá manjás , iige baldo vaikko časkkálii , ja dan ferte viegahallat dasságo oažžu eret doppe . 
Ja dat dahká olu bahás — dat ballájit dat bohccot , mat ledje guđđojuvvon , ja jos velá lea hilbes olmmoš viegahallame , dat baldá olu bahábut . 
Ja dat rátkkagoansta lea dakkár , ahte dat ii ábut ahte lea gievra dahje falli viehkat , muhto guhte lea čeahppi rátkit - ja dan čehppodahkii gullá eanemus , guhte lea siivui ja ii vikka hoahpus lihkadit . 
Dat guđet suhttet ja álget viegahallat ja velá gilljot beatnagiiguin - ja de bohccot ruhttet ja seahkanit ja de šaddá ođđa bargu , ja dan sivas dávjá suhtadit . 
Ja gos leat hilbessorttat olbmot , das lea váivves rátkka ja olu eanet bargu , muhto go leat čeahpes rátkit , dalle lea beali ja velá eanet álkit rátkka . 
Ja go dál dat nuppitnai leat čuoldán seammáládje iežaset bohccuid , dál šaddá fas botkenáigi , ja de dál fas botkejit ja dolvot dan báhcán binná fas nuppi guvlui jávkkohahkii . 
Ja jos beaivi velá lea , de guođostahttet veaháš ja de livvadahttet ja álget fas seammáládje čuoldit nuppi oasi bohccuideaset . 
Ja go leat fas ožžon veaháš čorraga , de fas vuojehit dohko , gosa leat vuosttaš čorraga dolvon . 
Ja de dál nohká beaivi , ja de čoagganit isidat čoahkkái árvalit , gosa soahpá bidjat guđege lahki ealus . 
Ja go leat soahpan , gosa galget guđege lahki bidjat , de vulget reainnárat juohke lahkkái . 
Dat leat dál golbma lahki , okta lahkki lea searvelahkki , ja searvelahkkái galget maiddá rađiiduvvot reainnárat goappašiid lahki olbmuin . 
Ja dat dahkko maid_nu . 
Ja go lea buorre dálki , de dalle gal reainnárat dollet ealu . 
Ja go iđit šaddá , de fas reainnárat bohtet ealuin ja de álget fas rátkit seammáládje go vuosttaš beaivve : čuldet nuppit vuohččan , ja go lea unnon eallu , dat bihttá mii lea searvelahkki , de álgojuvvo guovtti guovllus čuoldit . 
Ja de šaddá gaskii dat searvebinná ealus , ja dat lea bahámus áigi . 
Jos dalle leat siivvut ja čeahpit , de dalle manná bures ja hoahpus . 
Muhto jos leat hilbadat ja čuorbbit , jos álget viegahallat nuppit , de fertejit viegahallat nuppitnai , ja de ruhttet summal dahje seahki bohccot . 
Ja dalle lávejit gilljugoahtit beatnagiiguin , ja de ruhttet muhtumin oktiinai . 
Ja jos soitet velá soames merkkohagat , dahje dakkár bohccot , mat leat geasset merkejuvvon nuppiid bohccot nuppiid merkii , ja go nuppit dovdet bohccuideaset , de šaddá riidu . 
Ja de viegahallet nu olu go nahket ja billistit rátkama — ja šaddet dat velá doarutnai daid nalde . 
De šaddet olu eanet bargat . 
Dat seahkanedje nu_ahte fas leai ođđa bargu nuppi beaivve , ja suhtadedje nu_ahte álge njuovadit nuppiid bohccuid . 
Muhto dološ olbmot dolle nu čorga siiddaid ahte ii lean boazu nuppi siiddas . 
Jos manai nuppi siidii , de vižže sii dakkaviđe fas eret . 
Ja suolavuođa álgu leai ná : hánes riggát eai atnán bálvváid , ja de ealut besse mannat gosa háliide . 
Ja geafibuin ii lean dorvu ii mihkkege . 
Sii manne bohccuid manjis ja eai gávdnan alddiset borranbohcco . 
De fertejedje váldit riggáin , ja de riggát válde olu mávssu , ja geafi ii nagadan máksit — ja muhtun bijai fáŋgan maiddá . 
Ja de ferteje geafit čiehkat maid borre , ja go álggos ohppe veaháš , de lassánii veaháš geardde . 
Muhto eai lean visot riggát dakkárat , eai lean go hánes riggát dakkárat . 
Ja go dál leat geargan rátkimis , dalle sii johttájit eret ovttaid geainnuid luksa . 
Ja jos leat buorit dálkkit , de sii johtet siivvut luksa badjel alimus duoddariid . 
Muhto go lea heajos jahki , de álget čakčagease juo garra dálkkit Mearariikkas . 
Ja go álget johttágoahtit , de eai oaččo ealuid čoahkkái , ja go ožžot , de lea nu arvi ja muohtti , ahte leat visot nu njuoskasat . 
Ja go lea čoaskkis , de galbmojit loavdagat nu_ahte eai sojatge . 
Ja de fertejit vuohččan goikadit dakko gođiid nalde ja dahkat hui stuora dola ja das goikadit . 
Ja deid biktasiid , mat leat nalde dein olbmuin geat leat meahcis leamaš ! 
Dein leat njuoskan biktasat nu visot jura liikki rádjái , ja sii leat dalle galbmonnai nu sakka ahte leat juolggit bohtanan ja eai báljo sojatge . 
Ja jos meahccái šaddá ja jos iige oaččo dola , de gale galbmo jámas . 
Gal dat lea dáhpáhuvvan nunai , ahte galbmon lea jámas boazoreainnár čakčageasis , go leai hui arvi vuohččan ja de njuoskkai jur čađa , ja eai sus lean nu buorit biktasatge . 
Ja de álggii muohttit ja šattai nu čoaskkis ahte galbmoje su biktasat , mat ledje njuoskan . 
Ja go su biktasat ledje galbmon nu_ahte eai sojadange , de son náđui muhtun geađgegurrii . 
Ja eai sus lean dolat , ja de son galbmui jámas . 
Ja go johttámuš dál lea nu áddjái , ahte eai beasa mátkái , de šaddá ein čoaskáseabbu ilbmi ja seavdnjadeapput šaddet ijat . 
Ja de lea ihkku hui seavdnjat , nu seavdnjat ahte ii oainne ii oktage geađggi iige bohccuid , muhto dušše gullá bielluid ja misiid ruovgama . 
Ja de dalle lávejit láhppit soames oasi ealus , ja go dat láhppon bohccot besset vuvddiide , de lea bahá gávdnat . 
Ja jos leat davvebiekkat , de leat Mearariikkas hui garra dálkkit , ja lulde leat fas fierttut dalle . 
Dakkár garra dálkin , go arvá ja šlahttá , de gođiid nalde njusket loavdagat , ja dakkár dálkki eai jeage loavdagatge , ja de njusket visot gávnnit sistenai goađis . 
Ja go firtesta , de álget goikadallat loavdagiid ja muhtumat vulget ohcat daid láhppon bohccuid . 
Ja go lea firten , de lea boazu olu lojit go garra dálkin , ja go dat buorre dálki bistá dan moadde deihe máŋga beaivvi , de sámit besset johttát . 
Ja go dál leat viimmat beassan johttát , de lea sin johttán dakkár , ahte herggiid nala biddjojuvvojit visot mii lea , ja mánátnai , unnibut ja stuoribut , ja de sii johtet ráidduiguin , ja eallu lea maiddá lahka . 
Ja go leat mannjit geargan johttát , de šaddá seavdnjat ovdalgo ollejit luoitalanbáikái , ja de lea hui váralaš . 
Dalle šaddet hearggit nu árggit ja álget ruohtadit ja noađit ravggadit eret herggiid nalde ja boatkanaddet lávžžit gaskat . 
Ja ruhttet meahccái , ja seavdnjadin ii oainne gosa hearggit mannet — ja de dat hearggit fertejit mannat . 
Ja mánát ravggadit maiddá eret herggiid nalde , ja hearggit ruohtadit badjel máná ja duolmmastitnai , muhtumin nu_ahte goase mánná sorbmana . 
Ja de fertejit mannat dainna , mii lea velá sin gieđas . 
Ja de lea bahá deaivat geinnodaga . 
Ja go dál ollejedje dan báikái , gosa lávejit vuosttaš beaivvi johtit , de sii luoitale . 
Ja dalle leat sii váiban , ja beaivi lea jo nohkan . 
Dál lea hoahppu dahkat gođiid ovdalgo sevnnjoda , dalle álget jo ijat gemodit . 
Ja sii dál dahket gođiid nu hoahpus go vehášge háhppehit . 
Muhtumat dahket gođiid ja muhtumat čuhppet muoraid ; das lea velá soahkemuorra . 
Ja go leat ožžon dolaid , de álget borrat bohccomielkki ja vuosttáid , ja gáhkku lea maiddá leamaš manjit áiggiin muhto ii dalle . 
Ja de sii bidje čázi duoldat ja juopmomielkki dasa , ja de dan juhke . 
Ja nissoniin leai hoahppu mánáid nuollat ja dikšut deid , liekkadallat stuorit mánáidnai . 
Deidda lea velá bahát go gietkkamánnái ; sus ii leat suodji nugo gietkkamánás lea gietkka suodjin . 
Ja go leat borran dat geat leat ráidduid mielde leamaš , de bohtet boazovuojeheaddjit ja buktet ealu gođiid lusa , ja de nuppit vulget reainnidit ihkku . 
Ja go dál lea seavdnjat ja arvi , de lea nu seavdnjat , ahte ii oainne ii julggiid ovdiige ! 
Muhtumin vázzá geađggi vuostá ja muhtumin jávrái ja jeaggái ja muoraid vuostá , ja bohccuid ii maiddá oainne muhto beare gullá . 
Ja dat galgá vázzit beare olggumus bohccuid olggobeale . 
Ja dat galgá vázzit álohe olles ija ja ii luoitit beatnaga ogohallat . 
Beana botke ealu máŋgga binnái , ja de álgá boazu mannat bahábut , go beana ogohallá garrasit . 
Ja go lea iđit šaddan , de vuojeha son gođiid lusa . 
Muhto ii dalle leat velá guhkki idja . 
Ja go lea iđit šaddan , de lea vuosttaš bargu vuolgit ohcat deid herggiid , mat leat mannan nođiiguin — ja go ii lean muohta , de ii lean gávdnanášši buorre . 
Ja go sii manne dan báikái gos herggiid biste , de sii vulge dohko , goppos sii dihte mannan , ja go sii vulge de sii gávdne ovttaid nođiid , muhto nuppit noađit velá ledje váili . 
Ja go sii beaivvi ohce ja eai gávdnan , de ii lean sis dilli ohcat nuppi beaivvi . 
Ja dál láhppoje guokte hearggi ja ovttat noađit , muhto deid sii ferteje guođđit . 
Ja go dál fas šattai eahket , de vulggii fas reainnár ihkku ealu mielde ja manai nu got ovdalnai . 
Ja go buvttii ealu , de johttájit fas dakkaviđe . 
Ja johtet dakkár váriide , gos ii leat šatain soahkil . 
Dál fertejit bisánit dakkár báikái , gos ii leat muorra . 
Deid alla duoddariid nalde lea gale váivi , vaikko velá livččui buorre dálkinai , go lea headju muorra — dušše skierri , ja soames báikkis lea gaskkas ja dat lea hui buorre buollit , vaikko lea arvinai . 
Ja soames báikkiin lea smávva sieđga , muhto jos eai leat goike sieđggat , de lea headju buollit , muhto go leat goikan sieđggat seahká , de lea buorre buollit . 
Ja lea velá okta soarttat rássi , mii gohččojuvvo ruvderássin , maid boldet maiddá go ii leat šat skierri . 
Dát rássi šaddá velá alit eatnamiidda go skierri . 
Ja go lea seavdnjat , de ii oainne ; de galgá njávkat , geas leat heajos čalmmit . 
Muhto go lea buorre dálki , de gale birgejit sámit , vaikko leat duoddariid nalde . 
Go sii dál fas johtet , de sii válljejedje lojimus herggiid , go dihte , ahte dál lea váralaš johtingeaidnu , dakkár ahte jos ballá heargi ja álgá ruohtadit , de gale fierrala vulos . 
Ja doppe lea stuora johkagorsa , gosa manná oktanaga vaikko_man olu ja oktanaga cuovkkas . 
Dát báikkit leat nu fasttit , ahte ii heajosoaivvat sáhte geahčastit vulos . 
Ja go sii dál ledje ožžon válmmasin nođiid herggiid nala , de sii fas johttájedje ja manne dearvan bahás báikki , dát siida , muhto ii leat diehtu , bessetgo visot siiddat dearvan dán báikki . 
Sámiin lea okta dáigá , jos vuohččan , go johttá orrunsajis , de lea mearka , got manná vuosttaš sirddagaska , de manná olles mátki nu . 
Jos válbi boahtá vuosttaš beaivásis , de lea olles mátki beare válbi . 
Ja dát siida lea válbbáskan vuosttaš beaivásis , ja sii dál árvalit , ahte sin dál čuovvu válbi olles mátkki . 
Muhto dat šaddá , mii galgá šaddat . 
Muhto go leai nu bahás johtolat , de galge gievrramus olbmot ráiddus . 
Ja de okta gassa nisu leai , ja son ii duostan ráidui , de son vulggii ealu vuojehit johtolaga . 
Ja de son riegádahtii máná jođidettiin , ja de ii lean iežá dorvu go coggat ohcii máná ja vuojehit ein bohccuid dassážii_go ollejit dohko gosa gođiid leat dahkame . 
Ja go jokse gođiid , de easka son beasai seŋgii , dakkárii go sámiin leage . 
Ja muorra leai heittot dasnai , ja de dikšo dan nu got lávejitge sámit dikšut . 
Ja de eai sii sáhttán orrut olles siiddain , ja de siida johttái , ja okta goahti bázii dasa ja guokte olbmo , ja sii válde herggiid veaddit . 
Sápmelaččaid golgan- ja bohcco guođohanáigge ja jođidettiin geavvá dávjá nunai , ahte nisu riegádahttá máná , ja de ii leat iežá goansta go máná coggat ohcii ja mátkkoštit ein goađi lusa . 
Lea gal surgat muhtun áigge , go leat duoddariin orrume čoaskima áigge . 
Muhto go nisu lea siiddas , de son beassá seŋgii go máná lea riegádahttán . 
Ii goitge leat dološ áigge Sámis leamaš bolstarat muhto duoljit ja beaskkat ja gálvoseahkat ja soahkerissit — mat leat álo sámigoađis láhtti sajis . 
Ja suoinnit biddjojuvvojit duolji nala bađa vuollái dassážii_go nisu lea čorgehan . 
Ja sadji divvojuvvo okte juohke beaivvi . 
Ja jos eai biestte galbmot seaŋganissonis , de dat dearvvasnuvvá vahku geažes . 
— — — Máná dikšuma birra . 
Go mánná lea dearvan riegádan , de giessaluvvo ruksesmiesenáhki sisa dassážii_go ožžot čázi liegganit . 
Ja go čáhci lea liegganan , de bassojuvvo , golbma geardde beaivvis golbma beaivvi , ja golmma beaivvi geažes álget bassat guokte geardde beaivvis . 
Ja vuohččan addojuvvo mánnái bohcco vuššon buoidi njammat . 
Dalle eai leat leamaš sohkkarat dáppe Sámi riikkas . 
Dat ferte addojuvvot dan_dihte mánnái buoidi njammat , go ii eatnis leat mielki . 
Ja dat lea váralaš bávččagit , go eadni álgá vuosttaš jándoris mánáin bargat ja njamahit . 
Muhtun nissonat leat nu roahkkadat , ahte álget bargat guovtti jándora geažes , go dovdet ahte sii leat dearvašat — ja de leat šaddan nu skihpasat , ahte leat šaddan veallahit máŋggaid mánuid , ja leat muhtumat jápmánnai dakkár roahkkatvuođain . 
Ja jos eadni jápmá dahje jos nissonat bistet čiččiid galbmot nu_ahte bohtanit ja sidjot ja nohká mielki , de máná šaddá bahá biebmat . 
Muhtumin lea mánná hávkan eatni goaŧu sisa , ja de lea goansta ahte ii čuohppat nábi galgga , geahččaluvvo bivdit heakka ja njammojuvvo njunneráiggiid ja njálbmeráiggiid , ja dainna goansttain lávejit oažžut heakka mánnái . 
Ja jos lea botnjasan juolgi dahe giehta dahe soames iežá báiki , de njulgejuvvo dakkaviđe ovdalgo stirdot dávttit , ja jos ii biso muđui , de galgá gurpat dakkár muorain mii soahpá juste . 
Ja jos mánná lea váillat dahe miige sivaid mánás , de ii galgga muitalit eadnái . 
Muhtun lea nu heaigu , jos gullá mánás mangelágáš siva , de seahkana jierbmi . 
Muhto mánná dál bassojuvvo , dego ovdalis lea jo muitaluvvon , ja de gissojuvvo liinniid ja bohcconáhkiid sisa ja biddjojuvvo gietkama sisa . 
Ja dan siste lea mánná ihkku ja beaivet , orodettiin ja jođidettiin dahe mátkkoštettiin , geasset ja dálvet . 
Ja gietkka lea dahkkojuvvon : murrii gohppojuvvon roggi nu stuoris go mánná lea , ja oaivegeaži nala lea dahkkojuvvon alit , man vuolde lea máná oaivi . 
Dat lea sojahuvvon iežá muoras , vai doallá loktasis sujiid vai ii mánná hávkka . 
Goahki lea dahkkojuvvon soagis , mii sojahuvvo , muhto iežá oassi lea dahkkojuvvon beazis , roggojuvvon roggi . 
Darffit biddjojit gietkama vuđđui ja de liinnit ja iežá suojit , bohccomiesenáhkki ja oaivvevuollái dolgebolstarat ja njoammila dahje njála náhkki . 
Ja muora birra lea bohcconáhkki sisttis , ja bajil 7 gárrojuvvui boares áiggis sistebáttiin muhto dál gárret láigebáttiiguin . 
Dálvet golggadettiin lea guovttegeardán skoađas birra gietkama , vuohččan lea sisti birra , mii gal adnojuvvo geasset ja dálvet , muhto dálvet adnojuvvo nubbi skoađas nalde , mii lea dahkkojuvvon gápmasiin . 
Máná oaivvi badjel manná golmmasuorat báddi maiddá , ja dasa leat biddjojuvvon máŋggafearggat helmmot ja silbaboalut , vai mánná daidda geahččá ja ádjána ja vai eai ulddat beasa lonuhit . 
Dat leat boares áiggis sámit ožžon diehtit , ahte ulddat leat lonuhan máná hui hoahpus , go mánná šaddá báhcilit akto goahtái . 
Ja go dan dakkaviđe fuomáša ja álgá risset máná buolli gaskasiiguin , dalle váldet ulddat mánáset ruoktot ja addet nuppi ruoktot . 
Muhto jos ii daga nu , de massá dearvvaš mánás ja oažžu dakkár máná , mii ii šatta ja lea váillat . 
Go lea čoaskkis , de galbmo gietkka dan_botta_go mánná bassojuvvo , ja de adnojuvvo báhkka geađgi gietkama siste vai bissu liekkasin . 
Ja dat geavvan lea máŋgga geardde nu , ahte ii muitte eadni váldit geađggi eret gietkama siste ja de šaddá mánná biddjojuvvot báhkka geađggi nala , ja de gal buollá čielgi . 
Mánná bárgu , muhto ii eadni dieđe , mii lea mánás go bárgu , muhto ferte goitge nuollat . 
Ja de easka oaidná got mánás lea geavvan , ja de eadni rávki dál šaddá moraštit ja čierrut nu garrasit ahte goase jierbmi seahkana . 
Ja das šaddá mánnái garra gihpu , ja go dal viimmat buorrána , de ii goitge šatta jur dearvvaš olmmoš . 
Muhtumin šaddá roaŋkečielgi . 
Go mánát leat šaddan dan muddui ahte vihket olgun , de šuvččagit muhtumin suorpmat , ja bárdnemánáin šuvččaga gurbmá dahe cibe , ja jos eai ipmir dakkaviđe čárvut muohttagiinna , de gahččá eret dan ráje go lea suvččagan dahe galbmon . 
Sámis leat maid virgeolbmot visot . 
Vuosttaš lea isit ja de eamit ja de reaŋga ja de biigá ja de mánát . 
Boarráseamus lea muorranorki , nubbi lea dollacoggi ja goalmmát lea guonnamugga , njealját lea eatni jiellat , viđat lea áhči jiellat . 
Sámemánáid skuvllagurssiid birra . 
Viđa jagi skuvllat leat buorit geafes sámiide , go skuvllas leat dan áiggi go eai velá leat dan mađe ahte barget biepmuset ovdii . 
Ja lea datnai , ahte ohppet lohkat ja čállit ja rehkenastit , vai eai beasa beahttit juohke sajis gávpeolbmot ja láddelaččat , mat leat olu ovdal beahttán rehkegiiguin ja jugahemiin . 
Muhto billista dat fal sámemánáid . 
Dat ohppet gale buori oahpa , muhto ohppet dat olu joavdelasaid . 
Ja dat , ahte sis šaddá olu láddelaš luondu , ja sii šaddet buoremus oahppanáiggi eret sámiid siste , ja de sii ohppet beare látteeallimii ja eai sámieallimii oahpa eai ollenge . 
Ja luondu rievdá maid , sámiluondu láhppo ja látteluondu šaddá sadjái . 
Ja olu dan ruvnnaskuvlla mánáin leat raddevigagat . 
Muhto go eai leat skuvllat sámiid oami gođiin , de fertejit bidjat dohko , gos skuvllat gávdnojit , vaikko ii leat vuogas . 
Muitaluvvo mánáid golggaheami birra jođidettiin . 
Go mánná lea ein unni ja geahpas , dalle lea álki guottehit gietkamiinna hearggi siiddus , nu got sámit guottehit iežánai gálvvuid 20 gilo deattu goappat bealde . 
Muhto go mánná čierru garrasit , de lea gale váivi čadnái njamahit hearggi nalde , muhto ferte goitto — ja gierdá dat gale ! 
Jos mánná lea ila čirrolas , de ferte eadni guoddit máná ieš ja huiskkuhit gieđaid nalde ja dávjá njamahit . 
Stuorit mánáid birra . 
Go mánná lea stuorit ja losit , de ii šat naga heargi . 
Go lea mánná 4-jahkásaš , de ferte riidet hearggi čielggi nalde , juogo lea fiertu dahe arvi dahe čoaskkis . 
Ja dál gale mánát gollot ja váibet nu_ahte eai maŋážassii biso hearggi nalde , deinnago leat galbmon . 
Hearggi nalde lea nu čoaskkis , gos bossu biegga vuolil ja juohke guovllus . 
Dat mánát , maid heargi nagada guoddit beallin , daid sáhtte suddjet olu buorebut . 
Dat mánát , mat leat gietkamis , dat bivvet olu buorebut . 
Ja go mánná lea šaddan nu stuorisin , ahte ii heargi nagat guoddit , de ferte mánná viehkat ieš , vaikko lea gale garra ráŋggáštus , jos velá leat garra ilmmit , arvvit ja muhtumin muohtaguoldu . 
Ja dat váibet nu_ahte eai veaje manjemustá eai ollenge . 
De ferte olmmoš guoddit — dakkár johtolagaid : johttojit guokte beanatgullama ja muhtumin guhkit . 
Ja seammálágáš váivi lea badjelmeari boares olbmuinai : guhkes johtolagain váibet ja de šaddet idjaduvvat meahccái , ja gal dat šaddet goallut nu sakka . 
Ja gal muhtumat leat jápmán johtolagaid nalanai , eaige dat leat astan deid ohcat — leat máŋggaid jagiid mannjil oaidnán dávttiid , muhto eai dat dein atnán vára eambbo go bohccodávttiin . 
Dás muitaluvvo veaháš garra dálkkiid johtima birra badjel duoddara . 
Dat gale lea bahá johtit , go lea muohtaguoldu duoddara badjel jođidettiin . 
— Ja siida johttái ja de álgá guhkes johtolagaid johtit . 
Ja doppe lea goitge čoaskkis , vaikko leage buorre dálki . 
Ja de šattai nu čoaskkis ja guoldu ja nu garas biegga , ahte bálkkui herggiid veallut ja nođiid eret herggiid nalde . 
Ja riidejeaddji mánát bahámusat galbmoje , ja váibe nu_ahte eai šat bisson hearggi nalde . 
Ja gieđat leat galbmon nu_ahte eai nagat doallat spahkáoivviin gitta . 
Ja dat boares olbmot , mat leat 80- jagi boarrásat , sii leat vuoimmehuvvan ja sis leat heajut čalmmit , ja sii eai nagat vázzit nu_ahte jođále johtti siiddas , ja sii váibetnai nu_ahte eai veaje guhkes beaivásiid vázzit ovttatmanos . 
Ja de sii fertejit orrut ija meahcis ja eai sii oaččo dolage muhtumin , ja vaikko velá oččolege ovtta dola , eai sii veaje goit skirriid gaikut nu olu , ahte bistá olles ija dolla , ja sii dalle galbmojit nu_ahte goase heagga manná . 
Ja go lea velá garra dálki , de lea velá bahát , ja dasa ii leat goansta ii miige , ii nagat heargi guoddit iige olmmoš . 
— — — Ja go siida luoitala dasa , gos lea veaháš skierri ja boazoealát , de nissonat njamahit mánáid ja stuorit váiban mánáid govččadit vai eai galbmo . 
Go leat olu ja njuorahat mánát , de sii čirrot nu olu go nagadit , muhto ii ávtte , sii fertejit orrut gietkamis . 
Ja stuoribut maid čirrot , go lea čoaskkis . 
Ja beaivvis lea áigi ja mannjit , sevnnjodeame , ja das lea váibbasvuohta ja hoahppu ; gaikut skirriid muhtumat ja nuppit goađi dahkat ja gálvvuid bidjat čoahkkái . 
Ja dat muorra lea nu heittot , ahte ii oaččo dola muđui go ráhpot dakŋasiid siste — ja vánis velá datge . 
Ja go dola ožžot , dalle lea hoahppu nissoniin nuollat gietkkamánáid ja dikšut deid . 
Ja iežát ráhkadit biepmuid , ja go leat biepmut ráhkaduvvon , de borret . 
Ja de dat , mat leat ealu vuojeheaddjit , buktet ealu goađi lusa livvii , ja de vulget fas iežát ealu reainnidit , ja lea jo seavdnjat idja . 
Ja sii guođohit dasságo šaddá nubbi beaivi ja de vuojehit goađi lusa ja de johttájit fas dakkaviđe . 
Muhto johtet sii fal nu hoahpus , go ollejit daid bahámus duoddariid badjel , vai ii jovssa garra dálki . 
Ja dološ áiggiid leai buorre orrut juohke báikkis , go leai buorre jeagil . 
Ja sii orro duoddariid naldenai , gos leai vehášge skierri , dainnago duoddara nalde lea lodji boazu . 
Doppe leai álki bohčit áldduid , ja sii dološ áiggiid olu bohče . 
Muhtun oassi sámiin , dat geain leai unnán eallu , sii ferteje bohčit mielkki biebmun , go ii lean iežá biebmu go mielki ja biergu . 
Ja sii bohče gale nu garrasit geasset , ahte šattai boazovihki juohkelágáš . 
Dat garra boazodávda gal gottii olu bohccuid , ja dat leai velá dakkárnai , ahte darvánii dego iežánai darváneaddji dávda ; jos mastaledje dakkár siiddain gos ii lean dávda , de darvánii dakkaviđe . 
Ja go leai alimus vuoimmis dávda , de darvánii luottainnai . 
Ja dat siiddat , main ii lean vihki , dat balle dan siiddas geas leai vihki , ja garve guhkkin doaresbeali . 
Ja báhkka gesiid dat leai bahát vihki , dalle jámii nu olu ahte eai ollen náhkiidge njuovvat visot , vaikko njuvve čuohteviisan , ja biergu ii borahan go jur soames bohccos . 
Ja dainna sii bisso geafin , dat geat ledje nu garrasat bohčit . 
Ja dat dávda lea dakkár , ahte bohccuid gaccat šluppagit ja sidjot , ja sarváin bohtanit guoccagat dahje čahkarat ja áldduin rubbot čiččit ja misiin rubbot njunit . 
Bohčima birra . 
Sii dalle atne dakkár goanstta , ahte vuide álddu čiččiid bohcco baikkain , vai ii miessi njamat álddu . 
Ja okta iežá goansta lea velá dát : čatne álddu čiččiid ulloláiggiin , vai ii oaččo miessi njammat — ja go álddu láhpii , de boatkane čiččit . 
Ja dát dahkko dan_dihte , go miessi beassá njammat , de son njammá álo nu , ahte ii leat mielki ii miige áldduin bohčimuššan . 
Dat áigi leai ovdalgo nuortan bohte sámit , de dat oahpahedje got galgá reainnidit bohccuid , ja go ohppe visot reainnidit de álge ealut šaddat . 
Eaige leat Čohkkiras sámitge máhttán reainnidit jur riekta , ja dainna ii leat beassan lassánit boazu nu_ahte livččui dievvan eatnan boazoeatnatvuođain , nugo lea dál dievvan , ahte ii leat sadji , go šaddá vehášge heajut dálvi , de fertejit jápmit , soames oassi bohccuin . 
Muhto ii dán áigge šat leat geasset boazodávda nugo lea leamaš dáppe Čohkkiras suohkanis ovdalgo bohte nuortasámit , jur dat sámit , guđiid nala guddet Juhkásjávrri sámit ahte dat leat buktán suolavuođa deike . 
Muhto eai leat ilmmuhan dan , ahte dat leat buktán buori oahpanai mielde . 
Ja dat lea ášši ieš vihtanin , ahte eai leat máhttán bohccuid riekta reainnidit , go lea leamaš sadji nuortasámiide . 
Eaige dat leat boahtán guoros , dein leat leamaš bohccot mielde . 
Ja dat lea maiddá duohta , ahte gal doppe čuvvo soapmásat suollagatnai . 
Muhto váldoisidat ledje siivo olbmot : Jonne Lásse ja Dommos Jovnna ja Beahkká-fáre , ja dein leai olu boazu . 
Ja gal daidda šattai eallu nu hoahpus geat máhtte reainnidit bohccuid . 
Ja de doivo dat orru sámit , ahte dat suoládedje sin bohccuid — ja gal dat soames reaŋggat suoládedjege , muhto ii leat diehtu leago jur nu stuoris go lea guottehuvvon . 
Gal dat lea oidnojuvvon , ahte vierrobeatnaga nala ruhttet visot ja gásket nu garrasit ahte jos eai beasa olbmot áhpun , de gásket jámas . 
Ja dáidá olmmošnai seammálágáš . 
Dás lea goit veaháš mearka , ahte lea olmmošnai , dákkár sápme-olmmoš . 
Das lea ovdalis máinnašuvvon dan birra , ahte nuortasápmi lea buktán suolavuođa deike — muhto dáppe leat leamas Juhkásjávrri riegádan sámit suollagat ovdalgo nuortasámit leat buktán oahpa deike . 
Okta lea , man namma lea Nirpi , guhte leai suola . 
Ja son okte bođii muhtun siidda lusa go siida leai johtime Beardojohkagátti bajás , ja sis ledje olu bohccovuosttát herggiid nalde . 
Ja go son leai hui gievra ja háhppil , son diđii ovtta ` báikki gokko son njuike rastá Beardoeanu . 
Ja go ráiddut bohte jur buohta , de son čuohpastii niibbiin vuostánoađi hearggi nalde ja bálkestii sealggi nala ja viegai eatnogáddái ja bálkestii dan noađi rastá ja ieš njuikii maiddá rastá stuora joga . 
Ja dat sápmeriehpu viegahii manjis , muhto ii son beassan rastá . 
Ja dat háiki lea ožžon nama dan rájis Nirppihaskkahat , deinnago leai dan sámi namma Nirpi . 
Ja ii leat gávdnon nubbi sápmi guhte lea dakko njuiken rastá Beardoeanu , mii lea nu stuoris ahte sorbme olu bohccuid — ja son leage nu fasti ja alla goržžit ja bákti guovtti bealde . 
Dat johka lea dego duoldi báhti , ja goržžit borššodit nu_ahte suovvan čuožžu , dego livččui stuora dolla dahje muohtaguolddut . 
Ja jos muitaluvvo velá okta olmmoš , nama ii soaba bidjat . 
Son lea maiddá leamaš hui suola , ja su mánát leat maiddá leamaš seammálágážat ja leat leamaš stráffas máŋga gearddi ja leai okta , guhte suoládii Njoalpá Jovnna-váinnis biepmuid meahcceáittis , mii leai duoddara nalde . 
Ja go Njoalpá árvidii , go dat láhppui , ahte de son lea dál mannan suoládit su áitti , ja de vulggii ohcat ja gávnnai gosa leai dolvon . 
Ja de njágai su lávvui ja de suotnjalii lávvui , ja suola ii háhppehan ii maidege — gal sus leai bissunai dan suollagis , muhto ii son háhppehan báhčit . 
De Njoalpá njuikii nala ja de gesii olggos ja rissii nu garrasit , ahte son álggii rohkadallat ja lohpidii , ahte ii son suolát šatain eambbo . 
Ja de Njoalpá válddii mielddis ja doalvvui olbmuid lusa . 
Ja gal dat leat ein máŋga dakkár suolasámi leamaš , guđet eai leat guovddagat eaige guovddagiid sogat . 
Ja gii sihtá dadjat duođa , de ferte duođaštit duohtan . 
Ja dás lea goit duođaštus , ahte ii leat visot boahtán guovddagiid mielde suolavuohta . 
Bohcco dávddaid birra . 
Vuosttaš lea šlubbu ja 2 ) geardni , 3 ) njunnevihki , 4 ) ruodnu , 5 ) čagarvihki ja dakkár vihki , mii dahká bohtanit sahte saji , oaivvis ja čielggis ja čoarbbealis . 
Ja livzávihki ja oaivevuorra — ja dasa lea goansta čuohppat beljiid eret . 
Ja okta vihki lea dakkár , ii leat nu vuoimmeheapmige , muhto jorrá birratbirra álo , muhto ii ruohta , muhto vázzá birra jorbadassii . 
— Čilgehus veaháš daid ovdalis muitaluvvon bohccuid vihkesorttaid birra . 
Šlubbu lea dakkár , dat bohtana gazzagaska ja de álgá siedjut . 
Ja njunnevihki lea dakkár , dat ruobbu njunni , ja dat álgá njuokčamii ja njálbmái ja manná čoddagii ja de geahppáide ja de goddá . 
Ja geardni lea dakkár , ahte dat ruobbuda ruovssi ja bohtteha ja de siedjuda nu_ahte gahččet eret , olles ruoksi , ja de áldu njoallu , ja de darvána njálbmái ja manná geahppáide ja goddá . 
Ja čagarvihki lea dakkár , ahte dat bohtteha čahkara nu_ahte lea nu stuoris ja fasti . 
Ja ruodnovihki lea dakkár , ahte dat boazu čeagŋu álo dego livččui gožžame , muhto ii boađe ii miige . 
Ja dat vihki álgá gožžaoaris ja manná sisa gožžaráhkkui ja álgá siedjudit visot siskilušaid ja de goddá . 
Livzávihki lea dakkar , ahte boazu lea muhtumin hui dearvvas oaidnit muhto guoirrada ja muhtumin boahtá dakkár , ii biso čuožžut bađageahči bohccos , dušše oaivegežiin geassá bađageaži . 
Ja dat vihki lea dálvetnai muhto ieža vigit nohket dálvái . 
Muhto šlubbu bistá muhtumin olles dálvvi , muhto ii nu bahá leat goit go geasset , deinnago ii leat go muhtun bohccos . 
Báhkka gesiid lávejit olu bohccot čalmmehuvvat — dat leat dakkar lottit mat bostet čalmmiid bohccos . 
Ja šaddá dat dainnanai čalmmeheapmin , go váibá giđđat nu_ahte nohká čalbmebuoidi visot čalmmis eret , ja de rokkaga čalbmi dego jápma bohccos . 
Ja jos časká niskesuona nala de maiddái diiget čalmmit . 
Ja lea akta vihki bohcco čalmmiin , mii šaddá dávjá mii gohčoduvvo , dieigečalbmi . 
Ja de dasa lea dálkkas : dihkki biddjojuvvo čalbmái , ja muhtumin rišša . 
Ja báhkka geasi leat dakkár divrrit , mat njuikot , ja go dat leat olu de lávejit boares olbmot lohkat , ahte dalle šaddá šlubbovihki . 
Veháš dálkasat dáidda ovdalis muitaluvvon bohcco dávddaide . 
Šlubbui lea dálkkas , go vuolat visot dan ráji , go lea vihki , ja de vuoiddat dakkáriinna , mii lea vuššojuvvon muoraid bárkkuin dassážii_go lea suohkat dego bihkka , ja sálttiin seahkálaga . 
Ja dat seammá lea dálkkasin njunnevihkáinai , ja čagarvihkái ja laskkiidanvihkái . 
Ja ruodnovihkái galgá mearavuoiddas ja vuodja ja bihkka ja ruvttat , ja dat vuššot ovttas ja de njoarrat sisa . 
Geardnái galgá dahkat gazzavuojaš ja beahce- dahje guossagáhčiin vuoššat seahkálaga ja de vuoidat dainna . 
Ja misiid njunnevihkái lea maiddá dát dálkkas . 
Jieska lea bahá , dasa ii leat dálkkas iežágo dat go juomitbealli gáská . 
Livzávihkái ii leat gávdnon dálkkas , muhto lea okte dahkkon dálkkas : go njoarrá garra romma dahje konjáhte , ja de gálgá čatnat gitta bohcco , vai ii oaččo biepmu jándorii — de dearvvasnuvvá . 
Muhto go olles ealut álget , de ii dat ábot , iige daidda olle iige duostta , dein lea nu bahá hádjanai , ahte dahká bahá olbmuinai , mat šaddet oktanaga čuohtin skibasin ja skihpet veaháš áiggi — ja de jápmet čuohtin oktanaga , go lea alimus . 
Dás vuollái čallojuvvo bohcco vašolaččain , mii ii leat čállojuvvon ovdal . 
Bierdna lea maiddá bahá . 
Jos gávdná áldoealu , son goddá misiid olunai , jos fuomáša ahte deid son joksá — muhto stuora bohccuid son ii olu oaččo : jos ovtta oažžu , de son dan borrá visot . 
Muhto jos olmmoš boahtá nala go lea borrame , de son lea dalle vašis , son dalle ruohttá nala ja gaikkoda olbmo . 
Ja jos olmmoš álgá doarrádallat giđđat , de son dallenai suhttá ja manná doaresbeallái luotta jur luoddagurrii , ja go olmmoš boahtá , de son rohkkáha ja spežže oaivvi cuovkkas . 
Bierdna lea máŋga geardde goddán sámiid . 
Návdi lea stuorimus vašolaš bohccui . 
Son goddá bohccuid olles jagi birra juohke áigge . 
Ja son lea muhtun soarta nu speadjár , ahte goddá go boahtá čoahkeellui , son goddá nu olu go háhppeha , muhtumin ovtta ijas 10 ja 20 ja 30 . 
Ja dálvet go lea muohta gasson , de goddá ovtta ijas 40 ja velá 70- nai . 
Geatkki birra . 
Geatki lea maiddá bahá dálvet . 
Go gassu muohta , de son joksá bohccuid , ja son maiddá goddá ijas loginai . 
Ja giđđat , go cuoŋuda , dalle maiddá son goddá bohccuid ja giđđat misiid — son goddá olu misiid — ja jos lea nealgegiđđa ja leat váibbahat bohccot , dalle geatki goddá olu bohccuid . 
Ja njálla ja rieban maidda goddiba misiid olu giđđat , ovdal_go čálget . 
Ja goaskin maiddá goddá misiid . 
Dat lea velá bahát go njálla — goaskin goddá čearpmahiidnai . 
Ja dálolaččaid beatnagat ja meara beatnagat borret soames misiid — ja borret sámiidnai iežasetnai beatnagat soames báikkiin . 
Muhtun vašolaččat leat čuoikkatnai bohcco nala . 
Go báhkka šaddá , de eallájit nu olu dakkár lottit , mat bohtet ja doarrádallet bohcco ja go besset nala , de darvánit dakkaviđe . 
Okta lea dakkár , mii manná njunneráigái ja baiká dohko , ja dat dahká sávlagiid , mat goddet giđđat bohccuid , jos leat váibbahat . 
Ja nubbi loddi lea , mii darvána bohcco čielggi nala ja dat dahká gurpmáid , mat giđđat goddet váibbat bohccuid — dat laskkiidahttá bohcco čielggi . 
Ja dein lottiin boazu ballá nu_ahte ruohttá duohku diehke ja ruohttá alimus váriid nala ja gáissáid nala , gos lea gálloseabbu , gos leat olu muohttagat ja jiehkit . 
Muhto doppe ii leat rássi iige jeagil . 
( Boazu ii šatta iežá áiggi go geasset , ja go lea báhkka geassi , de šaddá heajut boazu . 
) — Ja daid lea addán norgalaš sámiide muhto ii iežá muđui go máksá nu olu go sihtá , vaikko ii livččo vahátge šaddan . 
Bohcco borran- ja livvadanáiggi birra . 
Boazu livvada iđedisgukso šattadin , ja dat gohččojuvvojit guovssolivat . 
Ja de guohtu gaskabeaivvi rádjái ja de livoda gaskabeailivvii , ja de guohtu eahkeda rádjái ja de livoda guovssovuodjunlivvii . 
Ja de vuolgá ja guohtu gaskaija rádjái ja de livoda gaskaidjalivvii . 
Dat ii leat goit iežá go buori guohtun áigge nu vissis livat oktanaga , dáid ovdalis muitaluvvon áiggiid , dan sivas go nealgejagiid eai bohccot oaččo biepmu oktanaga , ja dainna sivain šaddet livvut dalle_go guhtege oažžu biepmu . 
Ja ii boazu astta dahje eale guhká livodit nealgejagiin , ja vaikko leage guohtun , muhto go lea heajos jeagil , de ii boazu eale guhká livodit . 
Muhto go lea buorre jeagil , de livoda nu guhká ahte reainnár oažžu oađđit nu olu ahte vuoiŋŋasta bures — ja go lea geahpas nohkkat , de gullá dakkaviđe go vuosttaš boazu lihkká . 
Go álget lihkkat livain , de miesit álget ruovgat , ja dalle ii váibba dakkár olmmoš . 
Ja leat dat olu lojitnai bohccot , go lea buorre jeagil ja lea fiertu . 
Muhto dakkár olmmoš , gii lea lossat nohkkat , son gale báhcá nohkkat livvasadjái . 
Ja go viimmat moriida , de ii dieđe , gosa lea eallu mannan , jos lea bievla . 
Muhto go son manná vuostebiggii , dahje go son diehtá , gosa dan báikkis háliida boazu , de son manná ja guldala ja dainna goansttain gávdná ealu . 
Ja jos eallu lea mannan visot ovtta guvlui , de gal oažžu fas ealu čoahkkái , go leat guokte olbmo nugo lávejit . 
Ja go soai leaba gávdnan ealu , de soai vuolgiba guovtti beale vázzit birra ealu olggumuš bohccuid olggobeale — iige fal luoitit beatnaga rohkkáhit . 
Muhto jos lea soames oassi mannan iežá guvlui , de gale son láhppo . 
Muhto gal dat soames háve láhppojit dakkár reainnárat , go lea arvi ja garra biegga . 
Dalle ii gula iige oainne , dalle lea nu seavdnjat ahte ii oainne ii maidege , iige dalle livvat boazu go jur veaháš , ja lea hui manni . 
Muhto go leat buorit reainnárat , gal dat dollet čoahkis ealu ja vuojehit goađi lusa guovssolivvii . 
Muhto dat galgá vuojehit seavdnjadin , vai olle goađi lusa go jur álgá guovssu , dalle lea dat livvaáigi . 
Ja go čuvggoda vehášge , de álget bohčit áldduid , ja go leat geargan bohčimis , de vulget fas nuppit reainnárat ja guođohit beaivvi ja eahkedis fas buktet goađi lusa , ja de fas bohccot . 
Ja dat seamma reainnárat leat nohkkan beaivet , ja sii dal vulget fas reainnidit . 
Ja go nu lea dahkkojuvvon de dat gohččojuvvo beallevuorrun . 
Muhto go lea muohttaga áigge reainnideame , de lea olu čuovgadeabbu idja reainnidit , ja jos nohkká livvabotta ja biestá mannat ealu , de lea álki guorrat muohtan luottaid . 
Jos ii leat garra guoldu , gal dalle joksá . 
Muhto go ii gávnna ealu , de lea nu ahkit reainnárii , jos velá lea mánnálaš : son viehká ja čierru ja ii dieđe gosa galgá mannat , ja dakkar ii gale gávnna ealu , son láhppo iešnai dávjá . 
Ja go sámit ollejit lullebeallá duoddariid , de álget orodit dakkár báikkiin gos lea bohcco biebmu , vaikko lea headju muorra . 
Muhto eai sii oro ovtta_ládje juohke jagi . 
Ja go sii ollejit dan rádjái , gos sii lávejit giđđat orrut ja guođđit dálvesujiid ja iežá dálvebiergasiid , biepmuid , gierresiid , de sii bisánit daidda lahka vai besset lonuhit sujiid , dálvvi váldet ja geasi guđđet . 
Ja de dan lahkosiin sii orrot ragatáiggi . 
Ja ragat álgá Mihkkala áigge , ja váldoragat ii leat eanet go guokte vahku . 
Váldoragat áigge eai rikkis sámit vuojet olu eaige háliit vuojehit gárdái , deinnago dalle sarvát leat hilbadat . 
Jos eallu čoahkkana ila čoahkkái , de álget sarvát ruohttat ja háskat ja doarrut ; , juohke unna sarváš , ja dalle lávejit sorbmet bohccuid jos lea unni gardi ja olu bohccot . 
Ja dan áigge sámit lávejit sarváid gáskit ovdalgo rahkkájit . 
Dat gaskimuš lea na : Dat sarvát , maid eai háliit guoirat rahkamiin , daid gasket . 
Vuohččan njoarostit gitta ja de botnjet vuollái , muhto dat leat dalle nu gievrrat ja hilbadat , dat lea heakkavárra — dat galgá hahppil ja čavgesgieđat . 
Ja go leat vuollái ožžon , de nubbi doallá oaivvi ja nubbi manná bađabeallái ja coggala oaivvi guovtti mannjejuolggi gaskii bálluid rádjái ja gieđaiguin doallá birra bađa ja de gáskkista bániiguin bállu vuohččan gaskat . 
Muhto galgá váruhit , ahte ii fatnal bállosuotna . 
Ja go lea bállu ožžon gaskat , de galgá čarvut suorpmaiguin dassážii_go šaddá nu liđbmat dego jukca . 
Ja de čállet gulgii mearkka , ahte dat lea gáskojuvvon . 
Muhtumat čallet iežaset nama ja muhtumat čálistit dušše golbma sázu čeabehii mearkan dahje dakkára go iešguhtege anii , muhto eai dat lean bustávatge . 
Ragatáigge leat sarvát hui hilbadat . 
Muhtun sarvát bohtet olbmo nala — ja meahccečorragiin lea buot bahámus boahtit olbmo nala . 
Jos ii beasa muora dahje geađggi duohkái , de lea heakkavárra : dat galle skuollju olbmo cuovkkas , jos velá lea geahnohis olmmoš . 
Varis bohccuid namat . 
Dat lea nammamolsumuš varis bohccuin juohke jagi . 
Vuosttaš lea varis čearpmat ovttajahkásaš , ja guovttejahkásačča namma lea varit ja dat maiddá rahká veaháš . 
Ja golmmajahkásačča namma lea vuobis , ja njealjejahkásačča namma lea gottodas , ja viđajahkásačča namma lea goasohas ' ja guđajahkásačča namma lea máhkan , ja čiežajahkásačča namma lea nammaláhppu . 
Gáskit álget jo njealjejahkásačča geafes olbmot , muhto riggát eai gáskke ovdalgo šaddá olles šaddui , viđajahkásaš ja guđa- ja čiežajahkásaš . 
Ja dápmanahki lea buoremus njealje- ja viđajahkásaččas . 
Dat šaddet sávrres hearggit , mat dábmojit njealjejahkásažžan , muhto unnibut dat šaddet , jos vuosttaš jagi barggaha dasa ahte váibá . 
Muhto dat galgá dápmat , dušše dápmat iige barggahit dakkára mii lea dušše njeallje jagi boaris . 
Muhto dat mii lea boarrásit , vihtta ja guhtta jagi , dan gale oažžu barggahit dan mađe go lávejit barggahit . 
Muhto gal geafes olbmot fertejit barggahit nu olu go veadjá heargi , ja dat gale šaddet unnibut — muhto sávrribut dat gale leat geafes olbmuid hearggit . 
Ja go čakčat gáskojit sarvát ja eai dáma dan jagi ja ellet nuppi jahkái , de šaddá ođđa namma spáillit . 
Ja jos eallá guokte dahje golbma jagi , de dat gohččojuvvo golmmajahkásaš spáillit — dahje viđajahkásaš spáillit muhto dat eai leat šatain dápmanagis . 
Dás álgá dal johttánáigi šaddat ragatgoahtesajis eret . 
Ja dál lea ragat nohkan , ja álddut leat heaitán njamaheamis misiid , ja dál lea buoremus bohčináigi , go álddut leat mielkasat . 
Ja jos ii bože juohke beaivve , de sadjanit álddut dahje mielki nohká dan jahkái . 
Ja dán áigge lea maid olu bargu sámiin , go galget johtit ja bohčit ja reainnidit bohccuid . 
Ja dán áigge lea boazu hui ruvgaleaddji go sarvát leat váiban cakkadeamis bohccuid . 
Ragatáigge sarvát cakkadit olles ealuid , nu_ahte eai beasa mannat guhkás ovtta ijas . 
Ja dat lávejit ragat loahpas njázut , ja dalle lea gale jo muohttán eatnamii . 
Ja deid áiggiid , go sarvát leat golggohuvvan , deid áigge láve álo njáhcu , ja dat njáhcu gohčoduvvo golggu njáhcun . 
Ja dalle lávejit biestit ealuid , deinnago dalle leat hui heajos dálkkit , mierkkát ja arvvit . 
Ja go olu njázuda , de bievlá soames sajiid ja muhtun báikkiide báhcá muohta — ja go galbmo , de šaddá dat muohta jiekŋan , dahje gohčoduvvo bodneskártan . 
Ja dat bissu olles dálvvi dakkárin go dalle lea , go manjemus njáhcu nohká ja galbma ilbmi boahtá . 
Muhto jos dalle daid ovdalis namahuvvon njázuid ii billis muohttaga , de gale boahtá buorre dálvi , jos ii šatta gassat muohta . 
Muhto gal dat guohtu boazu oba gassada , go lea buhtis bodni , go ii leat jiekŋa botnis . 
Ja dat áigi lea , goas sámiin lea ballu , makkár dálvi boahtá . 
Čavčča mearkkat leat . 
Go ovdal Mihkkaliid lea čoaskkis , de lea guhkes čakča . 
Ja jos lea čáhcedávgi , de lea mearka maiddá : guhkes čakča . 
Muhto dat lea buorre , go lea guhkes čakča , go lea guhká bievla — ja go de boahtá muohta ja ii dan šatain ligge dahje njázut . 
Muhto árra muohta lea čakčat hui váralaš . 
Dát goitge lea dálkkiid riidoáigi , láve doarrut galmmas ja liekkas , ja dat vuoitá nubbi nuppe vuoro , ja dainna_lágiin boahtá njáhcu maiddá . 
Ja dalle láve šaddat heajos guohtun , bodnejiekŋa , mii lea hui bahá . 
Go lea bodnevihki , de lea headju , vaikko livččui seagginai muohta . 
Muhto go livččui buorre jeagil , de gale oažžu boazu biepmu , vaikko leage velá bodnevihki dahje jiekŋa . 
Ja boazu gal dovdá jo čakčat , gosa boahtá guohtun . 
Son viggá čakčat dohko , goappil diehtá buori botni , ja jos olbmot bistet bohccuid čakčat , gal dat mannet dohko gos lea ealát — ja dat ellet . 
Ja dat , maid reainnidit , dat nelgot ja váibet ja álget jo čakčat váibat . 
Ja jos eai oaččo sealvvi , gos lea buhtis bodni , sámit , de nealgudit dan ealu maid leat reainnideame . 
Ja dat siiddat mat ipmirdit gos lea guohtun , dat ealihit ealuset , muhto dat siiddat mat eai oaččo sealvvi gos lea guohtun , de dat váibbahallet ja jámáhallet . 
Ragatbáikkit eai soaba juohke jagi jur seammá sajis . 
Muhtumin sii šadde johtit noađđeráidduin lullelii dan báikki , gos leat sin gierresat . 
Ja go dál leat meaddil mannan golggu njázut ja lea muohta boahtán ja lea čoaskkidan , de vulget gierresiid viežžat . 
Muhtumin geavvá nunai , ahte eai astta vuolgit viežžat gierresiid go eallu bieđgana , ja dalle šaddá maiddá váralaš , go čoaskkida ja geassebiktasat leat beare . 
Dalle šaddet galbmot , go galget mehciin orrut , ijaid reainnidit , deinnago lea bieđganeaddji boazu . 
Dalle šaddet boazoreainnárat mannat bohccuid doarridit , ja de boahtá dálvi ja čoaskkis . 
Ja go dál viimmat leat astan vuolgit viežžat gierresiid , de sii váldet herggiid lávžžiide ja vulget láidet dan árvvu go doivot dárbbašit . 
Ja go leat guhkkin gierresat , de lea lossat láidet ja guoddit nisttiid , muhto dasa maiddá lea sápmi oahppan . 
Ja go lea nu guhkkin ahte ii olle ovtta beaivvis , de fertejit bisánit veaháš , guođohit lávžegeažis herggiid ja iežanai boradit . 
Ja go leat boradan , de váldet fas herggiid ja goallostallet ja vulget mátkái ja mannet olles ija . 
Ja go leat ollen gierresiid rádjái , de dalle lea jo iđit , ja de sii čanadit fas herggiid gitta ja dál borralit hoahpus ja álget bordit gálvvuid čoahkkái gierresiid sisa . 
Ja go leat ollen gárramis , de sii váldet herggiid gitta ja bidjet gierresiid herggiid čeabehii ja vulget ruoktot guvlui ja mannet dassážii_go gávdnet buori heargebiepmu . 
Ja de luitet herggiid geassáin eret ja de čanadit fas gitta , ja de fertejit veaháš nohkkat go leat váiban , go leat gohcán guokte jándora . 
Ja dat lávži ii leat guhkit go guovtti ja golmma sala guhko . 
Ja jos ii leat buorre jeagil , de šaddá heargi nealgut , ja jos leat velá olu muorat , de darvána lávži daidda muoraide , ja dainna_lágiin šaddá maiddá heargi nealgut — muhto dat fertejit nealgut álo go leat reaissus . 
Hearggi ii sáhte luoitit luovos , go eai leat olu . 
Dat vulget gárgidit ruoktot siidii , ja lea bahá , návdditnai gávdnet hearggi ja rohkkáhit ja dolvot vaikko_man guhkás ja muhtumiid goddet . 
Ja dainna baluin eai duostta luoitit luovos . 
Muhto go lea buorre jahki , de lea olu álkit , visot barggut ja reaissut . 
Ja go sii leat ollen ruoktot siidii gierresiiguin , de siiddas dál álget visot olbmot lonuhit geassebiktasiid eret ja bidjet dálvebiktasiid nala . 
Ja geassebiergasat leat dál guođđit : visot dál heaŋggastuvvojit bajás soahkái , dahje dahkko dakkár suonjir hui allat ja heaŋggastuvvojit dasa dálvebotta dasságo fas johtet giđđat dan rádjái . 
Ja go leat lonuhan visot biktasiid ja ožžon ortnegii , de šaddá johttánáigi . 
Ja muohta lea ein unnán , juohke geađgi ja bovdna lea rabas . 
Muhto johttát fertejit goitge , go lea nohkan bohcco biebmu . 
Ja de dál johttájit gieresráidduiguin . 
Ja gierresiin lea virgi iešguđesge . 
Vuosttaš lea vuodjingieres ja nubbi lea mánná- ja vielppesgieres , goalmmát lea lihttegieres , njealját lea gávnniidgieres , viđát lea goahtegieres . 
Ja dan ráiddu lea eamit láidesteame ja dat gohččojuvvo goahteráidun . 
Ja nubbi ráidu lea dat , mas leat guolit ja jáfut ja girku fiinna biktasat ja fiidnámus biepmut : gáfet ja vuojat ja goikebierggut — ja lohkkegierresat ja lohkkegiissát . 
Ja jos giđaniesti lea mielde , de das lea okta ráidu ja lossat . 
Ja go dál vulge johtit , de leai nu bovdnái , ahte gierresat ravggadit bovnnas bovdnii ja geađggis geađgái . 
Ja árggimus hearggit ruhttet buohtalaga ja mannet muoraid duohkái ja darvánaddet geđggiid ja bovnnaid duohkái . 
Ja mánát čirrot , go gierresat boŋket nu garrasit , ahte ii máná oaivi gierdda , muhto dat ferte goit gierdat . 
Muhto gal muhtun mánáid fertejit bidjat hearggi nala ja guottehit dego geasset . 
Muhto ii leat šat nu bahá , go šaddá eanet muohta , gal dalle mánát girdet gierresa buorebut : eai šat leat bovnnat ja geađggit nu rabas . 
Muhto soagit ja beazit gale leat seammá bahát , vaikko muohta gassuge . 
Dat lea jur dat bahámus johtolat , go lea vuohččan váldán gierresiid . 
Muhto gal mánát bivvet olu buorebut , go álget gierresiiguin johtit . 
Muhto goit gullo guhkás mánáid čierrun ja beatnagiid ciellan . 
Ja dál lea siida ollen luoitalansadjái , ja de álget gođiid dahkat . 
Muhtumat álget dahkat goađi ja muhtumat čuhppet muoraid , nieiddat dahje nissonat fas čuhppet duorggaid . 
Muhto jos lea nissonis unnamánná ja jos lea čirrolas , de son ii astta bargat ii maidege , son ferte njamahit máná ja vuohttut . 
Ja jos mánná nohkká dahje heaitá čierrumis , de vuolgá dat nisunai čuohppat duorggaid . 
Ja go goahti lea válmmas , de bidjat duorggaid vuohččan loidui ja de gávnniid ja lihtiid boaššogeahčái , ja de dahkat dola , ja de lea hávski go lea dolla goađis . 
Ja jos ii leat čáhcebáiki , de ferte suddaduvvot muohta , ja de álget ohcat lávkkaid siste biepmu ja álget borrat , ja de lea hávski . 
Ja dánáigásaš olbmot atnet gáfiid , ja gáffevuoššamuš lea dál dakkaviđe go čáhci lieggana dahje suddá muohta . 
Ja go lea buorre guohtun , dalle ii dárbbaš bohccuid reainnidit , jos eai leat návddit lahka . 
De lea hávski sámiid mielas , go lea buorre guohtun ja leat beassan sirdit varas báikái . 
Dat orohat lea , gosa dál leat bisánan , lullegeažis duoddariid dein soahkevuvddiin , mat leat badjelaččas beahceráji . 
Ja dein sii orrot dasságo veaháš gassu muohta , ja go das šaddá johttánáigi , de lea jo juovllaid áigi ja dalle lea jo seavdnjat ja čoaskkis . 
Gal dalle lea váivi johtit , go beaivi nohká . 
Go gerget johttát goahtesajis ja de šaddet sevnnjodettiin johtit ja hearggit ballet ja ruhttet muhtumin buohtalaga ja darvánaddet muoraid duohkái — ja dalle lea gálggadeamoš . 
Ja dalle lávejit dainna biestit buvvánit jámas , go lea darvánan gieres muora duohkái ja nubbi geahči ráiddus gaiku ja jos eai háhppet viehkat ja čuohpastit lávžži gaskat . 
Dan dat ferte dahkat , jos háhppeha , vai oažžu heakka heargái . 
Ja dan áigge láve soavli jávrriin ja eanuin , ja daidda lea hui bahá darvánit ráidu . 
Go lea čoaskkis , de darvána gieres soavlái , go lea jikŋon , ja de ii nagat heargi geassit . 
Ja go lea visot ráidu jikŋon , de dalle lea vuorrádus — de ferte gállit soavlečázi čippi rádjái , vaikko lea 30 ja 40 gráda čoaskkisnai . 
Ja das gale leat máŋggas ožžon vigi , go šaddet galbmot juolggit . 
Daid lea dát čálli ieš bargan visot , mat leat ovdalis muitaluvvon — daid maid " leat dan áiggi olbmot dahkan ja bargan . 
Sámiid stuorimus basit leat juovllat . 
Ja dat beaivi , mii lea ovdalis juovlabasiid , dat lea ruohttabeaivi , ja dan beaivvi eahket gohččojuvvo ruohttaeahkedin , ja dat lea váralaččamus eahket . 
Jos dalle mánát illudit ila fasttit , de dalle ihttohallet , ja jos dalle atná ila stuora ipmilmeahttunvuođa , de dat ihttohallet , vaikko leat stuora boares olbmotnai , go leat ila suruheamit ja ila unnán dihtet Ipmila sániid . 
Muhto dat , geat dihtet ja muitet bajil lohkat Ipmila sániid , de daidda ii bastte Beargalat dahje Riehtis . 
Ihttohallamii leat duođaštusat , ahte dat lea duohta . 
Dasa lea duođaštusat okta várri , mii lea ožžon nama ihttohallamis Ja dan vári namma lea Durkkihanvárri ja dat lea lahka Guovdageainnu . 
Ja dan seamma vári nama oažžumis lea stuora dahpahus šaddan ihttohallama sivas . 
Okte ledje mánát illudan juovlabasiid gierresiiguin ja bielluiguin ja beatnagiiguin — ja de ledje ovtta máná njuovvan ja de ledje mannan goahtái málistit . 
Ja de leai boahtán stállu loddehápmin suovvamuora nala , ja de ledje mánát álgán girjjiid lohkat ja muhtumiid ledje čiehkan duorggaid vuollái ja ovtta giisái sisa . 
Ja de leai stállu borran dan máná oaivvi , mii leai báđis , ja de leai okta mánná duorggaid vuolin dadjan : " Vielja guomooaivi smiergá . 
" Ja de leai stállu váldán ja borran dannai máná . 
Ja de leai mannan stállu ja bosson dan giisái čoavddaráiggis gunaid sisa , ja de leai dat mánná jápmán . 
Muhto denne leai nubbi goahti maid ja denne leai okta boares geret , ja sus leai unna nieiddas . 
Ja dat čanai dan nieiddas báddái ja dat logai girjji . 
Muhto biiggás son leai nevvon . 
Ja de leai dat biigá váldán guokte dákteseahka ja de leai bidjan luhka oaivái ja de leai vuoddján dállui , vai gohččojit isit ja eamit ruoktot . 
Ja de leai stállu bidjan su beatnaga dasa mannjái , muhto biigá leai dávttiid hoigadan . 
Ja go stállu jovssai , de son válddii dávtti eret ja logai : " Jogo don leat das ein ? 
" Ja de son válddii dávtti eret beatnagis , ja de ein hohccala biiggá mannjái . 
Biigá manai girkogillái , dohko stállu ii duostta — de son jorggihii ruoktot . 
Ja go biigá leai boahtán dállui , de leai heargi luoddanan . 
Ja de leai isit njuovvan , ja de ledje málistan , ja go ledje roggan mállása , de ledje leamaš geađggit báđis . 
De ledje vuoddján isit ja eamit ruoktot . 
Ja go bođiiga lahka goađi , de leai stállu čuohppan isidis guola eret ja dadjan : " Manne leat dahkan dakkár bahás mánáid . 
" Ja de leai čuohppan eamidis čiččiid eret ja leai dadjan : " Manin leat njamahan dakkár mánáid . 
' ' Ja de goahti šattai geađgin , ja eamit ja isit šattaiga geađgin , ja visot eallu šattai geađgin . 
Sámiin lea olu skihkka dan ruohttabeaivve : sii válmmastit visot maid sii dárbbašit basiid siste atnit . 
Sii njuvvet bohccuid ja gorrot visot maid dárbbašit dalle bassin , ja čuhppet hui olu muoraid . 
Ja go leat ožžon dan mađe , ahte bistet basiid badjel , de čorgejit birra smáhkkomuora visot rissiid , ja muorrafiinnuid bidjet hui fiidnát : eai galgga skihčit eai gosage , vai ii stálu ráidu darván . 
Ja dat galgá ceggejuvvot okta rissi smáhkkomuora duohkái , masa stállu čatná ráiddus dan_botta_go manna goađis čázi juhkame . 
Ja jos ii gávnna čázi , de son njamista soapmásis vuoigŋamiid eret . 
Ja dan_dihte maid sámit lávejit válmmastit čázi jur dievva gievnni , vai ii leat stálus vuoibmi dahkat maidege . 
Ja go lea bassebeaivi šaddan de eai sii bargga iežá barggu go bohccuid reainnidit ja goađis boldet dola ja borret ja juhket maid dárbbašit — ja mánáid atnet vara ahte eai beasa illudit . 
Ja daid seamma juovllaid áigge sii atnet čábbámus eallima , eaige bargga eai maidege , jos ii šatta soames bargu , maid fertejit bargat . 
Jos návdi boahtá ja goddala bohccuid , de gale fertejit njuovvat deid , ja dainna ii ihttohala , go lea fertemuš dahkat dan — dahje vaikko_man fertema sivas dagalii , de ii leat goit dat su sivva , go šaddá dahkat , vaikko ii háliidivččoge dahkat . 
Gal sámit fertejit johtitnai olles siiddain juovlabasiid siste , go lea nu heajos ealáhat bohccuin , ahte eai sáhte birget muđui go johtet — ja dat ii šatta maid sin sivvan , go lea fertemuš johtit . 
Dat leat goit dátnai áššit dego láhka , ahte ii galgga siva haga ráŋggáštuvvot giige . 
Sápmi ja boazu . 
Dál álget johttát fas ja johtet daidda báikkiide gos galget dálvet orrut , muhtumat lagabuidda ja muhtumat guhkibuidda . 
Ja dat mat johtet guhkás luksa , daidda lea váivvit . 
Ja jos johtet sárggáide sisa , de šaddet oastit ja máksit stuora ruđaid — ja jos eai mávsse , nugo hearrát gildet sárggáin máksimis , de gal bahá geavvá sámiide . 
Muhto das lea sin lohpi atnit suinniid rabas olles dálvvi juohke jagis , ja go daid borret bohccot , deid šaddá máksit . 
Ja jos ii mávsse visot , de sii bohtet logenáriid goađi lusa ja cábmet gođiid ja cábmet bohccuid , ja dievdoveahka ballet ja mannet meahccái , go sii uhkidit cábmit ja vaikko_maid dahkat . 
Ja dainna sivain lea buoremus máksit maid sii sihtet . 
Ja go sii mákset ja sohpet , de lea gal álki , go boazu guohtu hui bures , gos lea buorre jeagil — de dalle ii dárbbaš olu čuoigat , ja eallu buoidu . 
Ja go johttájit , de lea nu hávski johtit dain siiddain , guđet leat leamaš sárggáin jeagelrájis . 
Sápmelaš lea goit seammalágaš , luondu dego bohccos : soai háliideaba golgat lulás ja davás dan mielde go soai lávebage golgat . 
Ja soai leaba árggit goappašagat . 
Ja soai leaba šaddan árgivuođa dihte ballát juohke guovllus Ja dan_dihte dal sápmi ferte orrut doppe , gos ii oro oktage iežá olmmoš go sápmi , beare alla duoddariid nalde son orolii vaikko álo , jos bivalii ja ealálii su gárji , bohccot . 
Ja sápmi dovdá dálkkiid ja son lea juoidá oahppan bohccosnai dovdat dálkkiid , ja sápmi lea bivvil ja deaivil , son deaivá seavdnjadinnai ja mierkán ja guoldun — goit soames oassi sámiin . 
Ja mii gullá čuoigamii ja viehkamii , dat lea su luonddu mielde . 
Boares áiggi sámit orro dálvet beahcevuvddiin , ja orro ráfis okta guđege váris . 
Ja go nohka oppas nu , ahte visot saddá čiegarin , de sii johttájit fas nuppi várrái dahje nuppi báikái gos ii leat velá guhton . 
Dat lea : gos boazu guohtu , de das galbmo muohta nu garasin , ahte ii šat nuppi geardde naga guohtut . 
Ja go lea buorre guohtun , de leai hávski , ja ii lean olu bargu bohcco čuoigamis , jos eai lean návddit dahe ruopmasat . 
Heajos jagiid bohccot gárgide vulos , ja sámit čuvvo vulos Vuollemeara duohkái ja orro doppenai soames oassi , dasságo dálolaš bođii ja balddii bajás duoddariid guvlui — ja vuojehedje sámiid dasságo dusto duoddarat . 
Ja sámit manne badjel duoddariid ja guhkkodahkii ' duoddariid mielde . 
Ja leat iežánai olbmot álgán bargat bohccuiguin . 
Muhto eai sii háliidan čuvodit bohccuid , go leai nu váivi mannat dego boazu . 
Ja dan sivas álge orrut ovttat sajis ja dahke dáluid ja bivde fal gottiid ja guliid . 
Dálve- ja giđđabarggut . 
Muitalus goahtebargguid birra . 
Go sámit leat ollen dálveorohagaide , de sii álget bargat iešguhtege su bargosoarttas . 
Dievddut gehččet bohccuid ja visot mii gullá dasa . 
Ja jos astet , de divvot gierresiid mat leat cuovkanan jođidettiin , jos máhttet , muhto jos lea dakkár ahte ii mahte , de ferte bálkáhit soames geafes sámi , mas ii leat bargu iige biebmu . 
Ja das šaddaba áhpun nubbi nubbái , ja nu birgeba . 
Ja jos čeahpes dievddut astet , ja leat viššalis soarttat , de dat dahket ođđasis gierresiid ja sabehiid ja visot maid sápmi dárbbaša . 
Vuodjin- ja lohkkegierresat leat hui divrasat ja lohkkegiissát — gii daid máhtálii ja asttalii dahkat — dat mákset olu ruđa , ja visot sámi geasse- ja dálvebiergasat mákset olu ruđa . 
Muhtumat máhttet gale visot , muhto muhtumat eai máhte eai maidege duddjot dievdduin . 
Ja dat lea stuora vahát , go lea dakkar dievdu mii ii máhte duddjot . 
Muhto dat lea velá bahát go nisu lea čuorbi . 
mii galgá biktasiid goarrut visot , mii gullá sámi nissoniid bargui . 
Ja biebmoráhkadeapmi gullá maiddá sámi nissona bargui . 
Go dálveorohahkii leat ollen , de lea goit veaháš dilli , go sii orrot guhkit ovtta sajis . 
Ja de dat nissonat álget sin bargguideaset bargat , go besset nuollat gierresiid ja besset oažžut gálvvuid rabas , deinnago jođidettiin eai oaččo gálvvuid rabas . 
Dat lea stuora bargu jođidettiin nuollat gálvvuid eanet go jur sujiid ja biepmuid . 
Ja de sii álget dikšut deid biktasiid mat leat jođidettiin njuoskan ja mieskan ja gaikodan . 
Ja go leat daid ožžon válmmasin , de álget goarrut ođđa sujiid , gápmagiid ja visot deid mat dahkkojit gápmasiin , dalle_go lea bivvalis dálki . 
Ii dalle biva duddjot , go lea nu garra buolaš ahte bihcu loavdda siskkobeale , vaikko buollá dolla goađi siste álo nu stuoris ahte reahpenis oidno olggos . 
Dalle lea stuora bargu muoraid háhkat ja dola boaldit ja dikšut mánáid , vai eai beasa galbmot dahje šuvččagit . 
Ja go lea dakkár buolaš , mii lea 40 gráda dearmomehtar , de lea dalle goađi siste nu rusta ahte ii oainne nuppi beallái dola ii maidege . 
Ja go dakkárin galgá gáhkket , de dáigi galbmo dan botta go nuppi lea dahkame ja goikadeame , ja de ferte atnit jur dollagáttis dáiggi . 
Ja dat goikaduvvo ruovdebáistte siste , ja muhtun olbmot goikadit hilaid nalde dasságo stirdu , ja de ceggejuvvo čoskka vuostá ceaggut báitot dollii . 
Ja dat goiká hui bures ja fargga , ja daid dahká vaikko_man olu . 
Ja nubbi goansta lea , go ceggejuvvo duolba geađggi nala njuoska gáhkku ja das jorggáhallá dasságo goiká . 
Boares áiggis leat goikadan rissiid nalde ja dola vuolde , dalle_go lea headju muorra ja hoahppu duoddariid nalde . 
Ja gáfiid boldet báistte siste . 
Ja millengoansta lea máŋggalágáš : jorba geđggiin ruvvejit duolba geađggi nalde . 
Ja nubbi goansta lea : dat dahkko murrii ráigi ja de muorranávli , mainna ruvvejit gáfiid dasságo cuovkanit . 
Goalmmát goansta : gáfet biddjojit náhkkeseahka sisa , ja de cábmit muorain čoskka nalde dasságo cuovkanit smávisin . 
Boares áiggi sámit atne gáffen duvlliid ja gortniid ja soahkemáihlli . 
Ja gáhku leat dahkan lahpuin ja jeahkáliin ja guolbmasiin , dušše veháš jáfuid seahká , dalle_go leai unnán jáffu dáppe davvieatnamis . 
Dat guolmmas dahkko dainna_lágiin , ahte vuohččan váldo beazis bárku eret , ja de njuvvo dego náhkki eret , ja de goikaduvvo jur goikkisin ja de cábmojuvvo jur jáffun . 
Dat lea dahkkon soahkái ráigi . 
ja de fas soagis ávjodiŋga mainna čuggojuvvo dasságo šaddet smávisin dego jáffu . 
Ja iežá biebmoábu ráhkadedje rásiin . 
Fádnuid vušše máŋggain čáziin ja de bidje bohccočoavjji sisa , ja de seaguhe milkkiin , ja de dan seaguhedje varramáliin , ja de dat leai hui buorre dálvet . 
Ja boskkaid čohkkeje olu ja sálteje ja borre deidnai . 
Ja juomut leat velá dálnai hui olu anus . 
Boazonjuovvama birra . 
Boazonjuovvamuš gullá dievdoolbmuide . 
Go bohcco sápmi váldá ealus , de son láide boaššobeallái goađi ja de čatná murrii . 
Ja de manná goađis heidneme niibbi , vai lea hui bastil ja ráinnas , vai goddá hoahpus bohcco . 
Jos lea niibi duolvvas , de ii gotte bohcco fargga , de šaddá boazu biidnahuvvat guhká ovdalgo jápmá . 
Ja lea dat muhtun niibinai heajut goddit ; jos lea garra stálli , dat lea buorre goddit , muhto dipma stálli lea hui headju . 
Ja go sápmi lea mannan válmmasteame visot , de son boahtá olggos ja váldá guoimmi , jos lea olmmoš . 
Ja de botnjaba vuollái , ja de čuggeba milgii bohcco ja de luoitiba luovos báddegeažis . 
Ja go lea buorre niibi , de dat ii beasa čuožžutge , muhto jos lea gaskageardán , de dat čuoččaha , muhto de gahččá fas dakkaviđe . 
Ja jos lea heajos duolva niibi , de eallá guhká , ja jos beassá luovos , de manná velá guhkás ovdalgo virrá . 
Ja go boazu lea njuvvon , de varra váldo bohcco iežas čoavjái . 
Čoavji basso ráinnasin čáziin dahje seaŋášmuohttagiin . 
Ja de váldo veaháš sierra lihttái varra , mas márfi dahkko , jos lea boazu nu buoidi ahte leat márfebuoiddit . 
Ja čoliid rádjet goađis nisoolbmot . 
Ja vuosttaš mális lea čielgi ja vuoivvas ja márffit . 
Jos lea stuora veahka , de eanet dárbbaša , muhto jos lea unnán veahka , de ii dárbbaš nu olu . 
( Vuosttaš biebmu lea — go lea boazu njuvvon ja go báhti dulde — bidjat vuoigŋamiid duoldat . 
Ja go veháš duldet , de váldet eret ja de seaguhit guolmmasjáfuiguin ja vuojain mii lea báđi nalde , ja de borret . 
Ja dat lea hui buorre ja dat lea dálkkas olbmo čoavjái . 
Ja dan lea dát čállinai máistán . 
) Ja nubbi mális bohccos leat váhkát , ađđamat ja oaivi , ja de dasto iežá bierggut málistuvvojit , mii soaitá . 
Ja sámi dáhpi lea , ahte juohke nuppi eahkedis galgá jukca ja nuppi biergu . 
Ja málistuvvo beare eahkedis , ja beaivet borrá son guoli ja gáhku ja jos lea vuodja , de vuoja velá , muhto ii leat vuodja go jur soapmásis , ja de gáfe nala juhká . 
Čoarbbealit ja njuovčča vuvdojit dálveborranbohccuin muhto dat bohccot mat njuvvojit giđa- ja geasseniestin , dat gohččojit giđaniestin ja gieresboazun , ja dein ii vuvdo ii oktage binná . 
Ja dat njuvvojit čakčadálvet , ja bidjet gierresii ja de easka giđđat guottetgoahtesajis álget borrat deid ja goikadit . 
Ja dasa leat válljejuvvon buoiddimus bohccot , dainna go giđđat leat visot bohccot guoirasat dain eatnamiin gos lea headju jeagil , ja duoljis leat gurpmát . 
Deinna leat dálvet njuovvan giđa bierggu . 
Sápmi láve njuovvat bohcco goađi bálddas ja duljiin guođđit biergguid sisa maid áigu málistit , dahje čoliid — dat olbmot mat njuvvet iežaset bohccuid . 
Muitalus suolaboazonjuovvamuša birra . 
Suola ii duostta váldit bohcco goađi báldii , iige beaivet , go jur dalle_go diehtá ahte eai boađe vierroolbmot . 
Ja go son lea ožžon bohcco doaresbeallái gitta , de son njuovvá doppe seavdnjadin , ja de buktá son biergguid goađi lusa . 
Muhto duolji son ii buvtte goahtái . 
Dan son čiehká dohkonaga muohttaga sisa dahje suddái bidjá , son dan váldde ii goasge eret . 
Ja go bierggut leat galbmon ja duollji lea čihkkon , de leat sus dat suolabierggut dego iežas oapmi . 
Ja dat gale dahkkojuvvo nunai dávjá , gos leat olu suollagat ovtta siiddas , ja lea olu vierroboazu . 
Dat njuvvet juohke eahkedis bohcco juohkehaš dalle , go eai leat nuppiid siiddaid olbmot . 
Ja dat lávejit čakčat eanemus masttadit siiddat , ja dalle lea vallji suollagii . 
Ja muhtun suollagat suoládit ja njuvvet nu olu , ahte šaddá biergu nu olu ahte eai nagat geasehit , jos eai beasa gávpebáikái gos besset vuovdit biergguid . 
Ja dát dáhpi lea miehtá Sámieatnama nuortageažis . 
Muhto boazomerken lea velá bahát suolagoansta , go dat dahkkojuvvo nu ahte merkot giđđat nuppiid olbmuid bohccuid 1 ja 2 ja 10 ja 20 ja 50 ja 100 Ja go leat olu suolabártnit ovtta olbmos , de dat merkejit vel eanet ovtta jagi . 
Ja go leat nealgegiđat , de dalle muhtumat riggot dainna_lágiin , go olbmot bistet ealuid bieđganit , ja de mannet dakkár biirriide gos merkejit visot nuorra bohccuid . 
Ja dainna leat muhtun olbmot riggon ' ja muhtumat gefon . 
Ja dakkár olbmot mat nu merkejit , dat eai čohkke bohccuideaset ovdal dálvvi . 
Ja eai vel dallege , jos besset atnit veaiddalis . 
Ja go viimmat olbmot besset oaidnit , ja de dovdet oamiset , de sii vel dorrot deid nalde . 
Ja dat leat leamaš boares áiggiin olu doarrunfáddá , go ii lean velá láhka deid nalde . 
Muhto ii dál leat nu álki dakkáriid nalde doarrut . 
Jos dál álget doarrut bohcco nalde , de sámepoliisa váldá bišlágii dan bohcco . 
Lullisámit gohččojit muhtumat ceavvin . 
Ja dat mat ceavvin gohččojit , dat leat ožžon dan nama ceavvi das , go sii leat álgán ceavvedálvvi čoaggit deid bohccuid mat leat bieđganan miehtá vuvddiid , nu go ceavvejagiid ferte boazu bieđganit nelggiiguin miehtá vuvddiid . 
Ja go " ceavit ' ' alge veaddit bielloherggiid , de dat bohte váibbatbohccot biellu lusa , ja de sii álge biebmat deid ja reainnidit . 
Ja go šattai geassi ja čuoika , de dat álge suovastit , ja de bohccot liikoje go besse suova sisa ráfái . 
Ja sii álge reainnidit deid bohccuid , ja dáide muhtumiid dárbbašan biebmun , mat ledje vuoimmi nalde . 
Ja soames áldu maiddá leai ihtán , ja deid sii bohče , ja dat leai buorre biebmoáhpu sidjiide . 
Ja go dat bohccot borgáde , de sii álge njuovvat dan mađe ahte elle . 
Ja sii gehčče dálvái , ja go sámit bohte luksa vuvddiide , de sii oidne ahte ođđa siida lea . 
Ja sii ledje dahkan soameslágáš mearkka , čuohpadan bohccuin beljiid . 
Ja dan áigásaš sámit ledje oahppameahttumat , got galgá suollagiin dahkat . 
Go sii ledje billistan vehášge mearkka , de eai sii ribadan eai vehášge . 
Muhto dat mat ledje čielga mearkkain , daid sii válde , muhto ceavit sihte geahččanbálkká , ja sámit mákse . 
Ja dainna_lágiin ceavit leat ožžon álggu . 
Ja go bođii buorre dálvi , de ceavit eai riggon eai vehášge . 
Muhto jos bođii vierroboazu , de dan sii njuvve dego oamiset . 
Muhto gefoje sii buriid jagiid , go eai lean velá ožžon eanet , muhto go bohte fas ceavvedálvvit , ja sii ledje eanet oahppannai , de sii álge riekta čoaggit váibbatbohccuid . 
Ja sii oste olu stuora bielluid ja unna billožiid , ja čatne bohccuide , vai váibbatbohccot gullet ja bohtet dohko . 
Ja čatne ceavit soahkáinai , ja das báttiin šluvggaše , vai bohccot bohtet guhkibuinnai . 
Biellut adnojit álo bohccuid čeabehiin . 
Ja boazu lea oahppan biello jitnii , ja go son dan gullá , de boahtá guhkkin dohko . 
Ja dainna goansttain ceavit leat ožžon ealuid . 
Ja de sii álge atnit siiddaid dego sámitnai , ja bohče olu mielkki . 
Ja go čakča šattai , de sii ledje ovdalis ealuid . 
Go sámiin besse ealut luksa , de ceavit iđihe deid beassan bohccuid , ja dalle álge geahččat man assát dein leat mielggat , ja rehkenaste loahpa rádjái man olu dat leat . 
Ja gal dat olleje , vaikko ledje stuoritnai doahkki , loddemoahti , main leat guhkes garra dolggit oaivvis , nu_ahte dárbbaša ákšu , ovdal_go oažžu deid dolggiid gaskat . 
Ja dakkár loddebivddu sii atnet velá dálnai . 
Muitalus dálolaš bivddu birra . 
Dálolaččat leat maiddá oahppan hui buorrin bivdoolmmájin daidda ealibiidda , mat leat sin mielas stuorimus bahádahkkit . 
Sii máhttet bivdit deid ealibiid máŋgga_ládje . 
Suohpan lea okta sámi buoremus instrumeanta , muhto ii instrumeanttain daga maidege jos ii máhte geavahit dahje geavtit . 
Muhto láddelaččat leat oahppan hui bures dan sámi instrumeantta geavtit , ja dat lea hui buorre daid bahás ealibiid bivdui . 
Dat ealibat leat buorit maiddá , dainna go dein ealibiin lea buorre biergu . 
Ja dat dáhpáhuvvá maiddá , ahte sáhttá borrat dakkár ealiba bierggu maid vašuha , dego dološ stálut : sii vašuhe sámiid ja borre bierggu . 
Ja gal Kaina varra lea vel dálnai veaháš soames báikkiin , veaháš dakkár bivdoolbmuin , mat sáhttet oktanaga ráhkistit ja vašuhit , iigo dat leat vašši go bidjet firpmiid váriide ja beahceeatnamiidda ? 
Muhto dat fierbmi lea muhtumin dakkár , ahte vaikko lea fierbmái darvánan , ii dan oaččo velge gitta , muđui go váldá atnui sámi buoremus instrumeantta ja álgá dan atnit . 
Ja geat dan leat oahppan riekta , de dat ožžot olu ja buoremus guliid , mat leat darvánan daidda firpmiide , mat leat goikeeatnamiidda biddjon . 
Ja go leat ožžon maid leat háliidan , de álgá čoallunbargu . 
Čuomat gal leat buorit dein guliin , muhto gal dat šaddet báhcit dávjá čoallunbáikkiide . 
Dat leat imaš čuomat , mat leat váralaččat . 
Dat vigget bostit su gii deid álgá golggahit mielde , daid geat vašuhit ja ráhkistit . 
Ja dakkár bivdooahppa lea šaddame stuora vuoibmái dain báikkiin , gos ii leat boaldán álddagasdolla . 
Muhto dain báikkiin gos lea dat dolla boaldán , doppe leat basttohuvvon guollečoallunniibbit , jos ii ilbmečeahppi beasa sadjit sin niibbiid fas . 
Ja láddelaččat leat ožžon bohccuid sámiin , go leat buktán viinni , maid sii ledje ieža vuoššan gortniin , ja leat jugahan sámiid , ja leat váldán bohccuid ja bidjan deid seammá sámiid lusa gehččui . 
Ja muhtun sámit leat leamaš nu juhkkit ahte leat loaktán bohccuideaset , ja de ii leat sis báhcán ealáhus iežá go leat ferten álgit láddelaš ealuid geahččat . 
Ja dat lea sin ealáhus leamaš ! 
Ja gottit ja bierdna ja iežá meahcieallit ledjege ealáhussan . 
Boares áiggis leat leamaš gottit olu juohke báikkis Sámieatnamis . 
Ja sámit leat olu goddán ; geafes sámit elle eanas beare gottiiguin ja láddelaš ealuiguin . 
Ja Mearariikkas leat maiddá dahkan seammáládje sámiin . 
Dat leat maid jugahan sámiid ja leat bohccuid váldán viinni ovddas seammáládje , ja de leat sámiid bidjan geahččat . 
Ja sámit leat sihtan geahččoealuid ; dat buoremus , guhte eanemus oažžu geahččoealuid ! 
Ja dan rájes go mii leat ožžon gullat daid sin gaskavuođaid birra , dat lea 50 evrre bohccos bálká jagis . 
Ja de galggai sápmi addit stuora vuosttá álddus , nu olu go leatge álddut . 
Ja geain leatge olu álddut , dat ožžo olu vuosttáid . 
Ja vuosttát galge návlásaččat , dáláš rehket mielde lea dat gilobealli . 
Ja go álge láttit gáfiid ja jáfuid buktit vuollin , de dahke seammáládje go ovdalis lea muitaluvvon . 
Eai láddelaččat leat ožžon bohccuid iežá go sámiin , ja seammá norgalaččat . 
Muhto sámit leat ožžon bohccuid gottiin . 
Ja ii dasa leat guhkki , go dat leat dahkkojuvvon , mat leat ovdalis čállojuvvon . 
Gottiid birra . 
Dološ áiggiin leat leamaš olu gottit ja dalle ii gale gillen oktage gottiid dahje bohccuid reainnidit . 
Ja sámit leat gottiid oahppan seatnadit nu_ahte leat bisánan ellui . 
Dat galgá , go lea goddi boahtán ellui , de galgá hui siivvut birastallat ealu ja diktit viidát ealu , vai ii goddi dieđege ahte olbmot leat lahka . 
Ja go lea goddi orron ealu siste , de son lea oahpásnuvvan ellui nu_ahte ii šat vuolgge eret , vaikko oaidná olbmuid . 
Muhto ii juohke goddi leat ovtta jállu ; muhtun goddi ii seana ii goasge , vaikko livččui man guhká ealu siste . 
Muhto soames goddi ii dárbbaš go veaháš , de dat seatná bohccuide ja olbmuide , iige vuolgge šat eret jos ii šatta goddečorragiid sisa ; jos daid gávdná , de gal čuovvu goddi . 
Muhto dat árgges sorta ii seana ii goasge , ja dainna dat eai leat ožžon visot gottiid ealus , go leat nu árggit . 
Ja dat leat olu stuoribut ja šealgadat , dego silbaguolga . 
Muhto leat veaháš ožžon dan náli mii lea seatnatmeahttun dainna_lágiin , go leat ožžon goddesarvá rahkat ragatáigge . 
Ja go goddi lea rahkame , de dalle ii galgga reainnidit ealu . 
Okta sápmelaš orui Guovdageainnu lahkasiin , ja son lávii ragahit ovtta eatnonjárggas juohke čavčča . 
Ja goddi bođii rahkat ein ragatáigge ja dat ragai olu čavččaid , ja ii son dan goddán . 
Muhto de soamis gottii , ja son anii dan olu bahábun go livččui sus iežas sarvvis goddojuvvon . 
Muhto son oaččui goit goddenáli , sus šadde bohccot dego gottit , nu šealgadat ja beavrrihat , ja dan olbmui šadde rievddalmas bohccot . 
Ja juohkehaš gáđaštii su bohccuid , go dat ledje olu čábbábut go iežáin . 
Gotti luohti . 
Goddi , goddi , nana , nana , goddi , goddi , manat dego suoivvanas , goddi , goddi , nana , nana , voja , voja , čuovggadii dego silba , goddi , goddi , voja , voja , nana , nana , voja , dego čuovžaguolli . 
Ja dál sámiin álgá johttánáigi davás eret dálveorohagain . 
Ja sámiin ii lean hoahppu johttát go vahku ovdal Válbora , jos ii ovdal njázudan ja fas galbmon , ja de boahtá cuoŋu . 
Dan dihte leai hoahppu ovdal Válbora , go Válbora-áigge álget vuosttaš álddut guoddit ( guoddin gohččojuvvo dat , go áldu riegádahttá miesi ) , ja dalle galggalii beassat guottetbáikái , go álddut álget guoddit . 
Ja dainna lea hoahppu johtit ovdal Válbora guottetbáikái . 
Ja go lea cuoŋu , de ii leatge beahcevuvddiin boazoealát . 
Ja de fertejit johtit ija ja beaivvi ja gitta dassážii_go ollejit duoddarii , ja duoddaris lea goike guohtun dahege bievla . 
Dat lea maiddá garra áigi sápmelaččaide , go šaddet gohcit golmmaid jándoriid . 
Ja muhtun garra giđaid šaddet gohcit vahkuid ja muhtumin — go velá leat dávjá — go ollejit duoddarii , de lea fákteme návdi maiddá . 
Dás muitaluvvo návddi ráfehisvuođa birra . 
Ja dat gale lea hui bahá sámiide go leat návddit . 
Dalle ferte reainnidit vaikko livččui man garra dálki ja vaikko_man čoaskkis . 
Dat reaidnu láve dainna_lágiin , ahte beaivet galgá eallu čohkkejuvvot čoahkkái , ja go sevnnjodišgoahtá , de vulget idjareainnárat ja sii reainnidit gaskaija rádjái , ja de nuppit reainnárat bohtet fas , ja nuppit mannet ruoktot . 
Muhto gal dat lea bahá deaivat seavdnjadin , ja jos velá lea murkodálki dahje muđui neavrri dálki . 
Muhto gal dat muhtumat deivet vaikko_makkár dálkin , muhto eai leat juohkehaš ovtta deaivilat , gal muhtumat lávejit láhppotnai ja šaddet ija meahccái . 
Ja dat reaidnu lea garas , jos galgá návddiin doallat . 
Dat galgá čuoigat álo , ii bisánit , ja huikit nu olu go nagada . 
Jos heaitá huikimis , de návdi boahtá ja rohkkáha dakkaviđe . 
Ja jos návdi lea beassan rohkkáhit ja oaguha olbmo lahka nu_ahte olmmoš oaidná ja lea lahka , de dalle galgá váruhit ahte ii huikke dohko guvlui njálmmiid gos lea návdi , muhto galgá jorgalit njálmmi nuppos go huikkiha . 
Ja jos ii nu daga , de návdi doalvu jiena eret , de son jienahuvvá . 
Ja go návdi lea boahtime , de lea návdi dakkár noaidi , ahte nohkkada olbmo , ja go olmmoš lea nohkkan , de beassá baldit ealu ja botket soames binná . 
Ja go son oažžu boatkanit , de son doalvu eret ja ogohallá ja goddá nu olu go vehášge háhppeha . 
Ja alimus ovtta ijas lea 70 , maid mon lean gullan . 
Muhto ii dat oaččo galládis reaidnoealus ila olu , ja jos lea buorre dálki . 
Muhto go návdi boahtá veaiddalisellui , de gale goddá ovtta ijas čoranáriid , ja dat lávejit sámit dadjat dan , go nu návdi lea olu goddán : " De bolddii dego dolla ! 
" ( Sámit gohčodit návddi dollan . 
) Ja nuppit jerret : " Dagaigo bahás ? 
" Vástádus : " Goas dolla ii boaldde go boahtá ! 
" Ja go leat garra reainnárat , de ii návdi oaččo bohcco goddit . 
Ja go lea buorre guohtun , go ellet čoahkis guohtut , de návdi iđedis álgá guovssogeažis viggat hui garrasit , go ii leat ožžon bohcco . 
Ja de ruohttá vuosttabeallái ealu ja luoitá dakkár hája , ahte bohccot hakset ja ballájit dušše hájas , ja de álget ruohtadit juohke guvlui . 
Ja de beassá návdi botket soames čiega ealus ja doalvu ja goddá nu olu go fal háhppeha . 
Muhto jos sámis lea rievttes beana , dat , go eallu ruohtasta , de dat ruohtasta ja manná ealu birra ja čađa ealu ja baldá návddiid eret . 
Dakkár beana gohččojuvvo várrugas , muhto gal dat borahallá dávjá dakkár beana . 
Muhto go lea nealgejahki , de ii ábut reaidnu , go ii sáhte reainnidit bohccuid čoahkis . 
De dalle ferte luoitit ealuid veaiddalis , ja de návdi beassá dahkat maid sihtá . 
Ja dat goddá dalle_go háliida . 
Muhto eai leat visot návddit ovtta bahát deihe ovtta speadjárat . 
Muhtun návddit leat dakkárat ahte eai gotte eanet go borret valjit , muhto muhtin návddit goddet nu olu go háhppehit . 
Ja lea velá muhtun dakkárnai , ahte háliida beare herggiid , ja dakkár gohčoduvvo herggonin . 
Ja dat lea bahámus , mii dahká jođáhaga ; hearggit gohčoduvvojit johtán , maiguin johtet . 
Muhto go návdi boahtá čoahkkeáldoellui , de dat lea buot bahámus , dat goddá vuohččan misiid ja de mannjel áldduid . 
De ii dárbbaš iežá go fáktet áldduid dan báikkis gosa lea goddán misiid . 
Aldu lea dieđus dakkár , ahte son ohcá miesis das_go lea manjemuš diehtán . 
Ja de návdi goddá visot deid áldduid , main lea misiid vuohččan goddán . 
Ja deid ii sáhte reainnidit , mat ruhttet ahkitvuođain , go leat láhppán mánáideaset . 
Muhto go ii leat návdi ja lea guohtun duoddaris , de lea hávski sámiide ja álki , ja besset vuoiŋŋastit , ja johtit siivvut dan báikái gos guđetge lávejit guottehit . 
Ja go johttájit dain siiddain , guđet leat leamaš sárggáin jeagelrájis , de eallu lea nu vuoimmis , dál háliida duoddarii su ovdalaš vieru mielde . 
Ja go dál leat beassan mátkái , hearggit gitta ja visot válmmasin , de sii vulget . 
Ja eallu ja hearggit leat dego girdi lottit , dego livččo ballame , sii ruhttet , ja go besset vuohččan eret muoraid siste ja de boahtá jalgat ja máđijat , de sii vudjet garra njolggiid . 
Ja ealu ovddas maiddá vuddjojuvvo , ja dat galgá buorre heargi , mii manná ealu ovddas , muhto gal dat lea dakkarnai . 
Ja de vudjet ovtta ijas máŋga miilla . 
Ja go lea cuoŋu , de sii fertejit ovttatmanos johtit duoddarii , soames ábis veaháš guođostahttet , ja iežanai dárbbašit borralit . 
Ja go leat borralan , de sii fas johttájit ja vudjet seammálági go vuosttaš geardde gitta dasságo ollejit duoddarii . 
Ja buoiddes eallu lea olu gievrrat cuvket muohttaga , vaikko lea garasnai muohta . 
Muhto dat lea duoddaris goit seakkit muohta čoruin , gos biegga bossu eret . 
Ja buoiddes eallu bivvá duoddariin , vaikko boahtá garra guoldunai . 
Muhto olbmuide lea bahát , go leat unnán muorat , ja jos leat návddit . 
Muhto jos eai leat návddit ja lea guohtun duoddariin , de lea nu álki , ahte ii leat iežá go nohkkat ja borrat ja sirdilit ein veaháš nuppi sadjái . 
Muhto go lea heajos giđđa , de vuosttaš váivi álgá jur dalle_go giđđadálvve njázuda . 
De šaddá dakkár , ahte ii jođe sabet iige guotte sabeha , go lea dipman muohta nu_ahte mannet sabehat jur muohttaga vuollái . 
Ja de lea nu lossat , ahte jur suonat boatkanit ja šaddet nu bákčasat , muhto ii leat dilli vuoiŋŋastahttit julggiid . 
Dalle lea boazu hui manni , go lea muohta soavlin . 
Dat lea nu váivi bohccui dalle guohtut , ja dainna dat lea nu manni . 
Ja go lea muđui dimis muohta dego čáhci — ja dalle juo lávejit biestit vuosttaš bohccuid . 
Ja go galbmo , de easka šaddet bohccot dego soajagat , dat ruhttet juohke guvlui , dainna go lea galbmon muohta dego jiekŋa . 
Ii leat biebmu ii mihkkege iežágo jekkiin bovdnaoaivvit , ja go galget dein oažžut biepmu , de lea hoahppu , guhte ollelii ovddimuš oažžut biepmu . 
Ja go dalle galgá doallat čoahkis , de ii leat dilli ii nohkkat iige borrat , dalle galgá čuožžut ja borrat , ja ii leat dilli nohkkat iežá go soappi vuostá čuožžut . 
Ja de šaddá viimmat dego livččui jierbmi seahkanan , iige sáhte borrat iige šat sáhte nohkkatge , ja muhtumin seahkana jierbmi , jos eai oaččo nohkkandili . 
Čilgehus dasa , manne lea nu dilihisvuohta dalle sámiin , jos eai olbmot velá dovdda dainna čilgehusain , mii lea ovdalis muitaluvvon . 
Dalle álgá ná , ahte okta reainnida bohccuid , ja jos lea olu eallu , de galget olu reainnárat ja nuppit galget čuoigat birra . 
Muhto go lea heajos ealát , de eai jovssa muhtun bohccuid , ja muhtun bohccot mannet nuppi siidii . 
Dat doppe galget rátkit eret muhtumat , ja muhtumat ohcat ein deid bohccuid mat leat váili . 
Ja go ožžot čoahkkái eanas oasi , de fertejit johttát , vaikko eai veláge leat ožžon čoahkkái visot . 
De vuojehuvvo eallu goađi lusa , ja de álget váldit herggiid gitta eahkedis , ja de lea hui váivi oččodit herggiid dahje njorostallat . 
Go lea stuora eallu , de lea velá bahát ; dat ruhttet hearggit nu_ahte ii beasas njoarostanmearrái . 
Ja dalle vihket nu olu go nagadit , ja nu bivastuvvet ahte fertejit rahpat ratti , vai biegga beassá čoaskudit rupmaša . 
Ja muhtun olbmot leat olu heajubut njoarostit , ja daidda lea olu váivvit . 
Sii dávjá njoarostit nuppi bohcco , go ledje bivdime . 
Ja go lea dakkár ahte lea garas ja gievra , de lea hui olu váivi ja ádji . 
Ja muhtumat ruhttet ja belket ja garrudit ja gilljot beatnagiinna nu_ahte bohccot ruhttet dego livččui návdi oaguheame , ja dalle lávejit maiddá sorbmanit álddut ja reitot . 
Ja muhtun árgges hearggit ruhttet meahccái , ja dein lea stuora váivi oažžut fas ellui ruoktot , šaddá doarrádallat máŋgga vári badjel . 
Ja ii oaččo muhtumin ruoktot , vaikko lea doarrádallan máŋgga vári birra , ja lea ferten guođđit dohko . 
Ja go doppe lea boahtán ruoktot , de lea nu váiban ja goiku , ja de gale leat iežát njorostallan sutnjenai herggiid gitta , vai besset johttát . 
Ja nissoniidda lea leamaš dievas bargu gođiid gaikut ja gierresiid válmmasin dahkat . 
Ja de dál leat viimmat geargan johttát eret dan báikkis . 
Ja go leat johtime , de lea okta váivi , go johttámuš dáhpáhuvvá ihkku ; dalle lea galmmas , dalle goastá johtit . 
Beaivet ii goastta johtit , go lea juo giđđailbmi dakkár ahte ii goastta go muohta dipmá , ja dainna fertejit johtit ihkku . 
Ja nissoniidda lea váivi mánáiguin johtit , ii beasa dikšut mánáid nugo galggalii . 
Gal mánnáriebut gale šaddet bárgut , go šaddet veallahit goččaid nalde dassážiigo besset luoitalansadjái . 
De besset dikšut mánáid , ja álget goikadit biergasiid mat leat njuoskan jođidettiin , jos gávdno guohtunbáiki bohccuide . 
Ja johtingeaidnu lea dakkár báikkiid , gos eai lean luottat , ja de leai muohta dakkár ahte guttii luovos bohccuid , muhto ii guoddán ráidduid dahje ráidoherggiid . 
Ja de leai hui bahá johtit , go hearggit álget geassit gierresiid , de čalget juolggit vulos . 
Ja gieres lea maiddá : goase guoddá , muhto ii riekta guotte . 
Vuosttaš gierresa guoddá ja nuppi , muhto de álget maŋit gierresat vuodjut muohttaga sisa , ja de eai hearggit nagat geassit . 
Go ovddimuš heargi gaikkiha , de nuppit dahje manjit hearggit dollejit , ja de ii naga vuosttašge heargi šat gaikut go nuppit dollet , dainna go eai nagat geassit , go muohta lea gassat ja bajildus dan muttot garas ahte bávččagahttá herggiid julggiid . 
Ja de lea goansta geassit ieš olmmoš veahkkin . 
Ja dainna_lágiin ferte johttojuvvot , vaikko lea lossat ja hearggit váibet ja heitet geassimis . 
Ja de fertejit guođđit muhtun gierresiid ja muhtumiid geassit ieža . 
Ja go leat ollen veaháš mátkái , gos leat veaháš bievlabovnnat , de luoitalit herggiid vuoiŋŋastit , ja veaháš oažžuma dihte biepmu . 
Muhto eai dat gale leat , dat biebmu , iežá go čáhppes bovnnat , main ii leat jeagil ii vehášge . 
Ii leat iežá go muorjedakŋasat ja das ii leat olu biebmoáhpu , muhto go lea nealgi bohccos , de borrá soahkerissiidnai , vaikko ii deinge leat biebmoáhpu . 
Ja go leat borran olbmot , de vulget viežžat deid gierresiid mat leat báhcán jođidettiin . 
Ja go deiguin leat boahtán , de vuojehuvvo fas eallu goađi lusa ja álget fas váldojuvvot hearggit . 
Ja dal leat hearggit velá árggibut , go leat oaidnán got lea bávččas ja lossat . 
Ja muhtun olbmot cábmet herggiid , dakkár hilbes olbmot , ja de easka heargeriebut ballet ja ruhttet dego heakkaheahtahaš . 
Muhto dat hearggit , mat leat váiban , dat eai bala šatain , dainna go eai nagat ruohttat . 
Dat leat juo dan muttus , ahte jos lossa gierresa biddjojuvvo geassit , de jámesta nu fáhkkestaga , ahte ii háhppet čoavdit lávžži herggiid oaivvis . 
Ja go lea dakkár nealgejahki , de dalle jápmet olu hearggit ja dalle ii leat dilli nohkkat , muhto johtit ovddosguvlui ; nuppe vuoro viežžat deid gierresiid mat leat báhcán , ja geassit iežanai muhtun gierresiid . 
Ja gal dan oažžu árvidit , ahte dat lea nu ahkit ahte čirrot nisoveahka . 
Ja dál leat juo gohcán dan rájes go leat johttán dálveorohagain . 
Nohkkamuš ii leat stuorit go soappi vuostá čuožžut . 
Ja go ollejit duoddarii , de lea gale veaháš buoret guohtun . 
De duoddaris boahtá návdi , ja de ii lean duoddarisge velá vuoiŋŋastandilli . 
Ja dál lea juo vahkku gollan dakkár váivviin , ja gal muhtumin gollet máŋga vahkunai . 
Ja de muhtumat čalmmehuvvet , dat lávejit suddot čalmmit , álget golgat , ja lea dakkár váivi čalmmiin , ahte ii sáhte borrat iige nohkkat , ja muhtumat šaddet čalbmebealit ja olu čalbmevigagat . 
Sámiin leat olu dakkáraš , čalmmit , dat leat ruoksadat ja ruddot nu_ahte eai oaččo rabas iđedis muđui go luvvadit čáziin dan meare ahte rahpasit . 
Muhto eai muhtun sámit basa čalmmiid eai goasge . 
Ja dan_dihte leat sámit nu čáhppadat , ja leat gal dan_dihtenai čáhppadat go sii leat álo ilmmi ovddas . 
Álo galbma biegga boaldá ja beaivi ja suovvagoađi ja meahci dolat suovastuhttet , ja deid sivaid dihte leat sámit nu čáhppadat . 
Gal sámit leat vielgadat , dakkár sámit , guđet orrot dálvet beahcevuvddiin , ja leat viššalat bassat čalmmiid ja gieđaid . 
Rupmaša sámit eai basa goasge , eaige biktasiid mat leat bohcconáhkis , ja dat adnojit vuosttaš liikkis guolggat sisaguvlui ja nubbi nalde , ja das leat fas olggos guolggat . 
Ja juolgesuojit leat maiddá leamaš bohcconáhkis : navilduvvon sisttis leat gorrojuvvon buvssat , maid atne geasset . 
Ja dálvet atne bohcconáhkis , guolggat siskkobealde . 
Muhto dat ii dohkke iežá náhkki go dat mii lea njuvvojuvvon geasset , goas lea borgenáhkki . 
Das lea aseheabbu guolga . 
Ja leat atnán gahpiriidnai bohcconáhkis . 
Muhto dan_dihte eanemus , go golganreaissuin bistet gahpira — biekkat dolvot ja muhtumin fierrala dollii oađidettiin , ja jos lea muđui geassegahpir šaddan , go vulget bohccuid doarridit , ja de boahtá dálvi ja čoaskkis — de fertejit dahkat gahpira bohcconáhkis . 
Ja iežánai suojit dahkkojit meahcis : boazu njuvvojuvvo ollisin luddehaga , ja dan cogget nala dorkan , dalle_go bohcco doarridanreaissus misket náhkkebiktasat . 
Gal dan diehtá , gal bohcconáhkki navvála go njuoská ja ii beasa goikat . 
Ja dat šaddet nu guohccagatnai , go eai beasa goikat . 
Vaikko sámit leat goahtebáikkisnai , nu bivastathádja , ahte ii dat olmmoš geas ii leat iežastis dakkár hádja , ii son sáhte orrut su lahka . 
Ja go sámit velá bohtet stohpui lieggasii , de easka báidnet olles stobu , nu_ahte das boahtá dávda . 
Ja dat leat velá muhtumat nu nuoskkit , ahte eai molsso duolva biktasiid eret go bohtet dáluide dahe čoakkánbáikkiide . 
Muhto eai dat dahkko dat biktasat meahcis iežá go čakčat , go boazu luksa manná , ja dalle šaddet vuolgit doarridit bievlan ja ádjánit mánuid . 
Ja de boahtá dálvi ja muohta ja čoaskkis , de dalle dahkkojit dat biktasat mat leat ovdalis muitaluvvon . 
Muhto gápmagat leat adnon seammáládje go dálnai . 
Ja go áigi golai , de sámitnai álge oastit gággásiid ja láđđiid , ja álge dahkat dein buvssaid ja gávttiid ja gahpiriid ja liinniid . 
Dološ olbmot atne bohcconáhkiid liinni sajisnai . 
Ja atnet luhkaidnai dál gággásis , ja ovdal leat atnán dannai bohcconáhkis , ja dat lea bivval . 
Ja dološ olbmot leat atnán arvesuodjin sistemuottáid . 
Duoddariid olmmoš . 
Goađit duoddara nalde . 
Ja goađit dat adnojit maiddá duoddariin dakkár báikkiin , gos ii leat muorra dan meari ahte boalddálii ja livččui suodji . 
Ja boaldinmuorat geasehuvvojit guhkkin beanagullamiid duohkennai . 
Ja go lea garra dálki , de ii leat maiddá hávski , go biegga lea nu garas ahte ii biso goahti iežá ládje go čadnojuvvo birra juohke guovllus , ja gierresiid geasašit birra goađi ja deaddalit , vai ii biegga oaččo gaikkodit . 
Muhto gal dat gaikkoda máŋgga geardde goađi , ja de šaddet rabasin visot mánát ja mánáid eatnit . 
Ja de ii leat iežá dorvu go gokčat čoahkkái , jos eai leat iežá goađit lahka , muhto go leat iežá goađit lahka , de mannet dohko . 
Muhto gal dat beassá muohta goahtái , vaikko goahti bissu ceaggut . 
Gal dat lea iđedis muohta gokčan visot siskkobeale goađi , nu_ahte lea muohta állana olbmuid nalde . 
Ja go álget iđedis bivdit dola , de lea stuora bargu goaivut muohttaga eret goađi siste , ja de bivdit dola . 
Ja dein olbmuin , geat orrot guhkkin eret beahcevuvddiin , eai sis leat soarvvit , masa cahkkehit dola . 
Sii cahkkehit dola beassái , ja dainna sii ožžot dola , vaikko ii leat nu álki . 
Ja de álget ráhkadit biepmu ja dikšut mánáid . 
Ja dakkárin láve goahti nu suovvái ahte jura čalmmiid billista . 
Ja dainna leat olu sámit čalbmetbealit , go giđđailbmi billista čalmmiid ja suovvagoahti . 
Giđđa lea sámiide hui váivi . 
Muitalus jámehiid dikšuma birra . 
Go duoddariid nalde jápmá olmmoš mannjit giđa , go ii olle šat doalvut luksa girkoeatnamii , de šaddá bidjat gierresii , jos eai leat olámearis fiellut . 
Ja de biddjojuvvo sullui gos eai beasa borrit borrat , ja eaige leat olbmuid bálgáid nalde . 
Ja dat biddjojuvvo roggi dohko vuohččan , ja de biddjojuvvo dan roggái ja oktan dainna gierresiinna , ja de bessiid nala ja darffiid bessiid nala . 
Ja dat orru das dasságo galbmo jávri ja muohttá , de easka vižžet seammá áigge go iežánai gierresiid . 
( Muhto jos eai leat gierresat olámearis , go lea noađđeráidduiguin johtime , de ferte roggat rokki eatnamii ja bidjat dan roggái . 
Jos leat beassit oažžunmearis , de bidjet bessiid nala ja darffiid fastten nala , ja das ii leat vissis diehtu leago šatain váldojuvvon . 
) Ja dan sii fal dahket , go jámeha váldet eret das gos lea orron , ahte sii lávlot sálbmagirjjis muhtun vearssa , ovdal_go vuolggahit . 
Jápminsaji mearka lea rista — dahkko soagis . 
Ja dálvet sámit lávejit geasehit mielde go siida johtá , ja dainna lávejit sierra doalvut , ja das lea mearka hearggis vilges liidni čoarvvis . 
Muhto jos leat ila unnán olbmot dan siiddas , de gale lea jámetnai seammá ráiddus , muhto go luoitalit , de doalvu veaháš doaresbeallái . 
Ja dat jámet orru das dasságo siida fas johttá , de váldet fas mátkái seammá_ládje , ja nu geasehuvvo dasságo bohtet lagabui girkobáikki . 
De vuolggahit ja doalvu okta dahje guovttis . 
Ja rávvejaččaid sii maid atnet soapmásat , dat geat eai leat ila hátnásat . 
Ja dat geat eai doala rávvejaččaid , dat lihkohuvvet ja gefojit . 
Ja dalle_go vuohččan jápmá olmmoš , de maiddá lávlot earrosálmma . 
Ja dalle_go lea jur heakkas addime jámidettiin , dalle ii galgga jietnadit ii oktage , vai ii suorgan . 
Jos dalle suorgana , de dalle šaddá guovtti ilmmi gaskii ja eallá vahku dakkárin . 
Ii leat ii ealli iige jábmi , ovdalgo de fas beassá jápmit . 
Ja jos šaddá bealleheggii iige sáhte jápmit , de galgá gomuhit gievnni oaivvi nala , de gal jápmá fargga . 
Ja go jámet lea heakkariiddus , de dalle lea váralaš . 
De dalle galgá váruhit ahte dat viežžit eai surget olbmo . 
Dakkár jábmi lea velá bahát , mii lea hui suruheapme . 
Ja hája galgá maiddá váruhit . 
Jos jámet váigahája biestá njunnái , de das boahtá jápmindávda . 
Ja go lea jápmán olmmoš , de dan goađis mannet olbmot eret , ja uvssa jorgalit ja deddet muoraiguin ja diktet jándora . 
Ja de gárvvuhit , jos leat vilges liinnit , ja basset . 
Ja jos ii leat vilges liidni , mas oččolii biktasiid , de fertejit bidjat atnubiktasiid , ja de deiguin biddjojuvvo gierresii dahje — jos lea oaččuhuvvon — gistui . 
Jámet ii váldo olggos uksaráiggis , muhto čađa goađi jur dakko gokko lea jápmán . 
Dat lea mearkan ahte eai eallit ja jábmit galgga ovtta luotta . 
Ja nubbi diida : Jos uvssas dolvojuvvo olggos , de jápmet ein dan goađis fargga . 
Muhtun rupmašat leat hui bahá gummehallat dahje baldalit , ja ii dušše dat : rupmaša jápminsadji baldala nu_ahte jur olbmo oaidná , ja gullo ja áđđestallá dan , maid son lea ealidettiinis bargan . 
Son juoigá ja gillju beatnagiid ja láhtte vaikko_man ládje . 
Go lea sullos dakkár olbmorumaš , de boahtá jávrris gáddái dego stuora loddi čáhceborgan , vaikko lea jur gaskabeaivi ja olu olbmot . 
Ja go bođii gáddái , de šattai hearrá hápmi , ja de balddii ealu eret livvasajis . 
Ja dat leai jápmán okta nuorra nieida 15 jagi boaris . 
Ja dát lea dáhpáhuvvan 1907 . 
Ja dat leat olu dain seammá báikkiin leamaš seammá jagiid siste dakkárat mat leat vádjolan mannjil jápmima ja baldalan olbmuid máŋgga_ládje . 
Ja go olmmoš lea jápmán , de sus leat biktasat , ja deid sii lávejit guođđit dasanaga , daid biktasiid mat leat nalde dal go lea jápmán . 
Muhto deid biktasiid , mat leat ovdal eret nullon , deid sii gale goarjidit , ja atnet ieža ja vuvdet maiddá soapmása , ja addet geafes olbmuide . 
Muitalit visot mii gullá sámi bargui giđđat . 
Go sápmelaš lea boahtán duoddarii olles su ealuinis ja visot ráidduiguin , de lea olu bargu , go galget goikadit biergguid ja divodit gierresiid ja reainnidit ealuid , mat leat guovtti oassái rátkkihuvvon , nuppi oassái álddut ja nuppi oassái hearggit ja iežá luovos bohccot . 
Čilgehus dasa manin galgá okta siida atnit guovtti sajis bohccuid . 
Dat lea danin_go luovvasat leat nu hilbadat , ahte sin galgá višahit nu garrasit , dan sivas go luovvasat mannet beare njolggi ja čuoskku juohke guvlui , go lea velá čoaskkis ja unnán biebmu , headju jeagil ja bievllat unnán . 
Ja áldoeallu lea váralaš ; dan galggalii sáhttit nu siivvut reainnidit go lea máŧolaš . 
Jos áldduid šaddá višahit garrasit , de šaddet hilbadat , ja nubbi dat , ahte go áldduid šaddá višahit sakka , de reitojit , ja lea bahá beatnagat borret misiid . 
Ja dat álddut , mat leat easka miesi njoallume , de dat ballájit eret miesi nalde , go beana oaguha garrasit dohko bohccuid . 
Ja jur dan sivas fertejit rátkit guovtti oassái áldduid ja herggiid . 
Ja go guottet álgá , de gale álddut háliidit dasa gos sii leat láven ovdalnai guoddit . 
Ja eai lullebealde duoddariid leat dakkár eatnamat gos birgejit guottehit , go jur soames siida . 
Ja dan_dihte fertejit johtit áldobohccuiguin badjel duoddariid Norgga beallái ráji , dan siva dihte go leat guoirasat bohccot álo dan rájes go lea gieldu šaddan Suoma eatnamii , gos leat ovdalaš áigge olu siiddat orron dálvviid , gos lea buorre jeagil ja buorit guohtuneatnamat . 
Ja gal sámit leat orron guottetáigge duoddariid naldenai . 
Ja sidjiide lea geavvan hui bahát , go leat biestán galbmot dušše okta siida nu olu misiid , ahte eai ollen njuovvat náhkiidge . 
Muitalus dan birra go leat álddut dein báikkiin guoddime , gos sii leat ovdalnai láven guoddit , ja gos lea dakkár eatnan gos birge áldu oktan su misiinis , gos lea ealát ja suodji . 
Álddut leat nu lojit ahte sii guhtot siivvut ja dikšot misiideaset . 
Olbmot eai dárbbaš iežá go čuoigat birra ja geahččat ahte eai borrit boađe ealu lusa ja álgge speadjat , ja atnit vára ahte eai mana sorbmebáikkiide . 
Ja go leat álddut guoddán , de ii leat johtimuš , de besset miesit šaddat siivvut . 
Ja meara bealde šaddá rássi árrat , ja dan boazu diehtá , dat boazu mii lea lahka , ja dat mii lea guhkkin . 
Ja dain ii leat olu šat muitaleamoš . 
Muitalus guottetbáikkiid birra . 
Muhtumat guottehit duoddariin lahka riikkaráji , ja dein lea stuora váivi johtit badjel duoddariid , go sii galget guottihit visot gálvvuid ja gođiid ja mánáid . 
Ja miesseálddut leat hui váralaččat golggahit . 
Ja dan johtinmátkkis leat olu stuora jogat , mat leat váralaččat beassat rastá , go eai leat rovit eaige gávdno fatnasat . 
Dás álgá muitalus daid birra , guđet guottehit lullebealde ráji ja ráji báikkiin . 
Doppe lea unnán bievla , ja álddut leat nu mannit dahje hilbadat . 
Dat galgá reainnidit nu garrasit ahte ii astta reainnár bisánit ii vehášge , ja jos leat čuorbbit reainnárat , de sorbmejit olu bohccuid dan sivas go galget ogohahttalit dahje višahit beatnagiinna nu olu go beana veadjá . 
Ja beana láve váibat , ja de reainnár biestá ealu mannat . 
Ja návdi lea maiddá bahát lulde . 
Ja go dal leat guoddán álddut ja miesit veaháš čálgan , de álddut álget maiddá viggat mannat . 
Sii álget háliidit rási go šaddagoahtá rássi mearravuvddiide . 
Ja dalle álget visot bohccot viggat davás , nu_ahte lea goase máŧoheapmi doallat . 
De sii fertejit álgit ráhkkanit johttát Mearariikii , gos lea rássi ja gálus báhkaid ; ja lea dearvvaš ilbmesoarta Mearariikkas , gos leat olu muohtavárit . 
Ja mearas maid boahtá riska ilbmi , mii lea dearvvaslaš bohccui . 
Ja mearragát-váriin gale gierdá bohčit dálášnai bohcco muđui , muhto go leat nu gáržžit čatnamat : dálolaš ii atte sámiide šat dakkár eatnama , gos sáhttá reainnidit nu_ahte sáhttá bohčit . 
Ja lea datnai go bohčit álgá dán áigge , de šaddet miesit nu unnit ahte eai eale garra dálvvi badjel . 
Ja daid sivaid dihte fertejit orrut božihaga goase dan sukte go boares áiggiin leat bohčán lasi guottetáiggis . 
Dál álget álddut guoddit , ja de lea guottetáigi váralaš áigi sámiide , ja olu bargu go galget bohccuid reainnidit ja goikadit biergguid ja divodit gierresiid ja bihkkadit . 
Ja boazoreaidnu lea garas , ja dárbbaša guottetáigge reainnidit álo . 
Boares áiggi sámit reainnide nu garrasit , ahte vuojehedje juohke jándoris guovtti geardde , ja de bohče áldduid . 
Ja dalle go áldu lea njoallume miesi , de nuorra álddut ballájedje eret miesi luhtte , ja go áldu ballá miesi luhtte eret , de ii duostta muhtun boahtit miesis lusa fas . 
Ja go leat čuorbbit reainnidit bohccuid , de baldet olu áldduid eret misiid luhtte , ja dainna_lágiin šaddá stuora vahát , go dat miesit jápmet visot , maid álddut guddet . 
Soames sámit váldet gitta daid áldduid , mat leat guođđán misiid ja veddet vahkuid , ja muhtumat váldet misiid ja muhtumat eai váldde misiid , vaikko veattálii man guhká , ja ii dat leat dillige veaddit . 
Ja lea velá iežá váralašvuohta , go leat čuorbbit bohccuid reainnidit : go luitet beatnagiid garrasit ogohallat nu_ahte čoavjjet boazu šaddá ruohttat nu garrasit ahte reito ( reiton lea dat , go áldu cuovkana dego olmmošnai ) , ja dainna sivain olu jápmet álddut , mat gohččojit čoavjjehin . 
Ja de sámit fertejit veahkehit , vai áldu nagada riegádahttit miesi , ja dat gohččojuvvo reitomin , ja de daddjojuvvo : de galgá gálgat sorreálddu . 
Muhtun sámit leat hui buorit jorddamovrat , muhto gal bistet jápmit maiddá , go lea liiggás bahui sorron . 
Muhtumin čuohpaduvvo álddu sisa miessi , ja de váldá olggos binnáid , ja dat lea buorre goansta . 
Dainna_lágiin ožžot eallit olu bohccuid . 
Ja dat lea buorre . 
Go lea guhká — ovtta vahku — áldu soris leamaš , dalle lea jápmán miessi ja veaháš mieskan , ja de lea dimis ja boahtá olggos geahppaseappot . 
Ja go lea miessi olggos ožžojuvvon , de galgá geahččalit jos áldu álggálii njoallut dan miesi , de boađále olggos vábit . 
Ja jos ii áldu njoalo vehášge , de eai boađe olggos vábit , ja de jápmá gale . 
Muhto jos addojuvvo vuodja áldui , de gale bohtet olggos vábit , ja de eallá gale áldu , muhto miessi gale duššá . 
Muhto dat lea buorre go eallá áldu . 
Ja lea velá okta baháášši go liiggás garrasit beana ogohallá dalle_go álddut leat guoddime . 
Dalle láve ballát hui bahá , go leat álddut njoallume miesi — dat lea dat , go áldu njuokčamiin bassá miesis — de ruohtastit eret ja guđđet miesi dasa . 
Ja muhtun gale boahtá ja váldá miesis , muhto muhtun ii váldde go lea okte guođđán , muhto son váldá ovddit jagáš miesi ja álgá dan njamahit . 
Ja dainna_lágiinnai duššet olu miesit . 
Go čoavjjet lea guoddime , de son bahtá . 
Čilgehus bahtima birra : Aldu ruohttá dalle_go lea miesi riegádahttime , ja son ruohttá nu olu go nagada , dalle velá bahábut go áldu lea buoidi , go lea bievlagiđđa . 
De láve velá bahát , go lea unna eloš , de leat čoavjjehat velá bahábut ruohttat . 
Ja vuovddis leat velá bahábut , leat nu bahát ahte fertejit veaddit dassážii_go guoddá áldu . 
Ja áldu lea dalle dakkár , ahte jos beassá de ruohttá vaikko man alla vári nala . 
Ja dat háliida beare alla vári nala , vaikko galbmolii miessi dakkaviđe . 
Ja dan su ruohttama sivva lea dat , go miessi čiekčá nu garrasit , go lea eadni vuoimmis dahje buoidi ; ii leat goit guoira áldu nu bahá bahtit , ja go lea galbma giđđa , de ii leat nu garas bahtit buoiddes álduge . 
Muhto dat lea olu buoret go lea stuora eallu , ja dat lea viidát , ja lea várri , ja go dan vári miehtá leat bohccot dahe eallu , de das doallá bahtti áldduid , go álddut besset ruohttat dan vári nuppi ravddas nuppi ravdii . 
Ja go leat olbmot juohke ravddas caggame go ein bohtet ravdii ja vulget meahccái , de reainnár lea válmmas vásttostit . 
Ja go leat ruohttan duohko deike máŋgga , máŋgga geardái dan vári birra , de ein guddet dat , mat leat ruohttan 2 ja 3 jándora ovdal_go guddet . 
Ja go dat guddet , de nuppit álget seammá_ládje , ja dat bistá nu guhká go leat ollen guoddit visot . 
Ja go leat guoddán visot , de álddut eai dárbbaš reainnideami . 
Jos eai leat borrit , de ii dárbbaš reainnidit iežáid go luovvasiid , muhto gal lávejit atnit olbmo áldduinnai , vai fuomášit jos soames divri boahtá áldduid lusa ja álgá misiid borrat . 
Dat leat olu miesi vašolaččat : návdi ja bierdna ja geatki ja rieban ja njálla ja goaskin , dat leat visot miesi vašolaččat . 
Ja miesi sorbmešlájat leat maiddá olu , okta lea čáhceláddot ja geađgegaskkat ja jogat , unnibut ja stuorábut . 
Dás álgá muitalus , got galggalii bohccuid reainnidit , nu_ahte ealále dearvan álddut ja miesit . 
Dat galggalii sáhttit nu siivvut jorggohallat beare olggumuš bohccuid iige luoitit beatnagiid ogohallat . 
Dalle galggalii hui viissis beana , mii ruohttá beare olggumuš bohccuid olggobeale . 
Ja iige galggage vikkahit čoahkkái , dat lea buoret go lea eallu viidásit , ja dušše mannat olggumuš bohccuid olggobeale . 
Ja go lea galbma giđđa , dalle lea hui bahá , go boazu ferte mannat nelggiidisguin nu viidásit , ahte ferte gale ogohallat garrasit , go bohccot ruhttet ohcama dihte biepmu , go lea nealgi , go lea cuoŋu , ja ii leat velá bievlan nu olu ahte ealále nu viidát manahaga . 
Ja jos guhká leat čoaskimat , de nohká bohcco biebmu go dat veaháš bievllat leat juo ovdal nohkan , nu_ahte ii leat jeagil šatain . 
Eai leat iežá go muorjedakŋasat šatain dán áigge dáppe , gosa lea šaddan olu bohccot , ja dan_dihte ferte nu dárkilit siidda doallat dahje reainnidit bohccuid . 
Ja go lea hui čeahppi reainnidit , de gale ealiha bohccuidis olu buorebut go dat , guhte ii máhte riekta stivret dahje komendit dego soahtehearrát soahteveagaid . 
Dat manná juohke sorttat áššiin jur seammá ládje , go heajut komenduvvo . 
Muhto gal muhtun bálvvát leat behtolaččat ja čuorbbitnai . 
Ja dat dahket olu vahága isidii , go eai gille mannat ieža birra bohccuid , dušše bidjet beatnaga ogohallat , vaikko sorbmelii man olu . 
Dakkár bálvvát lávejit sorbmet olu áldduid dahje čoavjjehiid ja misiid nu go lea ovdalis muitaluvvon juo daid birra . 
Muhto nu go leat návddit , de lea dalle olu eanet velá bargu ja vahát , go návdi fákte . 
Jos reainnár luoitá viidábut mannat , de návdi rohkkáha dakkaviđe ja goddá dego soađis jos ii olmmoš olle dakkaviđe baldit eret . 
Muhtun návdi lea nu snielut dahege roahkkat , ahte ii ballá ovdalgo lea olmmoš jur lahka . 
Muhto beana láve stuora áhpu , beana lea falit go olmmoš , son ruohttá hoahpus návddi lusa ja ciellá nu garrasit ja dohppestallá bahtii návddi , ja de návdi ferte ballát , muhto gal návdi goddá maiddá dávjá beatnaga . 
Ja go giđđat leat návddit olu , de fertejit reainnidit nu čoahkkái , ahte nelgot bohccot ja reitojit álddut . 
Ja miesit jápmet , go eatnit leat nelgon , de ii leat mielki áldduin . 
Ja lea velá okta váralaš ášši giđđat guottetáiggi . 
Go dál ii leat bohccobiebmu muoraid siste , de fertejit orrut duoddariin , gos lea biegga bosson muohttaga eret ja leat veaháš bievlan bieggagaikkohagat , ja dainna_lágiin lea veaháš buoret duoddariin . 
Ja láve muohta maiddá dimisin bissut duoddariin , vaikko vuvddiin gale cuoŋuda , ja dainna_lágiin lea goitge duottar buoret , vaikko lea čoaskkis ja borga ja guoldu nunai ahte ii oainne sabehiid njuniidge ovdii . 
Ja dalle ii oainne reainnidit bohccuid , vaikko návdi boralii man olu . 
Ja go leat bohccot guoirasat , de dalle galbmojit jámas miesit ja čearpmahat ja juohke sorttas dakkárat mat leat guoirasat , ja dat jápmet čuohteviisan , muhtumin máŋggat čuođit . 
Ja muhtumin eai nu olu jáme , dalle_go leat bohccot vuoimmi nalde dahje buoiddit . 
Ja jos lea dakkár báiki , gos leat geađggit olu , de lea stuora suodji ; eai galbmo nu olu bohccot , muhto go lea hui jalgat , de galbmojit dan ládje go lea ovdalis muitaluvvon . 
Ja dat reainnáratnai galbmojit nu_ahte ii báljo heagga biso ; juolggit galbmojit nu_ahte eai sojatge , eai biso čuožžut , ovdalgo lea veaháš ruvvedan ja lihkahallan juohke guvlui . 
De álget sojadit ja viimmat liegganit seammálágážin go leat ovdal leamaš , muhto eai dat seammá njuolgadat leat juolgelađđasat go iežá olbmuin . 
Dás álgá muitalus dan birra , go álgá johttánáigi guottetbáikkis dein siiddain guđet leat lulde ráji báikkiin guottehan . 
Dalle guddojit dálvegálvvut , gierresat ja visot mat gullet dálvegálvui , ja geassegálvvut váldojit mielde . 
Ja de álge dálvegálvvuid ráhkadit guoddin ládje . 
Vuohččan biddjojuvvojit gierresa sisa ja de gieres muoraid nala ja gierresa sisa gálvu ja dan nala duoljit , ja de beassit fas duljiid nala ja darffit fas bessiid nala ja geađggit fastten nala ja soagit bajimussii . 
Dat guddojit maiddá bukkiide . 
Buoggi lea guovtti muora gaskii holga biddjon , ja dan holgii de heŋgojit gálvvut ja dasto gokčojit loavdagiiguin . 
Ja dat guddojit máŋgga sadjái , vai leat lagabus muhtun biergasat go leat fas luksa johtime . 
Vaikko gal šaddet johtit veaháš nuppi geainnu , muhto lagat dat goit lea go galggale viežžat lullegeažis duoddariid . 
Ja de álget ráhkaduvvot noađit , mat váldojit mielde geassebierggasin ja biebmun . 
Dat leat heargenoađit 20 gilo 4 goappat bealde , go leat hearggit vuoimmis dahje buoiddit , muhto go leat guoirasat , de eai guotte eanet go 15 gilo 4 bealis . 
Ja dál šaddá johttámuš válmmasin . 
Dál vuolgá dat siida johtit , guhte lea orron lulde sárggáin ; sus leat vuoimmi nalde bohccot . 
Ja dál galget herggiiguin guottihuvvot visot biepmut , suojit , goađit ja mánát máŋgga stuora joga rastá . 
Dál vuolgá dat siida mátkái dáinna dainna_lágiin : áldoeallu sierra , ja ráiddut ja heargeeallu ovddas , muhto ii áldoealluge leat guhkkin . 
Ja go dal leat johtán ovtta beaivása , de sii fas guđđet ovtta buokki gálvvuiguin , ja de sii fas johttájit . 
Ja dalle leat dan áigge duottarjogat , juohke unna jogas , nu stuorrát ahte ii nagat gállit rastá , ja juohke leahki lea soavlin , ja muohta lea ein gassat duoddariin , mat leat alladat ja galbmasat . 
Muhto dalle lea liegganan dan meare , ahte ii guotte herggiid maid nalde leat noađit , ja de lea buoremus vuordit dassážii_go cuoŋuda dahje čoaskkida . 
Ja ii láve muhtumin čoaskkidit ovdal_go Eretbeaivvi áigge , ja jos ii ođđa Eretbeaivvi áigge čoaskkit , de boares Eretbeaivvi áigge goitge cuoŋuda . 
Ja de johttájit , dalle leat galbmon visot soavllit ja unna jogažat , ja de leat čohkon stuora jogatnai olu . 
Muhto de láve muhtumin borggiidit , nu_ahte eai beasa johtit , de fertejit orrut duoddariid nalde vahkuid , ja doppe ii leat boaldinmuorra ii iežá go skierri , ja datnai unnit . 
Ja go velá borgá nala ! 
Ja soahkemuorat eai leat olámearis , ja dál eai leat gierresat šatain , mainna vieččale muoraid . 
Ja eai dat háliitge orrut , muhto go leat nu garra dálkkit , de fertejit . 
Ja áldoeallu lea bahá maiddá , dainna go miesit lávejit galbmot dakkár dálkin : jos dálki joksá alla váriid nala , de galbmojit máŋga čuođi jámas , ja de lea velá bahát jos álgá vuojehit iežá báikái . 
Dat lea buoremus go diktá das gos lea . 
Muhto go livččui lahka suodjebáiki dahje vuovdi , ja go dovdagoahtá garra dálkki boahtime , de vuolggahivččui dohko . 
Muhto go lea guhkkin vuovdi , de ii olle dohkoge . 
Ja go firte , de lea vuosttaš bargu ohcat deid misiid mat leat galbmon ja njuovvat dein náhkiid . 
Ja biergu dein lea heittot , mat galbmojit , ii buoiddes miessi galbmo , vaikko livččui man čoaskkis . 
Ja go leat dein geargan , de johttájit fas go lea firten . 
Ja de boahtá hui stuora johka , man sii galget rastá . 
Ja dan rastá lea hui bahá beassat go lea nu čieŋal johka ahte eai nagat gállit iežá go dievddut , ja dat fertejit guottašit visot mánáid ja nisoolbmuid ja boares olbmuid . 
Muitalus mot geavvá joga rastá gálidettiin ráidduiguin . 
Jos hearggit jorahallet dahje bálkestit nođiid , go čáhci lea nu čieŋal ahte vástida nođiide čáhci , ja de fierralit eret noađit hearggi nalde , de johka álgá doalvut mielddis , ja de olles ráidu sorrasa , ja de golget visot johkaráigge , velá olmmošnai jos sorro ráidui gitta . 
Muhto muhtun dievddut leat nu háhppilat , ahte go oidnet ahte johka álgá doalvut ráiddu , de čuohpastit lávžžiid gaskat , ja háhppehit oažžut soames divraseamos nođiid , ja eanas ráidduin vudjet ja besset gáddái . 
Muhto go leat doaŋgasat , de mannet johkaráigge visot , ráidu ja olmmoš . 
Muhto ii dat dáhpáhuva go jur soames áigge . 
Dat lea goitge eanas áigge nu_ahte dearvan besset rastá joga . 
Ja go leat beassan joga rastá dearvan , de mannet dasa gosa lávejit ja soahpá , ja de luoitalit herggiid ja dahket gođiid nu got lávejit . 
Ja dál gale leat njuoskan noađit jogas , ja deid dárbbaša goikadit . 
Ja go leat boradan , de sii vulget áldoealu viežžat rastá dan stuora joga . 
Dál galget hui dárkilit vuojeheaddjit vuojehit , ii galgga luoitit beatnaga rohkkáhit dalle_go áldoeallu vuodjala , vai eai suorgan álddut ja miesit . 
Jos suorganit , de jorggihit ruoktot ja álget jorrat jogas , ja de galbmojit miesit deihe gantteštuvvet . 
Ja de álget golgat miesit johkaráigge ja álddut čuvvot manjis , ja muhtun oassi jorggiida ruoktot gáddái . 
Ja go gáddái bohtet , de dat báltot jogas nu_ahte eai vuolgge šat johkii , vaikko oidnet muhtun oasi nuppe bealde joga . 
Ja go nu geavvá , de dat bargu bistá muhtumin vahku , ja eai oaččo viso velge . 
Dat lea okta goansta go lea nu geavvan , got lea ovdalis muitaluvvon : de váldet luovasealu ja mastadit oktii áldduiguin ja de vuojaldahttet . 
Ja dalle gal leat álddut olu roahkkadeappot go leat luovvasiiguin ovttas , dainna go luovaseallu lea roahkkat . 
Dat manná johkii , vaikko livččui man stuora boršu guoika . 
Muhto mat dalle báhcet , de deid ii oaččo šat johkii visot . 
Dat lea muhtumin barggahuvvon olles vahkuid nu_ahte ii leat astan nohkkat . 
Lea geahččaluvvon datnai goansta , ahte dahkat gárddi joga vuostá , ja de árrit johkii , ja muhtun misiid guoddit rastá joga , mat eai šat vuolgge ieža johkii . 
Ja dalle lea giđđajiekŋačáhci nu galmmas ahte dain olbmuin geat gállet joga rastá álo , de dein galbmojit juolggit nu_ahte ožžot čoaskinvigi agibeaivái . 
Muitalus dan birra , go lea vuoibmeeallu ja leat čeahpes vuojeheaddjit . 
Dál go láidesteaddji ieš vuolgá johkii , de čuovvuálddut vulget mannjái dakkaviđe , ja oba eallu manná nu dego lottit , ja vuoibmemiesit vudjet velá hoahpubut go eatnit . 
Ja dat manná nu johtilit ahte ii gola eanet go okta diibmu rastá mannamis , ja eai dárbbaš gállit máŋgga geardde . 
Ja go leat beassan rastá dearvan , de sii vuoiŋŋastit . 
Muhto reainnárat eai beasa vuoiŋŋastit , muhto iežá veahka . 
Go leat vuoiŋŋastan , de sii fas johttájit , ja de dal boahtá dakkár johka mii lea rožus ja goržžit dakkárat , ahte jos gahččá johkii , de lea gorži vuolde dakkaviđe njielasteame , ja dakkár gorži , go dasa gahččá , de manná cuovkkas dakkaviđe . 
Ja ii dakkár jogaid beasa rastá muđui go jassaroviid mielde , mat leat rastá joga . 
Muhto johka manná muohttaga vuole , ja jos dat gahččá , de gale lea sorbmi vissásit . 
Muhto gal dat geahččaladdet bálkut geđggiid dan geainnu bakte , leago dakkár , ahte guoddá olbmuid ja ráidduid ja ealuid . 
Ja leat sámit dahkan roviid dakkár jogaide , mat leat nu váralaččat , muhto eai sii leat ollen juohke johkii dahkat , gosa livččui dárbbašan olbmuid ja bohccuid golgama dihte . 
Okta johka lea , man namma lea Giepmejohka . 
Ja dat johka lea oktanaganai sorbmen olles siidda ealu dainna_lágiin , go leai biigá reainnideame bohccuid dan johkagáttis , ja de vuodjaledje rastá joga , ja johka leai nu dulvi ahte son doalvvui vulos . 
Ja ii das leatge go moaddelogi sala , ovdalgo gahččá badjel bávtti , ja dat lea árvalus , ahte gahččá ovtta gilomehtera badjel bávtti . 
Ja das manná boazu cuovkkas oktanaga . 
Muhto dasa bázii velá unnit bealli dahje goalmmátoassi . 
Ja dat olmmoš šattai geafi dakkaviđe , muhto ii son lean guhká , ovdalgo son leai seammá rikkis . 
Ja sus šattai bárdni maiddá rikkis , ja lávejit olbmot lohkat , ahte dakkár olmmoš guhte lea eallán riekta dahje rehelaččat , das lea sivdnádus mánáidenai . 
Muhto suolaolbmuin ii leat sin riggodat eanet go iežaset áiggi , ja ii muhtumin bistte ii iežasetge agi . 
Muhtumin gale bistá velá goalmmát buolvva rádjái , dakkáriin guđet leat buorit addit gefiide ja Ipmila bálvaleddjiide dahje daidda mat gohččojit risttahassan . 
Ja dainna_lágiin sii johtet rastá olu jogaid ja bohtet datnai Norgii . 
Muhto olu váivviid ja váraid čađa šaddet dat mannat , mat guottehit ráji báikkiin . 
Muhto eai leat jur ovttalágážat johtingeainnut juohke báikkis . 
Ja go sii ollen leat mearraorddaide , de lea skierrenjaskkas , ja de eallu háliida vuvddiide , gos lea rássi ja bivval . 
Gal boazu dovdá juo guhkkin ahte rássi lea vuovddis , ja dalle ii son bala beatnagiin iige olbmuin vaikko časkkálii oaivái . 
Ja dainna sivain lávejit fertet doadjit čorvviid bahámus herggiin belohahkii , vai eai sáhte ruohttat go lea bávččas nuorra čoarvi , mii lea belohahkii šaddame . 
Das golgá varra , go dodjet gaskat . 
Ja dainna_lágiin dollet čoahkis dassá_go ollejit dohko gos lávejit orrut álo . 
Muhto go bohtet vuovddi rádjái , de gale mannet ruohta vuovdái oažžuma dihte rási . 
Go sámit giđđat bohtet badjel duoddariid , gos lea leamaš čoaskkis ja olu muohta , ii báljo leat bievlaráigi , muhto lea goit dan meare ahte jur eallá boazu . 
Ja go sii bohtet Norgii nu_ahte álget mearravuovddit oidnot , ja dein lea rássi ja lasta , ja dat leat nu čábbát ja hávskit sámi mielas , ja go bohtet lagabui , de álgá gullot giehka ja visot lottit , mat leat sámi mielas hávskit , ja de sii juoiggadišgohtet : eatnehiid ja čáppa rássevákkážiid , miesi eatni , voja voja nana nana bures , bures , dál eatnehat , nana nana voja voja , váldet dal vuostá mu eloža ja dikšot nu go ovdalnai lávebet , voja voja voja voja nana nana lehket dál eatnehat fas mu ustibat , voja voja nana nana , eatnehat , guottehehket dál dearvan mu bohccuid , nana nana voja voja . 
Ja de dal : čáppa duovdagaččat , voja voja nana nana leat nu čábbát ahte čuovggade . 
Ja de lea nu hávski , ahte ii lean bártniin iežá jurdagis go nieiddat , ja nieiddain leai fas jurdagis bártnit , ja ahte singuin galggale ovttas beassat . 
Ja de jugistit viinni ja njorrestit veaháš eatnamii , ja addet juohkehažžii geat leat das , ja sii juiget , muhto ii garrudit galgga . 
Ja sámiin leat ein veaháš boares goansttat : Go sii bohtet giđđat geasseorohahkii , de sii buorástahttet dainna_lágiin . 
" Bures , bures , dál eatnehat ja duovdagat . 
" Ja dalle sii maiddá addet juoidá . 
Dat lea soames báiki gosa sii addet , ja de bivdet háldiid ahte dikšot sin ealu , vai eai sorbmahuva sin bohccot , ja šaddet stuorrát miesit . 
Sámit gohčodit eatnamiid dahje orohagaid namain duovdagat . 
Sii dadjet : " dát leat čáppa duovdagat , ja buorit boazoduovdagat , " ja ná : " dát leat nu čáppa duovdagat ahte boagustit . 
" Ja go olbmos lea hávski ja bures mannet áššit , de su mielas illudit visot duovdagat . 
Ja go lea olbmui ahkit dahje moraš , de dalle su mielas čirrot visot duovdagat ja visot geađggit , muorat ja visot olles máilbmi . 
Iige sutnje leat hávski ii miige , mii lea ovdal leamaš hávski . 
Ja dalle leat beaivvit nu guhkit , ahte eai noga eai báljo goassege . 
Ja go soames báikkis leat heajos eatnamat , dat leat heajos duovdagat . 
Ja dološ áiggiin leat beassan guohtut ráfis juohke báikkis bohccot , ja dološ áiggiin ledje bohccot olu stuoribut go dál , dan sivas go dalle leat beassan guohtut juohke báikkis gos leat háliidan . 
Muhto go olbmot lassánedje Norgii , de álge vašuhit sámiid , soames báikkiin nu garrasit ahte rivvo ja cábme ja soapmása goddenai , dan sivas go sámiid ealut guhto dein báikkiin gos sii láveje ovdalnai guohtut . 
Ja gal sápmelaš livččui báhtaran ein guhkibui , muhto ii lean šat rásseeatnan olgolii , ja de dal ferte sápmelaš orrut dakkár dilis , man ii sáhte olggos čilget jur nu got dat lea . 
Dál lea láhka Norggas sámiid vuostá dakkár , ahte dat lea dego okta luvra , man čađa ii leat oaidnit ii bastileamosge čalmmit , mii dan luvrra duohken lea . 
Dat seammá luvra lea juo dahkan olu állut áššiid sámiid vuostá . 
Dál ii leat hávski šatain sápmelažžii Norggas , go lea šaddan dego vierrobeana , dan rájis velá bahábut go Norga šattai sierra Ruoŧas . 
Dás vuollelis muitaluvvo sámiid birra lassi , ja goase oaiveášši birra . 
Dál sámit leat álgán jurddašit guhkibui sin eallima birra , ja sámit dál oidnet ahte ii boazu šat eale dáin Juhkásjávrri eatnamiin ja seammá Gárasavvona eatnamiin , go lea nohkan jeagil , ja de dál álget sámiid nuorra bártnit ohcat iežá ealáhusgeainnuid . 
Gal sápmi dál dovdá dan su ealáhusas , iige son háliidivččo iežá ealáhusaid , muhto go ruvdna lea váldán sámiin eatnama ja lea addán láddelaččaide , ja dat ii leat šat ruvnnas váldi daid eatnamiid nala ii miige . 
Ja dan sivas lea sápmi dál oaidnán , ahte ii dain čatnamiin eale boazu šat dain báikkiin , gos lea sámi lohpi orrut ja guođohit ; de dain lea nohkan jeagil jur visot . 
40 jagi dás manjás lea leamaš velá dáppe Skáhttovuomi báikkiin čáppa vilges jeagil , nu_ahte ledje vielgadat čatnamat . 
Ja dan áigge eai lean olu siiddat Dálmmas eaige oba Čohkkirasa suohkanisge . 
Muhto go álge boahtit lasi sámit doppe Gárasavvonis ja Guovdageainnus , de álggii nohkat jeagil veaháš juohke jagi . 
Ja go lea olu goddesáhpán , de dat maiddá borai olu jeahkála , ja dainna_lágiin lea jeagil nohkan ja nohkan juohke jagis , ja dat nohká ein , jos velá livččui veaháš soames báikkis . 
Dat lea mearka dasa : go rehkenastojuvvo 25 jagi manjás guvlui , masa álkit muitá , dalle leai velá buorre jeagil Dálmmas ja olles Juhkásjávrri suohkanis . 
Ja dál lea visot dego boalddihuvvon , nu_ahte eai dat eatnamat ealit daidge bohccuid , mat leat juo . 
Got galget dat jáhkkit eallit , mat galget álgit bargat bohccuid alcceseaset ? 
Go sii álget jurddašit dan birra , de boahtá jur máŧoheapmin , ahte dáppe eallu sáhttá lasi šaddat , go eai eale datge , mat leat dál , datge bohccot , daid ovdalis muitaluvvon sivaid dihte , go ruvdna lea váldán sámiin eatnama ja láddelaččaide addán visot , jekkiid ja goikeeatnamiid . 
Ja de lea velá bahábut dat eatnamat , mat leat juhkkojuvvon , sárggát dálolaččaid gaskkas suomagillii . 
Gos lea sarkajako , das lea stuorimus váldi dálolaččain sin sárggáideaset nalde . 
Daid sámit fertejit oastit , vaikko_man olu siđale dálolaččat . 
Ja dat šaddá ein dáppenai seammá lági Juhkásjávrri suohkanis sárggáiguin , vaikko dat lea Sámieatnan dát , seammá lági go lea leamaš vuollin Sámieatnan miehtá gitta Háhpáránddi rájis deike . 
Muhto go lea ruvdna váldán ein sámiin eret ja addán dálolaččaide ja lea sirdon rádji veaháš ein , dasságo lea juo šaddan nu unnin , ahte sámit " eai sáhte šat birget . 
Dál galgá ruvdna rahpat sámiide rabasin , maid lea bidjan gitta , jos áigu sámiid čálihit sin ealáhusgeainnuin , dahje addit sámiide soameslágáš čáláhusgeainnu , vai eai šatta sámit biidnahuvvat liiggás sakka . 
Ja daid mon , gii ealán , dovddan visot , in mon dárbbaš jearrat geasge daid , ja dáid sáhtán čájehit duohtan , jos dárbbašan . 
Dál gal jáhkán , sahte dat ruvdna oaidná , ahte sápmi lea dego luovosmánná šaddan govssáhallat . 
Muhto ii songe šat sáhte váldit , maid lea addán dálolaččaide . 
Dat lea dál lossat sámiid veahkehit , nu_ahte visot sámit ealále bohccuiguin , mat leat dál ja mat šaddet lasi . 
Ja jos sámit oainnále , ahte sii ellet lasi , de sii náitalivččo nuorabun ja dagale lasi sámiid . 
Muhto go sii oidnet ahte eai eale lasi sámit , go eai oaččo iežá guovllus ealáhusa , de fertejit orrut lasitkeahttá sámiid dahje náitalkeahttá ja mánáid dagahaga . 
Ja gal das lea biidnu dasnai , go lea hipmu ja ráhkisvuohta eaige beasa dahkat maid rumaš dárbbaša ja maid váimmu ráhkisvuohta váikkuha — dan visot sii fertejit duššadit . 
Ja dan juohkehaš ipmirda , gii jurddaša dan ášši birra . 
Ja go mii geahččat iežá olmmošsogaid , got dat šaddet ja devdet dáppe Ruoŧasnai , nu_ahte mannet Ameriikii jagis 1000-rehkegin , ja doaivvun ahte mannet 10_000 Ruoŧas ja Norggas . 
Ja sápmi lea dáppe leamaš vuosttaš olmmoš , ja ii leat lassánan eambbo . 
Ii gullo ahte sápmi livččui mannan Ameriikii dahje šaddan láddelažžange , ja eai leat veláge nu olu ahte livččo nealgái jápmán , vaikko leat áŧestuvvon Ruoŧas ja Norggas ja Suoma eatnamis . 
Bivdooahpa birra . 
Návdebivddu birra — Návddiid goddit čuoiggahemiin . 
Čuoiggahemiin goddet nu_ahte čuoiggahit go lea gassat muohta ja sabeha guoddá , go lea gehppes falis sápmelaš . 
Ja go joksá , de časká soppiin oaivái dahje niskái , bealji vuollái ja seaibemáddagii dahje njunnái jur dan čáhppadassii — mii gohččojuvvo dikŋan — das lea hui rássi . 
Iežá sadjái ii dovdda , vaikko_man garrasit časkkálii . 
Muhto háhppil dat galgá , guhte ii biestte soappis ja sabehiiddis . 
Návdi lea hui bahá duostut njálmmiin soappi , ja dohppe son sabehanai ja šlivge nu_ahte olmmoš ravgá sabehiid nalde eret . 
Ja go olmmoš gahččá eret sabehiid nalde , de návdi njuike nala ja gáská gokko oažžu , muhto sámis lea niibi dorvun . 
Son dohppe niibbi ja čugge dakkaviđe , muhto gal dat biestá gáskit soames saji , muhtumin bahábut ja muhtumin ii nu bahui . 
Lea okta goansta : go návdi dohppe gihtii , de galgá coggalit gieđa návddi njálbmái gitta njielu rádjái ja de čárvet njielu máddagii , de ii návdi sáhte gáskit . 
Ja nuppiin gieđain galgá čugget niibbiin , ja dál ii leat heahti . 
Muhto jos návdi háhppeha dohppet bániiguin juolgái dahje gasku gieđa — giehtaruohttasii lea váralaš , jos dasa oažžu návdi — , de gáskkista , čađa gieđa mannet bánit . 
Ja jos juolgái oažžu , de lea maiddá hui váralaš , go son beassá gáskit — návddis , mas leat nu guhkes bánit , dat ollet čađa juolggi — ja de gáldná juolgi nu_ahte ii sojat . 
Dat lea dávjá dáhpáhuvvan nu , ahte leat gáskkáhallan nu bahui ahte goase leat jápmán , skihpan leat goit hui bahui ja guhká , muhtumin ovtta mánu ja muhtumin olles dálvvi , ja mearkkat šaddet nu_ahte bistet nu guhká go eallá . 
Leat dat atnán sáitesoappinai , muhto gal návdi lea beassan gáskkašit dan_dihtenai , vaikko gal das lea stuora áhpu go lea sáitesoabbi . 
Ja návddi čuoiggahallan lea buot bahámus olbmo dearvvašvuođa doalvut . 
Dat galgá čuoigat nu_ahte varra njálmmis boahtá , ja báhkkana nu_ahte ferte ratti rahpat jur rabas . 
Ja go lea čuoiggahan guhkás olles beaivvi , de lea bivastuvvan nu_ahte leat njuoskan visot liikebiktasat , ja de lea váiban nu ahte ii leat buorre veadjit ruoktot . 
Muhto go soaitá boahtit guhkás vuovdái , ja de lea gassat muohta ja muttát , ii ila garas iige ila dimis , ja eai leat luottat duoddara guvlui , de lea muhtumin nu álki joksat . 
Sahte fal ii borahala , joksá dakkaviđe . 
Ja go návdi jovssahallá , de son holve ja njálmmi cakkasta nu galljin ahte čáhká vaikko olbmo oaivi , go velá lea stuora soarta . 
Ja go lea árgges olmmoš , de son ballá ja jorggiha ruoktot . 
Muhto lea okta goansta geahnohis olbmui , go lea muorrabáikkiin : Son njoarosta návddi gitta suohpaniinna ja de rohtte murrii bajás , ja de ii háhppet návdi gáskit suohpana gaskat . 
Muhto dat galgá háhppil , ja dainna goansttain gal geahnohis olmmošnai goddá návddi . 
Muhto go lea rohkkes olmmoš , de dat , go boahtá lahka , de son čurve : ' ' Návdi , ale mana šat , it don beasa šat ! 
" Ja de návdi jorggiha dakkaviđe ja vuolgá ovddal ja holve ja ciellá ja caggá njálmmi nu galljin go sáhttá . 
Muhto go lea rohkkes olmmoš , de son ii ballá , vaikko láhttelii man_ládje . 
Muhto dat lea buot bahámus mii beljiid njavve manjás ja seaibbi vuohttu , muhto go lea roahkkat ja háhppil , de son lea juo válmmastan guokte soappi , ja nuppi son coggala návddi njálbmái ja nuppiin časká . 
Ja go lea ožžon bealleheggii , de son álgá mánidit ja garrudit ja dadjá : ' ' Don leat mu herggiid borran ja áldduid , ja borahal velá , garruduvvon siepman . 
Duos don dal njeaccut , muhto it don leatge šat , garruduvvon siepman , eambbo mu áldduid ja herggiid borrame ! 
Mannan ija don leat mu buoremus vuojána gaikkodan , biro , beargalat , helveha sáhtánas , galjes gorka , guhkes bátni ! 
Muhto it don leatge šat mu ealu širaidahttime , garruduvvon siepman ! 
Jos it don leat visot goddán mu bohccuid ieš , de du garruduvvon sogat goit leat dahkan ! 
" Ja de son fas časkkii dego álddagasdolla ja čuggii maiddá seammá áigge . 
Muhto dat návdebivdi , mii eanet goddá návddiid , son ii bealkke návddi iige garrut . 
Son diehtá , ahte návdi dahká dan mii lea su virgi . 
Iige son oaččo goddit eambbo go addo lohpi sutnje , dego meara báruidenai lea mearri , man allagassii sii ožžot loktanit . 
Muhto dál lea bahá oažžut čuoiggahemiin ja bahá juohke lági , go leat lassánan bohccot nu_ahte leat juohke báikkis duoddariin olles dálvviid ja ordavumiin , nu_ahte návdi oažžu bohcco nu olu go háliida . 
Ja dan sivas ii son dárbbaš ohcat biepmu vuvddiin . 
Ja jos velá manalii vuovdáinai , de ii sus leat heahti doppege , go leat luottat juohke báikkis . 
Jos vuolgá čuoiggahit , de leat čiehkarat juohke saji nu_ahte ii gávdno oppas dan meare ahte jovssalii čuoiggahemiin . 
Ja nu lea seammá bahá iežánai bivdogoansttain bivdit , go leat olbmot ja bohccot nu olu dáppe Juhkásjávrri suohkanis . 
Jagi 1908 manne návddit lullivuvddiide , ja olbmot čuoiggahalle juohke sajis gosa ein bohte , muhto eai ožžon , go ledje čiegarin olles eatnamat . 
Iige ealuid ja olbmuid siste sáhte bivdit . 
Muhto doaresbealde lea buoremus ; jos livččui dušše okta siida doaresbealde iežá siiddain , ja de lea buorre guohtun , de gal oažžu , jos eai leat duoddariin meahccebohccot , de dalle ferte jorahit dušše ovttat siidda . 
Ja go lea dakkár bivdi , gii máhttá bivdit ruvddiiguin ja mirkkuiguin , de gal oažžu návddiid ja iežánai elliid , getkkiid ja njálaid ja riebaniid . 
Návddi galgá bivdit ruvddiiguin luotta nalde . 
Návddi iežas luodda lea buorre , muhto galgá válljet dakkár báikki gokko lea njuolga mannan ja njolggi , vai ii havsse go lea johtilit manname . 
Ruovddit caggojit ná : vuohččan dahkat rokki , dan sturrosaš go leat ruovddit , ja de galgá bidjat jur dakko gokko duolmmasta , ja de gokčo bearragiiguin ja muohttagiinna fas bearragat . 
Ja dat galgá gokčat nu fiidnát , ahte ii dovdda leago lihkastahttojuvvon muohta , ja iežas luotta čiehkat nu_ahte ii oidno ii gosge . 
Galgá bálkestit goaivvuin fiinna vaza bajás , ja go dat gahččá vulos , de dat lea dego livččui varrasii muohttán . 
Ja de dat goansta easka gokčá visot olbmo luottaid ja ruvddiid , ja de gal ii dovdda meahciealli , de manná ruvddiide álkit . 
Ja gieresluotta nala lea maiddá buorre , go leat bohccot mannan ja gierresiinna fas manjis . 
Ja dat caggo seammá_ládje dasanai , go ovdalis lea muitaluvvon . 
Dás muitaluvvo mirkobivddu birra . 
Mirkobivdu fas galgá ná : go návdi lea goddán bohcco , ja jos dat velá livččui čiehkan , de son áigu boahtit ja borrat mannjil . 
Ja go álgá bivdit , de galgá dan bohccos ráppi sadjái ráhkadit , man lea čiehkan . 
Ja dat dahkko nunai , ahte váldojuvvo ráiski eret visot , ja de sadjái biddjojit biergobinnát juohke guvlui ráiskki sajis , ja dat galget nu olu go doaivu leamaš návddit das , go leat goddán dan bohcco . 
Ja daid biergobinnáid sisa galget mirkkot . 
Ja nubbi láhki lea dat , go biddjojit mirkkot olles bohcco goruda sisa . 
Ja jos dat návddit bohtet ja borret , de jápmet visot . 
Muhto ruvddiide ii mana oktanaga eambbo go okta , ja dat leat bahát báltut iežát , mat oidnet got geavai oktii . 
Dat mirkkot galget dat , maid namma lea strigningift . 
Dat guhte mirkkuid álgá atnit dahje ráhkadit , dat galgá váruhit ahte eai leat hávit dahje árbbat gieđain . 
Dat lea váralaš , jos mirko beassá hávvái . 
Ja njuovadettiin lea maiddá váralaš jos leat hávit , ja galgá váruhit ahte ii hádja beasa njunnái . 
Ja ráhkadettiin galgá váruhit , ahte eai gahča mirkkot biktasiid nala dahje gosage , dakkár diŋgga nala , gos oččolii soames ealli borrat . 
Ja dat ráhkadeapmi : galgá máŋgga_ládje ráhkaduvvot . 
Jos bierggu sisa bidjá , de galgá biergu beallegalmmas , ja de dahkat niibbiin veaháš ráiggi , ja de bidjat mirkkuid dasa , lehkos olles bohccogorut dahje biergobinnát . 
Ja dat biddjojuvvojit alasbuoiddi sisa maiddá . 
Dat lea váibmileabbu návdi dasa , muhto lea veaháš bahát vuoksit . 
Muhto dasa galgá laju bidjat hui fiidnát sisa , vai ii leat geahpas vuovssadit . 
Ja biddjo dat dálgga sisanai , dakkár ginttaldálgga sisa lea álki dahkat . 
Ja dat galgá dahkat vuohččan skuhpoža , man sisa lea buorre gurgalit mirkkuid ein ovtta poršuvnna guđege sievtti sisa . 
Dat galgá ráma dohko ná , ahte dat galgá dahkat muorrageaži dakkára , maid coggala suddaduvvon vuoja sisa ja rohttet fas olggos , ja go galbmo , de fas coggalit vuoja sisa dassá_go lea šaddan dan mađe nanus ahte gierdá váldit eret ja bidjat mirkko sisa . 
Ja go lea bidjan , de galgá deavččastit dakkár vuodjabinnáid ráiggi ovdii , ja de bidjat láiggi gitta seaktái , ja de luoitit fas vuoja sisa , ja dahkat dan dassá_go šaddá dan mađe nanus ahte gierdá golggahit . 
Muhto dat láigi galgá fiinna rulláláigi . 
Ja dat dohkkejit juohke eallái . 
Muhto riebanii galgá unnibuččaid , ii son duostta stuorrá borrat , muhto návdi ja geatki liiko go gávdná stuorit binná son njieláda fargga . 
Rieban ii mana seakteruvddiide iige návdi , muhto geatki ja njálla ja neahti , dat mannet seakteruvddiidenai . 
Seakteruovddit caggojit ja ráđasárpui čadno biergu , ja de biddjo geađggi vuostá ja muoraid vuostá ja gokčojuvvo muohttagiinnanai , dušše siekti biddjo rabas . 
Siektin galggalii buoidi dahje biergu . 
Njála lea buorre bivdit biejus , dat atná bieju olles dálvvi duoddariin . 
Ja go lea sáhpánjahki , de eallá orrut ovttat sajis . 
Ja go dat orru biejus , de son manná ijaid mehciin ja beaivet boahtá fas bidjui . 
Ja go bieju uvssa ovddas leat ruovddit čeahpit caggon , de dat lea vissáseamos bivdu , jos eai leat bálton . 
Muhto jos leat bálton , de galgá caggat ráddasiin bieju njálmmi ovdii , de gal manná . 
Muhto de ii galgga guhká diktit iskkahaga . 
Dat láve botket juolggi gaskat , go šaddá guhká geahčahaga . 
Muhto go ruovddit čeabehii báhccet , de buvvo fargga . 
Muhto jos olgešbeale juolgi boatkana badjelis buolvva , de gal jápmá , muhto jos gurot juolgi boatkana , de eallá ja manná duoddarii , nu ahte ii gávdno goasge . 
Ja dat lea juohke iežánai eallis ; dat jápmá olgešbeale juolggis , go dat manná badjugit gaskat . 
Dat boatkanit gaskat váibmosuonat , ja golgá várra nu_ahte jápmá . 
Ja neahti maid manná seakteruvddiide , ja biddjojit dat dasanai ráiggi ovdii ruovddit ; dat manná juova sisa . 
Ja čeavrá bivdet maiddá seakteruvddiiguin , muhto galgá varas guolli seaktin , ja dasa galget garra ruovddit , seammá go geatkái ja návdái . 
Ja bivdet dat luottas naldenai ráddasiinna . 
Návddi čivgama birra . 
Návdi guoddá seammá áiggiid go boazu , dušše vahku mannjil . 
Ja son čivgá rohtui , ja dahká dat sáddui rokki dego rieban ja čivgá dasa . 
Ja son vállje ráhppáseamos eatnama masa čivgá . 
Ja bávtti vuollái son maiddá čivgá . 
Ja go álgá ohcat , de galgá atnit vára gosa luottat mannet ja gos bohtet , ja jos velá livččui dakkár beana mii guorrá , de gale gávdná álkibut . 
Ja návddi čivggat eai falo ila hoahpus , deid joksá suoidnemánu loahpasnai , muhto go lea buorre beana , dat gale joksá vaikko leat stuoributnai . 
Geatkebivddu birra . 
Geatki guoddá Márjjábeaivvi áigge . 
Ja son guoddá juova sisa , jos gávdno juovva dan báikkis , gosa geatkki čivganbáiki dahje áigi šaddá . 
Ja go eai leat juovat , de son dahká ráiggi eatnama sisa ja muohttaga sisa ja guddo vuollái . 
Iige son čivgga galládis bievllos juvvii , muhto gokko lea gassat muohta . 
Geatki ii čivgga beaivvebeallái vári , muhto ijabeallái gos lea gassa muohta . 
Ja go álget su čivggat ruohttat , de son vuolgá golgat báikkis báikái viđát mánus . 
Ja rieban álgá maid golggahit čivggaidis 15/5 . 
Ja geatkkis leat čivggat guokte ja golbma . 
Muitalus got galgá oažžut geatkki čivggaid , go álgá golggahallat . 
Go geatki vuolggaha , son doalvu bajás várrái , ja dan lea buorre vuohttit gosa son doalvu . 
Muhto jos ii leat beana , de lea bahá joksat , muhto go lea beana , dat joksá dakkaviđe , ja olmmoš joksá maid , go beana ájiha . 
Ja beana lea dakko maiddá veahkkin , go son guorrá luotta , vaikko lea bievla dahje cuoŋu . 
Ja dat guorramiinna gávdná návdečivggaidnai . 
( Jos návdi huomáha ahte olmmoš lea lahka , de dat doalvu eret čivggaidis . 
) Ja go gávdná , de álgá ciellat , ja jos návddi iežas gávdná , de návdi álgá ogohallat beatnaga ja manná ieš dohko goabbil eai leat čivggat . 
Ja de oažžu árvidit ahte doppe leat čivggat gos son boahtá . 
Ja de ii leat iežá go váldit čivggaid . 
Muhto jos lea juova siste , de lea gal bahá gávdnat ; čivggat ruhttet geađgegaskkaid , ja muhtun geađggit nu stuorrát dego stobut . 
Lasi geatkebivddu birra ja riebanbivddu birra . 
Go geatki lea borrame bohcco goruda , mii lea jápmán dahje návdi goddán dahje geatki ieš , de galgá caggat ruvddiid geatkki iežas luotta nala . 
Ja go lea caggan seammá_ládje go návdái ja lea válmmas , de galgá bálkestit goaivvuin muohttaga bajás , ja go dat muohta gahččá eatnamii , de lea dego livččui almmis muohttime . 
Ja de ii dovdda ii oktage meahciealli , ahte das leat varas luottat . 
Ja dan galgá dahkat juohke meahcieallái , go lea caggan ja gokčan ruvddiid . 
Dat galgá seammá_ládje riebaniinai caggat ja gokčat ruvddiid ; muhto ii galgga mannat rastá riebana luotta ii gokkoge go áigu caggat ruvddiid . 
Ja ruovddit galget faskojuvvot , ruosta visot eret , ja de ruvvejuvvot gaskasiiguin ja dan soarttat eatnamiinna gosa áigu caggat ruvddiid . 
Ja ii galgga rabas gieđain guoskkahit ruvddiid . 
Dat galget ráinnas fáhcat , eaige galgga sáibbuin basson . 
Eaige galgga giissás adnot , gos leat máŋga dálkasa mat šaddet báidnit fáhcaid . 
Ja ođđa gistát — lea velá buoret , go leat ođđasat . 
Guoddima ja čivgama birra . 
Boazu guoddá Válboraáigge vuosttaš , go lea čakčat leamaš vuoimmi nalde . 
Ja návdi guoddá maiddá áraheamus seammá áigge . 
Ja návddis leat čivggat , 10 ja 9 ja 8 ja 7 ja 6 ja 5 ja 3 . 
Ja njálla guoddá ovdal Eretbeaivvi . 
Ja njálas leat maiddá olu , 12 ja 10 ja 7 ja 5 . 
Ja geatki guoddá Márjjábeaivvi áigge . 
Ja rieban veaháš mannjelaš . 
Ja riebanis leat 9 ja 5 ja got soitet . 
Ja guovžžas 2 ja 3 . 
Ja sarvva guoddá maid árrat dego áraheamos boazu . 
Ja neahti guoddá seammá áigge go njálla . 
Ja goaskin ja fálli maiddá guddet veaháš mannjelaš Márjjábeaivvi . 
Ja rievssat guoddá Eretbeai-gaskka áigge ja mannjil , ja giron ein mannjil . 
Ja čáhcelottit leat maiddá manjihat muhtumat . 
Sarvvabivddu birra . 
Sarvvabivddus galgá maiddá váruhit ahte ii huma , iige galgga vázzit fásttit nu_ahte doadjala muoraid dahje manná muoraid njeaiga . 
Dat lea belljes ja njunnes , son gullá ja haksá , ja de ballá . 
Muhto son lea nu viissis ealli , ahte orru beare suohkadasain , ja dan lea bahá oaidnit . 
Dat dáiddálii buoremus ahte fáktelii dakkár báikkiin gos dat orrot . 
Muhto dat livččui buoremus , jos livččui sarvvabeana , dainna gale oččolii fargga . 
Biertnabivddu birra . 
Go biertna oidnet gos lea , de vulget njáhkat , ja nu siivvut galgá njáhkat , ahte ii galgga rissige doddjot . 
Ja galgá mieđábeale njáhkat , vai ii oaččo hája . 
Ja go lea roahkkat , ii bala , de dat báhčá dego rievssaha . 
Muhto jos ii deaivva jámas , de lea váralaš , de gale suhttá ja boahtá nala , muhto de galgá viehkat doarrásii dan báikkis gos bážii . 
Bierdna ruohtasta dohko , goappil bissu gulai bávkkiheame , ja go boahtá dan báikái gos bissu gulai bávkkiheame , de son čuoččui ja geahčai gos dat lea . 
Ja jos dalle oaidná , de son gaikkoda dakkaviđe , muhto go ii oainne , de son vuolgá ja manná eret , jos ii leat jápminhávi ožžon . 
Ja lea datnai gullon , ahte go bierdna lea bážas , dainna de dat ii jáme šat . 
Dat lea dego livččui luođđadiehtti ; go luođđa boahtá , de dušše snelke njálmmiin dohko gokko luođđa boahtá . 
Ja vaikko olggos varra cirge dakko gokko luođđa boahtá , muhto go son snelke njálmmiin , de son bisseha vara ja váldá várkka eret . 
Dan leat oaidnán biertnabivdit jur čielgasit . 
Muhto ii leat dánáigásaš bissuiguin nu várra go boaresáigásaš bissuiguin , maid ii ožžon luođđagii nu hoahpus go dáláš bissuid , mat luđejuvvojit bađas , mat gohčoduvvojit givvirin . 
Okta bivdogoansta biertnabivdui : dat galgá sáiti , mainna čuggejuvvo bierdna . 
Ja dat galgá čuggejuvvot dainna_lágiin , ahte sáiti galgá čihkosis gieđa vuolde , ja sáitenađđa dohko guhkkin sealggebealde . 
Ja go bierdna boahtá olbmo nala , de olmmoš galgá luoitilit sealggális , ja de bierdna bastá sáitái , ja de galgá olmmoš jorggihit birralis ja hoigadit sáitti ein biertna sisa ja deaddit eatnama vuostá . 
Muhtumin gávdnet biertna , go lea mannan nohkkat goahtái . 
Dat ohccojuvvo ná . 
Go čakčat vuosttaš muohtan vuhttet biertna luotta , ja de manná manjis dassá_go álgá mohkkeluottaid dahkat , de galgá vuolgit garvit birra . 
Ja go lea beassan birra , de galgá diktit dan beaivvi nu , ja nuppi beaivve vuolgit ja mannat fas birra . 
( Go lea beassan birra dan ealli maid lea bivdime , de lea dat ealli olu roahkkadeabbu dahje jálut , dan beassá báhčit olu buorebut . 
) Ja jos ii leat vuolgán eret , de lea nohkkan daidda , ja de galgá mannat birra siskelaš juohke geardde , dassážii_go oaidná gos lea ráigi gokko lea mannan sisa . 
Ja de galgá diktit dalle ja mannat fas vahku geažes geahččame . 
Ja de galgá bidjat mearkka ráiggi ovdii , vai oaidná velgo lea siste , go boahtá manjit goddit . 
Ja go lea muohta gasson , de galgá mannat goddit . 
Ja de galget golmmas , guovttis coggalit gáŋggaid ruossut dahje ristii biertna goahteuksaráigái , ja goalmmát galgá válmmas čuolastit oaivái , go bierdna boahtá geahččat olggos , go sii čurvejit olggos . 
Ja go son coggala oaivvi olggos de son geahččá man olus dat leat , ja jos ii háhppet dalle de čuolastit , ja de bierdna , go nuppádis boahtá olggos , de lea dego dolla . 
Ii háhppet šat čuolastit , muhto dalle_go vuohččan boahtá geahččat , dalle lea álki háhppehit , jos ii leat ila árgi . 
Ja dat olbmot leat gáŋggaiguin dan dihte ahte dollet , vai ii bierdna beasa olggos nu hoahpus , ovdalgo lea čuolastuvvon oaivái . 
De gal luitet olggos , ja go jur beassá olggos , de son jápmá . 
Ja de sii njuvvet ja váldet olu dálkasa biertna gorudis . 
Sáhppi lea buorre váibmovihkái ja hávvái ja ein iežá sisvihkái . 
Ja giegir lea buorre dasa go šaddá sámpá . 
De galgá mielkki njoarrat čađa golmma geardde , ja de juhkat dan . 
Ja biertna vuodja lea hui buorre suotnavuoiddas jiektavihkái ja vuhččohagaide ja skohpalastimii . 
Bierdna bivdojuvvo gielain maiddá , ja son darvána , gii máhttá giellat . 
Giela galgá goartila eatnamis bajás , ja son darvána gal dasa . 
Ja sus leat bánit , muhto ii son bora bátti , muhto gožžá bátti nala ja de ein geahččala gaikkihit , goas lea gožža boaldán bátti . 
Ja ii dat dárbbaš guhká , ovdalgo lea levvon nu_ahte dat boatkana . 
Muhto gii bivdá , dat galgá iskat dávjá . 
Ja dainna_lágiin lea olu goddán biertnaid . 
Ja báddi galgá bárkejuvvon , vai ii havsse bátti bierdna . 
Ja dasa galgá dahkat áiddi doarrásii dakko gokko láve golgat bierdna , ja de dasa uvssa , ja dasa giela . 
Ja dat goansta go jugahuvvo bierdna . 
Dat galgá diehtit biertna golgangeainnu . 
De galgá alit láirelihti sisa bidjat viinni gaskasiid sisa dahje skirriid sisa . 
Ja go bierdna boahtá daidda báikkiide , de son haksá guhkás juo , ja vuolgá dakkaviđe ohcat . 
Ja go gávdná , de juhká visot , vaikko livččui man olu . 
Ja de šaddá nu gárremiidda ahte ii ipmir ii maidege , ja son bišku ja láhttat juohke lági . 
Ja dalle gullá olmmoš guhkás juo . 
Ja dat mannet eahkedis- ja iđedisveiggiid guldalit , ja go gullájit , de mannet ja báhčet ; dalle ii son gula iige havsse . 
Ja gal son juhká nunai ahte jápmánai . 
Ja lea datnai , go oktii gávdná viinni ja juhká ja beassá dearvan , de son álgá iskat hui dávjá . 
Ja dat leai hui álki , go oažžu oktii juhkat , de bidjá fas ja álgá fáktet . 
Gal dat boahtá iskat dávjá , iige dat manage guhkás dein báikkiin , gos lea okte viinni gávdnan . 
Bohccot maiddá baldet biertna dálvet su nohkkanbáikkis . 
Ja dalle gale ožžot geain leat bissut , muhto eai bissu haga oaččo velá dálvetge . 
Muhto gal nunai geavvá ahte bivdet ja báhčet heajos bissuiguin , muhto go lea ila unna bissos , gal dat bistet eallit ja gárgidit , ja de manná duoddariidda , ja de láhppo luodda . 
Duottar lea maid ladni ollosiid leamaš dolin , ja lea velá dálnai soapmásii . 
Go sápmi ballá , de manná son duoddarii , ja de ii gávnna doppe ii miige . 
Das leat dakkár goansttat , ahte dahkat muohttagii ráiggi , ja manná dohko ja gokčá ráiggi , ja doppe lea hui bivval . 
Ja son dahká dan dávjá go lea duoddaris , ja ii olle gođiid lusa , ja šaddá borga . 
Ja go sii leat reainnideame , de dalle maiddá mannet muohttaga sisa go lea čoaskkis . 
Muhto eai visot , muhto dušše julggiid cogget muohttaga sisa , ja doppe lea hui liekkas . 
Biertna birra . 
Bierdna lea imaš ealli , mii eallá borahaga olles dálvvi . 
Ja son ii vašut dan olbmo gii boahtá su lusa ja ii daga maidege sutnje . 
Son lea lohpidan , ahte ii son daga maidege dasa guhte boahtá su lusa bidjui , vaikko son sávolaččas válddii oaivvi eret , go álggii su bidjat báddái ja roaŋkesuorpmaiguin gaccui su čalmmiid , dainna son suhtai ja válddii oaivvi eret sávolaččas . 
Ja sávolaš leaige soames iežá soarttat olmmoš . 
Muhto iežát guđet bohtet biertna goahtái , daidda ii son daga maidege . 
Muhtumin báhtarit ruoššaid ovddas ; daid ii bierdna vašut , vaikko orole olles dálvvi . 
Ja lea gullon ahte okta nieida lea orron olles dálvvi biertna goađis , ja ulddat bibme nieiddanai . 
( Bierdna orru dálvet ovttas ulddain ; ulda buktá biepmu guvžii , ja ii guovža ealege muđui , go ulda biebmá guovžža . 
) Ja son maiddá nohkai hui bures dálvvi dego bierdna . 
Ja bierdna leai varis , ja dat dagai máná dan niidii . 
Ja dat mánná leai bárdni , ja šattai nubbi giehta biertna ja nubbi olbmo . 
Ja son ii atnán rabas ii goasge dan gieđa . 
Ja okta olmmoš siđai čájehit , vaikko son dajai , ii son sáhte čájehit , dat lea váralaš . 
Muhto ii dat olmmoš jáhkkán , muhto siđai čájehit , ja de son viimmat čájehii . 
Ja go rabai dan olbmui , de ii son sáhttán doallat , de son spežžii dan olbmos ámadaju cuovkkas . 
Ja de oidne olbmot , ahte duohta dat lea , maid son muitalii gieđa birra . 
Váralaččamuš bivdu . 
Go álgá biertnaid doarrádallat ja guoradit luoddaráigge , dat lea dainna_lágiin váralaš , ahte go bierdna fuomáša ahte olmmoš lea manjis , de son manná ja dahká mohkkeluotta , ja de manná luotta gurrii veallahit . 
Ja go olmmoš boahtá luoddaráigge , de son lea fákteme luotta guoras , ja de rohkkáha — ja speaččui jámas olbmo . 
Ja dat lea dáhpáhuvvan dávjá , go olbmot leat vuolgán guorrat luoddaráigge . 
Muitalus ovtta olbmo birra , guhte vulggii biertna doarrádallat giđđat , ja jovssai ein máŋgga geardde , ja ii ein oaidnán ja de balddii . 
Ja bierdna suhtai ja manai ovtta jogašskálvvi vuollái fáktet . 
Ja go olmmoš čierastii dan skálvvi badjel , de bierdna rohkkáhii ja gaikkodii dasanaga ; ii háhppehan ii maidege , ja gaikkui ámadajus náhki visot badjel oaivvi , ja julggiid gaikkui jur guovtti guvlui . 
Ja dan olbmo namma leai Mávnos . 
Ja dan jogažis lea velá dálnai dat namma Mávnos-rohki gurra dahje jogaš . 
Ja dat báiki lea Norggas , Nuorta-Ráissas , nuorttabealde Mollešjohka , lullebealde fas dat unna jogaš , man namma lea dat mii lea ovdalis muitaluvvon . 
Ja dasa ii leat eambbo go 80 jagi árvvu dan rájis 1908 . 
Biertna láhka lea dakkár , ahte jos bierdna goddá olbmo , de ii son oaččo leabu nohkkat dálvet . 
Ja dat leat boares áiggi sámit ipmirdan , ahte biertnas lea oamedovdu . 
Ja nubbi : jos ulddat leat su biebmit dálvet , de eai sii fuola šatain go lea suosttuhan olbmo varra iežas . 
Ja nubbi dáhpáhus leai seammá áiggiid ; ja seammálágáš dáhpáhus lea dáhpáhuvvan Gárasavvonis . 
Gárasavvonis badjelis girkogili , go sámit gávdne biertna varas luotta , de sii vulge guorrat . 
Ja sii ledje 7 sámi , ja sin oaivvi namma lea Gievra-Mortu . 
Ja sis ii lean bissu iige sáitige , muhto ákšu leai sis , mainna sii jurddaše goddit , go leai cuoŋu , nu_ahte ii guoddán muohta biertna , ja olbmo guttii dego rievssaha . 
Ja go sii gávdne biertna , de son rohkkáhii go son diđii , ahte eai leat vieljažagat , mas ballá bierdna bahámusat ; son diehtán lea , ahte dat veahkeheaba nubbi nuppi , muhto go eai leat vieljažagat , de diehtá bierdna , ahte dat ballájit eanas , ja guđđet ovtta borahallat . 
Ja dan_dihte son rohkkáhii deid , vaikko oinnii ahte dat leat olus , ja go velá oinnii ahte juo balláje . 
Muhto Gievra-Mortu ii ballán , ja akta iežá velá , guhte galggai álgit veahkkin Mortui . 
Muhto ii son duostan , muhto ii son jur ballánge , muhto geahčai got geavvá . 
Ja bierdna bođii Morttu nala , ja Mortu dajai : " Álgu fággádit ! 
' ' Ja de bierdna álggii fággádallat , ja bierdna viggagođii suhttat , go Mortu leai nu gievra , ja de álggii bierdna gáskkašit . 
Mortu dajai birdnii : " Ale ane beatnaga goansttaid ! 
" Ja de soai fággádalaiga ja Mortu čuorvvui guoimmis boahtit veahkkin . 
Ja go bierdna dan gulai , de son vulggii bártni lusa ja dohppii gitta , ja duolmmui stuora rokki muohttagii ja de bijai bártni dan roggái ja govččai muohttagiiguin . 
Ja ii son dasa dahkan ii maidege iežá , muhto guoskkai gazzageahči muhtui veaháš . 
Ja Mortu ii duostta vuolgit eret , vaikko oinnii ahte gal dál bierdna dahká maid háliida . 
Ja go leai bártnis geargan bierdna , de son bođii fas Morttu nala , ja de fággádalaiga fas . 
Ja de bierdna oaččui vuollái Morttu , ja de Mortu dagai jábmin . 
Ja de bierdna luittii ja son manai veaháš mátkki , ja bođii fas guldalit vissásii leago jápmán . 
Ja son guldalii njunneráiggiid njuniin ja guldalii gieđavuliid . 
Ja olmmoš dagai nu jápmin , ii son vuoigŋan ii vehášge dalle_go leai bierdna guldaleame . 
Ja bierdna guldalii njuniin bahtaráigginai , muhto go ii olmmoš lihkkan , de son jáhkii ahte jápmán dat lea , ja de vulggii eret . 
Ja go manná , de geahččá ein , lihkká go , ja go ii oaidnán lihkkame , de manai eret . 
Ja Mortu veallahii dasságo oinnii ahte bierdna manai . 
Ja de rokkai bártni muohttaga siste eret , ja de vulggiiga ruoktot . 
Muhto bierdna leai gáskkiidan njuni ja baksama Morttus nu ahte bánit báhče rabas . 
Muhto elii son gale guhká ein mannjil . 
Ja go gulai okta boares bierdnabivdi , ahte bierdna lea leamaš lahka — son leai goddán olu biertnaid , ja son leai ožžon nama Bierdna-Mihkkal — ja go son vuolgigođii , de su iežas áhkká gilddii : " Ale vuolgge suhttan biertna lusa , dat lea váralaš ! 
" Muhto boares guovžagoddi ii ipmirdan ballat . 
Son vulggii ja manai luoddaráigge . 
Ja guovža leai mannan luotta gurrii fáktet , nugo suhttan guovžža dáhpi leage . 
Ja go olmmoš lea guorrame luoddaráigge , de son , go oinnii olbmo , de rohkkáhii ja gaikkodii dakkaviđe jamas . 
Muitalus go ledje guokte olbmo vuolgán " muoddá-ádjáid " ohcat . 
Ja dat leigga gievrrat goappašagat . 
Ja nubbi leai olu guovžžaid goddán , muhto nubbi ii lean bivdán ovdal guovžžaid . 
Son leai árgi ja oahppameahttun . 
Ja go soai gávnnaiga biertna , de son leai nu hilbat ahte rohkkáhii dakkaviđe . 
Ja dat viegaiga stuora beazi duohkái , ja guovža ruohtai beazi duohkái ja spežžii birra beazi su rápmáiguin dahje ovdajulggiiguin . 
Ja dat boares guovžabivdi dollii gitta guovžža rápmáid ja čuorvvui guoimmis boahtit goddit . 
Muhto ii son boahtán , son manai ruoktot , ja jándora geažes vulggii geahččat . 
Ja son oinnii ahte su rádná lea ein eallime ; son doaivu , ahte dat gottáhalai . 
Ja go son bođii lagabuidda , dadjá dat guhte lea doallame : " Boađe don dál dollet , ii dás leat várra , guovža lea juo váiban ja su gaccat leat nu čiekŋalasas beazi siste , ahte ii dárbbaš go veaháš deaddit beazi vuostá . 
" Ja de nubbi bođii ja álggii doallat , ja nubbi dajai : " Doala dal donnai jándora , jos it doala , de borahalat ! 
" Ja son ii duostan luoitit , go dat nubbi guđii sugis doallat seammá guhká go leai ieš doallan . 
Ja go leai jándor gollan , de son bođii ja gottii . 
Ja de jearai : " Leago buorre , go nubbi guoddá akto nuppi heakkavárrii ? 
" Muitalus go rohkkáhii guovža olbmo . 
Dat leai akto , ja son viegai beazi duohkái , ja guovža spežžii birra beazi ja de darváne gaccat beahcái gitta , ja dat olmmoš čuolastii guovžža rápmáid gaskat goappašagaid . 
Ja bierdna gaikkihii luovos iežas ja vulggii vázzit guvttiin julggiin . 
Ja dat olmmoš viegahii ja čuolastii oaivái , ja guovža gahčai eatnamii ja jámii . 
Ja son oaččui ákšuin , ja dat ii leat gullon ahte ákšuin lea iežá goddán " muoddáádjá " . 
Fávrrosorddas leai hui rássái ja čáppat olbmuid mielas . 
Ja dan_dihte gohčoduvvui " Fávrrumus ordan " . 
Ja das leai olu juohkelágáš rássi ja juopmu . 
Ja das orro olu guovžžat . 
Ja das leai váralaš juopmočoggiide , muhto go beatnagat ledje mielde , de dat balde ein guovžžaid . 
Go guovža rohkkáha , de beatnagat álget snealkut guovžža bahtii , ja de son ferte ballát . 
Okte leai okta vuolgán bajás juopmonođiin , ja de bođii guovža bálggesráigge ovddal , ja olmmoš ii nagadan viehkalit lossa nođiin . 
Son velledii gopmut bálgá nala . 
Ja guovža ii oaidnán ahte dat leai ealli olmmoš , son váccii birra ja susttašii juohke saji , ja susttašii bahtaráiggi , ja olmmoš bisttii buoskasa ja guovža suorganii ja ruohtastii eret . 
Ja go son manai veaháš mátkki , de bođii nubbi guovža , ja son maiddá susttašii ja váccašii birra . 
Ja son rabastii dan olbmo noađi , mii leai garra sistemuottá sisa biddjojuvvon juomut . 
Ja go guovža rábastii gaccain , de dat rabihii , ja de bierdna suorganii ja ruohtastii ja manai vuovdái dego geađgi vulos : okta ruoškkas ja spoahkas leai . 
Ja go olmmoš gulai ahte dat manai , de son vulggii ja manai ruoktot . 
Muhto sus leai ballu velánai go bođii ruoktot , son leai suorganan nu sakka . 
Guovžžas leat ovtta olbmo mielat ja ovcci olbmo fámut , ja danin son ii bala olbmuin , muhto guovtti vieljažis son ballá , dainna go guokte vieljaža eaba ráhkis iežaska heakka eanet go vielja heakka . 
Muitalus návddi birra . 
Návddi luohti álgá ná : Ovcci vuomi njolggiida ovtta veaiggis . 
voja voja nana nana . 
ovcci vuomi manai ovtta veaiggis . 
voja voja nana nana . 
Návddi lea Beargalat dahkan — Ipmil bosádii heakka njunneráiggiin — ja dainna návdi háliida beare bahás dahkat dego Beargalat . 
Muhto ii lean váldi ' boares Beargalagas dahkat ii maidege válmmasin , muhto válmmas diŋggaid billistit leai sus vuoibmi . 
Muhto dat eŋgel , mii leai Ipmila buoremus eŋgel , ja Ipmil suhtai , go álggii dahkat máŋga , maid ii soahpan , ja dalle son dagai návddinai . 
Ja dainna lea dálnai vuoibmi noiddiin dahkat olbmuid návdin . 
Dološ áiggiin leat diehttit leamaš , máŋggalágáš goansttaid diehtán . 
Návdái maiddá lea leamaš dakkár goansta , ahte sii , go gávdne varas návdeluotta , de sii čuohpaste niibbiin dan luotta njealji čihkii jur luoddavuođu , ja de jorgalit luotta golmma geardde dohko gosa návdi lea mannan , ja dadjet ahte " Jesus Kristos sivdnit , juoksat ovdan ahte ovdan čázehiid ja goikkehiid ovdan ahte ovdan ! 
" Muhto ii galgga mannat rastá luotta ovdal_go lea daid lohkan . 
Ja dasa galgá nu olu lohkat go leat návddit . 
Návdi lea dakkár ahte lapmu luođa nu_ahte ii deaivva iige buollá bissu sisa . 
Muhto dasa lea dákkár goansta : siktestit vuohččan beahceha gežiin , de easka njunnegežiin , ja de gal deaivá . 
Ja návdi lea maid dakkár , ahte buktá olbmui nahkáriid , go lea fákteme návddi , go lea beasi nalde dahje ráiskki nalde . 
Ja go boazoreainnár lea ealu reainnideame návddi dihte , de maid návdi nohkkada su . 
Ja gumppes leat ovtta olbmo fámut ja ovcci olbmo mielat . 
Ja dat guhte ruopmasa galgá riekta bivdit , dat galgá diehtit visot namaid sámegillii stálppis dein báikkiin gos návdi golgá , ja vel dat galgá jurddašit 9-lágaš bivdogoanstta dalle_go álgá bivdit návddi , ja dan galgá guođđit manjimussii maid áigu bidjat . 
Boares áiggis leat noaiddit noidon suolaolbmuid návdin . 
Ja dakkáriid mat eai máhttán olggul lohkat Áhčemiinna dahe Hearrá rohkadusa golmma gillii , de deid sáhtte noaidut , ja deid mat háliidedje olbmuid goddit dárbbu haga ja vigihis olbmuid , de dakkáriid sáhtte noaiddit lonuhit návdin . 
Ja go jur leat ožžon válmmasin , de leat gohččon : " Rohkkát dal bohcco , váldde varas bierggu ! 
" Ja de dat rohkkáha dakkaviđe . 
Ja jos oažžu bohccos vara , de šaddá návdin . 
Ja dat leat dahkkon olu olbmot návdin , ja dasa leat gávdnon olu mearkkat dan birra , dakkár mearkkat , ahte go leat muhtun návddi náhkkelanjas gávdnon dološ olbmuid dollabiergasat , gaskamat ja nivssahat ja riššagárit ja didnu . 
Ja dakkáriid sáhtte noaiddit lonuhit návdin velá álkibut , guđet leat goddán vigihis olbmuid , nugo dolin golge dáppe olu ruoššačuđit ja godde sámiid ja válde sámiid opmodagaid , ruđaid ja bohccuid , ja borre deid nu olu go dárbbaše . 
Ja sámit dalle fertejedje čiehkádallat báktehoaluidenai . 
Ja dalle sii manne dávjá ulddaid stohpui . 
Ja go ulddat dihte ahte sámit leat báhtareame , de ledje sii hui buorit , ja adde ráđi ahte " dahket eatnama vuollái goađi , vai eai ruoššat gávnna , ja mii sáhttit ábuhit din ja beassat boahtit ságaide " , dadje ulddat . 
Ja nuppi ráđi sii velá adde : " Dii dál sáhttibehtet ruoššaid bidjat návdin , go dat leat borran din bohccuid dego návddit njuoskkasin . 
" Ja ulddat lohpidedje veahkkin . 
Ja de Gieddegeašgálgu , go dal gulai dan ášši ' , de son dajai bártniide , guđet mannet mehciin ohcame bohccuid biebmun : " Go dál fuomášehpet , ahte ruoššat leat lahka , de galgabehtet boahtit munnje muitalit , ja jos velá livččo bohccot lahka , de vuojehit bohccuid dohko guvlui ! 
" Ja go dat bártnit ledje fuomášan , ahte ruoššat leat lahka ja bohccot leat maiddá lahka , de sii vulge dakkaviđe Gieddegeašgálgu lusa . 
Ja go sii bohte Gieddegeašgálgu lusa , de son manai ulddaid lusa . 
Son leai dal oahpis ulddaide ja diđii gos sii orrot , ja goas galgá sin lusa mannat . 
Ulddat nohkket beaivet ja ihkku gohcet ; dalle lea čuovgat sidjiide . 
Ja go Gieddegeašgálgu leai boahtán ulddaid lusa , de ulddat lohpidedje veahkkin dakkaviđe . 
Ja de ulddat sihte mannat vuosttabeallái ruoššaid , ja de gohččut : " Ruohtastehket ' dál návdin , gea dole , boazu , váldet dan gitta , das lea njálgga biergu , ehpet de oaččo bohccuid muđui ! 
" Ja de son dagai nu . 
Ja de ruoššat ruohtastedje , ja go ledje bohccot lahka , de rohkkáhedje deid bohccuid ja ožžo bohcco vara , ja de šadde návdin . 
Ja de álge borrat olbmuid , ja sii ledje olu . 
Ja de Gieddegeašgeret gulai got leai ášši , de manai son fas ulddaid lusa , ja de jearai ulddain ráđi ja muitalii , ahte dat gal lea geavvan nu got galggalii , muhto návdevalvi lea álgán borrat olbmuid : got lea ráđđi ? 
Ulddat dadje : " Gal dat lea ráđđi dasanai . 
" Dál attii ulda ovtta unna láseža ja gohčui njorret návddi luotta nala ja " gohčo mannat ruoktot Ruoššariikii gos lehpet boahtán " . 
Ja de son dagai nu got ulddat ledje gohččon , ja go son leai dahkan daid , de návdevalvi ruohtaste ja manne nu_ahte suovva čuoččui . 
Ja sii manne ruoktot Ruoššariikii , ja dainna leat Ruoššariikkas nu olu návddit ja nu bahát ahte borret olbmuid . 
Ja dan rájes álge olbmot dahkat gođiid eatnama vuollái , dat olbmot guđiid ulddat nevvo . 
Ja ulddat gohččo dahkat dakkár rokkiid , mainna bivdet olu gottiid ja biertnaid ja návddiid ja visot meahcielliid . 
Ja sii dahke daid , ja dat ledje buorit goansttat . 
Ja ulddat manne dávjá sin luhtte guossin , ja ledje buorit daidda guđet eai garrudan . 
Muhto juoigamii ulddat liikojedje , ja ulddat iežanai juiget dávjá , ja sámit leat oahppan ulddain juoigama . 
Ja dat , guhte dálnai beassá ustibin ulddaide , gal ulddat leat seammá buorit dálnai . 
Muhto eai dáláš olbmot máhte eambbo dahkat ulddaid ustibin , dainna go leat álgán nu garrudit . 
Ja de leat ulddat suhttan dánáigásaš olbmuide . 
Dán áigge ii gávdno eambbo go jur soamis , guhte lea ustit ulddaiguin . 
Ja dat rokkit gávdnojit velá dálnai vihtanin , ahte dat lea duohta . 
Ja dan rájes ohppe sámit olu noaidegoansttaide , ja sii bidje dalle ein bahás suollagiid návdin . 
Ja dan_dihte eai lean dolin olu suollagat sámit , muhto go nohke noaiddit , de álge suollagat šaddat . 
Goavka-Vulle ja návddi birra , 70 jagi áigi manjás . 
Davánjunis lea allat nuorttabeale . 
Ja go ledje golbma — sonnai — čuoiggaheame návddiid , de sii čuoiggahe Davánjunnása nala . 
Ja de ledje návddit gorjon , dat lávii sin goarjunbáiki , ja lea ein dálnai . 
Ja de sii áice návddiid , ja návddit ruohtastedje nuorttas dan aládasas vulos , ja manne návddit fiera ja čierastemiin vulos . 
Ja Goavka-Vulle čierastii manjis , ja de dohppii návddi seaibái ja čierastii vulos , ja návdi gessui seaibbis . 
Ja go bođii vári vuollái , de son gottii dego beatnaga . 
Ja dat su rátnát eai duostan dakko , sii doivo , ahte dat sorbmahuvai , ja sii garve birra dan skálveluohká . 
Ja go soai leigga boahtán , de leai Goavka juo njuovvan náhki eret . 
Ja dakko ii leat nubbi olmmoš mannan dálvet , nu go livččo olbmot gullan . 
Ja son leaige dego oarri , nu háhppil ja falli . 
Čállojuvvon jagi 1908 . 
O. N. Svonni . 
Svonni leai čuoigame meahcis , ja sus leai sáitesoabbi mielde . 
Ja de son oaidná , go návddit bohtet rastá jávrri , ja de son bisánii vuordit dasságo návddit mannet gáddái . 
Ja go návddit manne gáddái , de vulggii son mannjái . 
Ja go son bođii oidnosii , de vulggii stuorimus ovddal ja manai stuora guosa vuollái , ja son galggai čugget sáitesoppiin ; muhto ii vuordán , návdi ruohtastii fas . 
Ja son suhtai . 
Ja go dat stuorimus ruohtai čađa nuppiid , de son manai maid manjis , ja nuppit manne okta gosage . 
Ja go son jovssai , de son čuggii dan stuoraha sáitesoppiin , ja nubbi leai jur buohta dan stuoraha bađa . 
Ja dat nubbi rohkkáhii ja gáskkistii bulvii Svonni , ja gáskkii nu garrasit ahte manne bánit čađa juolggi . 
Ja de son čuggii čađa čalbmái , nu_ahte niibi manai visot čalmmi sisa , ja de dat luittii ja ruohtastii eret ja manai ja skiivvustišgoahtá . 
Ja nubbi návdi lea ein soabbegeažis , son ii duostan luoitit , son balai ahte dat boahtiba goappašat nala , ja de gale goddiba . 
Muhto son dettii sáitesoppiin miestaga vuostá , ja dat gišvvarda ja čiekčá das heakkariiddus . 
Ja dalle lea juohke ealli bahá borrat dahje gáskit , ja návdi erenoamážit , guhte lea vašáneamos ealli mii lea dáppe . 
Iige son luoitán , ovdal_go oinnii ahte návdi vuoimmehuvai , de son luittii . 
Ja de son čohkkedii dasa báldii , ja de su juolgi gálnnai nu_ahte ii sojadan ii vehášge , iige dat gierdange , dat šaddá nu bávččasnai . 
Ja de son jurddašii , ahte de dál son jápmá dasanaga . 
Muhto de bohte guokte láddelačča , mat ledje čuoiggaheame seammá deid návddiid , muhto ledje báhčán nu guhkás manjás . 
Ja eai sii diehtán nuppit nuppiin maidege , muhto sii gávnnade das . 
Ja go sii gulle , ahte dat leai biestán ovtta bealleheakkas , de soai áigguiga vuolgit dan doarridit , muhto Svonni ii luoitán . 
Son dajai : " Jos mon okto bážán , de mon jámán dásanaga . 
" De soai lohpideigga ábuhit , maid sáhttiba . 
Ja son gohčui njuovvat návddi . 
Ja go soai njuovaiga náhki eret , de gohčui rahpat čoavjji návddis . 
Ja soai dagaiga dan . 
Ja de gohčui váldit sáhpi ja leksosiid . 
Ja de son njoarai sáhpi vuohččan háviide , ja de giesai leksosiid birra juolggi deid háviid nala , ja dat válde várkka dakkaviđe eret . 
Ja go son leai veaháš áiggi , de nogai gihpu , ja son geahččalii veaháš sojaldahttit , ja ii gierdan vuohččan eanet go ovtta millimehtara árvvu . 
Ja de son geahččalii ein veaháš , dassá_go oaččui njuolgat juolggi . 
Ja go oaččui njuolgat juolggi , de son geahččalii dakkaviđe mannat sabehiid nala . 
Ja de son geahččalii jođihit juolggi , ja de sodjagođii ja gierdagođii . 
Ja de son dajai rátnáidasas : " Gal doai oažžubeahtti mannat návddi mannjái , mon oainnán ahte mon beasan ruoktot . 
" Ja Svonni manai ruoktot . 
Ja go son čohkkedii bearpmeha nala , ja de álge gáfe vuoššat , ja ovdal_go leai gáffe válmmas , de leai sus juolgi dego muorra , ii sodjalan ii vehášge . 
Ja das ferteje olbmot veahkehit loidui vealládansadjái . 
Ja das son vealládii golbma vahku , ovdal_go beasai olggos goađis . 
Ja dat hávit dovdojit velá jápmima rádjái . 
Ja son eallá ein ja lea sámipoliisa . 
Okta sápmelaš leai čuoiggaheame návddi , ja go son jovssai , de son gale časkit galggai , muhto návdi snelkii sabehii ja ravgii olbmo eret sabeha nalde ja gáskkestii sabeha cuovkkas . 
Ja de snelkii olbmo gihtii ja gáskkii nu_ahte nogai vuoibmi gieđas . 
Ja son šattai vuollái návddi ja ii ožžon niibbige . 
Ja návdi oaččui vel nuppinai gieđa ja gáskkii dannai . 
Ja de son viimmat oaččui niibbi , ja de divui niibenjuni návddi gilgga vuostá ja de rattiinis deaddilii , ja de niibi basttii návddi sisa . 
Ja de návdi luittii ja jámii son gale . 
Muhto sus ii lean vuoibmi gieđain , ii maidege . 
Ii sus lean vuoibmi gieđain dan meari ahte leai nagadit čugget návddi , son fertii rattiin deaddilit niibbi . 
Ja de son beasai goit bealleheakkas ruoktot , muhto skibai olles dálvvi , ja goase jápmá . 
Lihkolaš reaisu . 
Okta sápmi vulggii čuoiggahit návddi ( 1898 ) , namalassii Ruvdos-Lásse , son eallá ein . 
Son vulggii návdevalvvi čuoiggahit , ja jovssai guhtta návddi ja gottii beare cábmimiinna . 
Ja dat gale leai dávjá goddán čuoiggahemiin . 
Ja leai gale sonnai biestán nala návddi , ja lea dohppen návdi gihtii , muhto son leai coggalan gieđa návddi njálbmái gitta njillui , ja de čárvon njielu ja nuppiin gieđain čuggen návdái — ja gottii dego beatnaga . 
Beatnaga máinnas . 
Beana lea leamaš maiddá meahciealli . 
Ja son álggii atnit váivin ohcat biepmu mehciin , go dat leai muhtumin hui nealgi , go ii gávdnon biebmu , go ii lean návdi bohccuiguin ovttain báikkiin . 
Go návdi ja bohccot leat ovttain báikkiin , de lea gale biebmu visot meahcielliide , ja dalle leat čoahkis visot meahcieallit , geatkkit , riebanat , garjját , goaskimat ja beatnagat . 
Ja dalle gal leai biebmu . 
Muhto dallenai leai hoahppu ja ballu , ja boahtá návdi dahje geatki , mat leaba gievrrabut , soai rihpaba . 
Ja jos ii ballá geahnoheabbu eret , de son gottáhallá . 
Návdi goddá dávjá geahnohet elliid , riebaniid , njálaid , njoammiliid ja beatnagiid . 
Ja beana jurddašišgođii : " Mon vuolggán sápmelažžii bálván . 
" Son muittii , go son leai okte mannan sápmelačča siiddas . 
Vuohččan sápmelaš leai ealu čohkkeme , ja beana geahčai ja guldalii go sápmelaš leai ealu čohkken . 
Ja go sápmelaš leai vuorrádusas , go ii oaččo ealus čoahkkái , de son rágui , ja riehčut šattai , ja biškkui , ja de máhtii ciellat dego beana . 
Ja go beana dan gulai , de son álggii ciellat ja vulggii ruohttat dohko sámi guvlui , ja de bohccot balláje ja ruhtte čoahkkái . 
Ja de sápmi liikui beatnagii ja siđai álgit alccesis reaŋgan . 
Ja son dalle siđai boahtit guossái , ja son attii sutnje liema čuohkat ja beana liikui čuhkosii . 
Ja son oinnii , ahte loaiddus ledje olu dávttit ja biergobinnát ja háliidii deid oažžut borrat , muhto ii son duostan . 
Son balai veaháš , jos dat goddá su . 
Son vulggii ein meahccái ja mátkkoštii doppe ja ozai biepmu doppe ja gávnnai návddi luotta , ja guorai dasságo gávnnai , go leai návdi goddán njoammila . 
Ja ozai son das , muhto ii gávdnan eambbo go ovdajuolggi , ja dan son gáskkii , ja go leai geargan , de vulggii fas guorrat . 
Ja de son gávnnai bohccoráppi , ja das ledje olu iežá elliid luottat , ja leai dasnai okta juolgi ja dávttit , ja de son válddii ja borai ja guttii mielddis ja manai dakko gokko ledje olu iežá luottat . 
Ja son gávnnai doppe , go leai rieban goddojuvvon ja borron nu_ahte ii lean iežá go seaibi . 
Ja son gal liikui , go návdi dan gottii eret , mii láve álo borrame juohke sajis gos lea biebmu . 
Ja go son ein guoradii , de son gávnnai , go leai goddán su guoimmi ja borran , dušše leai oaivi ja seaibi , muhto son dovddai vissásii , ahte dat lea su rádná . 
Ja de son ballagođii , " got dat goddá munai " . 
Ja go son gulai návddiid boahtime , de son ballái ja ruohtai ovttatmanos sápmelačča lusa . 
Ja go bođii , de son dajai : " Váldde dal mu reaŋgan , in mon háliit šat meahcieallin orrut . 
" Sápmelaš jearai : " Maid don siđat bálkán ? 
" Beana vástidii : " In mon siđa iežágo liema ja snuggamuša , ja ii cábmit dan sivas go in veaje eanet bargat . 
" Ja de soai soabaiga , ja beana álggii reaŋgan . 
Ja dat leai sápmái hui buorre . 
Ja de dat sápmi bijai dan beatnagis viežžat lasi beatnagiid , ja dat vieččai lasi . 
Ja okta leai dakkár beana , mii diđii ovdal juo goas návddit bohtet , ja son muitalii isidasas , ahte návddit leat lahka , ja isit álggii čohkket ealus ja reainnidit garrasit . 
Ja leat velá dálnai soames beatnagat dakkárat , mat leat várrugasat ja dihtet goas návdi boahtá . 
Muhto eai dál šat sáhte hupmat beatnatgiela oktage , ja dainna eai ipmir maid beana muitala . 
Muhto muhtun beana gal ipmirda , maid olmmoš hupmá . 
( Ja boares áiggis leat hupman visot eallit ja muorat ja geađggit ja visot mii gávdno eatnama nalde , ja nu galget hupmat manjimus duomu áigginai . 
) Muhto beana lea sihtan velá ovtta áššis , ahte go son boarásnuvvá , de su galgá harccastit , ii galgga iežá_ládje goddit su , ja galgá harcet seakka báttiin mii fargga čavgá , vai ii son šatta biidnahuvvat . 
Ja gii beatnaga siivvut harce , ja lea siivui leamaš dalle_go beana leai garra barggus ja leai váiban , de dat oažžu buori beanalihku . 
Ja guhte ii leat nu dahkan , go lea soabat , de sus lea heajos beanalihkku . 
Ja manjimus beaivvi lea beana vuosttaš nalaguoddi — ja de mannjil iežá luonddogáhppálagat , mat leat olbmo hálddahusa vuolde — daid nala , geat leat barggahan liiggás garrasit dahje lossa gurpmiid bidjan ja de cábmán velá . 
Ja ealitriehpu , geas ii leat njálbmi dadjat , ahte ii son nagat geassit ! 
Ja dainna son ferte geassit ja guoddit nu lossadanai , ahte goase heagga manná , ja nu_ahte olmmošnai gulai dan surges jiena , mii lea muhtumin dego šuohkkinjietna , ja goit ein dakkár surges jietna , mii manná goase čađa dávttiid olbmos , go ii leat juo ila rágalunddot olmmoš . 
Dan gal galggalii muitit juohkehaš , ahte ii leat ila garas su vuložiiddásis , leatgo olbmot dahje luonddogáhppálagat . 
Veháš lottiid birra ja riebaniid ja sáhpániid birra , mat golget badjel eatnamiid . 
Visot leat golgit , mat dása vuollái namahuvvojit . 
Ja goddesáhpán lea ovdamanni iežá golgi elliin . 
Go sáhpán boahtá deike dán davveeatnamii , de mannjil boahtá rieban ja njálla ja rievssat ja skuolfi ja fállit ja boaimmáš , buoidagat ja máŋga iežá smávva rievssatborri . 
Ja go sáhpán jápmá dahje vuolgá golgat , de dalle vulget iežátnai , mat leat dás ovdalis muitaluvvon . 
Ja dain ii leat vissis goppos dat golget . 
Muhto boazu manná dohko gosa dovdá guohtuma dálvái šaddame . 
Muhto návddis lea vissis , dat golgá , nuortan boahtá ja oarjjás manná , jos ii boađe ruovderaŧŧi doarrásii ovdii . 
Dan dat ii duostta badjel mannat , ii báljo goasge ; muhto manná jur , go lea hui rohkkes návdi , ja lea hui muohtadálki ja guoldu , ja lea ruovderaŧŧi bisánan dahje streiken , nu_ahte ii duohko deike vávdno golgga álo . 
Rievssaha birra . 
Viššalis rievssatbivdi gal birge . 
Rievssat lea čakčadálvvi duottarjogaid nalde eanemus ja dein rođuin , mat bohtet duoddariin vulos . 
Muhto go čoasku dálvi , de boahtá dakkár vuovdái mii lea lagamušas duoddariid , de dein orru garraseamos dálvvi . 
Ja giđđadálvve , go álgá ilbmi liegganit , de fas johtá bajás duoddariid vuollái bajimus muoraid sisa . 
Várrerievssat dahje giron , dat lea olu unnit go vuovderievssat — dego sápmelaččat leat maiddá unnibut go visot dáluorrut . 
Ja sápmelaččat leat guoggasat ja juolggit roaŋkasat , deinnago sámit šaddet galbmot juo mánnán . 
Boares áiggi sámit leat jálubut leamaš go dáláš sámit . 
Ja leat dat dáláš sámit láikkibutnai . 
Dološ sámit leat olu bivdán rievssahiid ja guliid ja gottiid ja guovžžaid ja visot meahcielliid . 
Guollebivddu birra . 
Sámit , mat johtet geasset Norgii , eai astta guliid bivdit iežá go giđđat . 
Dalle go vuosttaš ráiggit šaddet jávrriide , de sii oggot vuokkain , masa sii leat ieža dani leiken . 
Ja dasa bidjet seaktin rukses ja fiskes láđđebinnáža , dasságo ožžot guoli , de bidjet guoli čoavjevuolis binná , ja dat lea olu buoret . 
Ja čakčat bivdet velá njohcumiin unna jogažiin — dat lea čakčat hui olu unna guolás unna jogažiin — ja firpmiiguin ja nuhtiiguin , muhto ii dávjá . 
Muhto báhčán leat maiddá hávggaid giđđat suonjuin suinniid siste . 
Hávga gođđá giđđat ja hárri ja vuskonat , ja rávddut gođđet čakčat ja čuovžžat ja dápmohat . 
Jos baján čeargu giđđat , ovdalgo lea jávri suddan , de šaddá guolehis geassi goit muhtun jávrriide ; guolli ballá ja manná čiekŋalassii olles geassái dan geasi , go lea baján čergon jiekŋajávrri nala . 
Muhto ii leat bivdu dušše dat ahte máhttá , muhto dat galgá lihkku maiddá . 
Ja leat dološ olbmot atnán olu oaffarušgoansttaid bivddu dihte . 
Dat leat juste siiddiid bálvalan eanemus bivdolihku dihte , ja boazolihku maiddá dihte . 
Ja olbmo skibasvuođa dihte leat eanemus girkuide oaffaruššan , ja gal dat dálnai soamis oaffaruššá girkui olbmo dihte . 
Ja bivdolihku dihte fas soamis geafes olbmui ja dakkárii , mii ii leat ila báhkin dahje bahádahkki . 
Ja dakkáriidda maiddá oaffaruššet , mat leat váillagat , hui skierbmát nu ahte heajut birgejit , ja ein dakkár boares geafes olbmot dahje dakkár miellaváillagat , ja ein dakkárat mat heajut birgejit ; dein lea lihkku , guhte daidda lohpida . 
Ja lea muhtun sárdneolbmuinnai lihkku , muhto dan ferte geahččalit guđiin lea lihkku . 
Muhto dat lea gale muhtumiin hui buorre lihkku . 
Dás vehá čilgehus daidda oaffarušgoansttaide . 
Girkui lohpiduvvo jos nu geavvá , go dat háliida guhte lea oaffaruššame . 
Ja dat lea seammá_ládje , jos olbmuide lohpida . 
Muhto dan maid lea lohpidan , dan galgá fal addit . 
Ja dan lági leat dološ olbmotnai bálvalan , ahte sii leat lohpidan , go leat vuolgán bivdit . 
Soames sieidi duđai , go oaččui čorvviid , ja muhtun siđai visot dávttiid , ja nu visot , ahte ii báze ii unnimusge dáktebinnás . 
Guollesieidi ii sihtan iežá go vuojas beali , de dat vuojehii guliid nuohti sisa nu olu go olleje goarjidit . 
Ja muhtun sieidi siđai olles ealli bohcco ja hervejuvvot galggai juohkelágáš hearvvain , láđđiin ja láiggiin ja silbbain ja golliin . 
Ja muhtumat oaffarušše mánáidnai . 
Iige dasa leat guhkes áigi , go leat manjimus oaffarušnoaiddit leamaš . 
Manjimus lea leamaš Gummen oktan áhkáinis ja su áhčči Dobár , guhte oaffarušai logijahkásaš bártni oktan herggiin . 
Veháš dálkemearkkat . 
Váiggaslottiid birra . 
Rievssaha birra . 
Giega birra . 
Guovssaha birra . 
Rievssat lea diehtti . 
Go rievssat eahkedisveaigin skeaiká , de boahtá muohtaborga , ja go rievssat njávgá , de boahtá dušše muohtti iige biegga . 
Dat leat dálvet eanemus dát mearkkat . 
Ja boazu maiddá dovdá : go son álgá čuskkodit dahje ruohttá nu olu go nagada , ja dat lea garra guolddu mearka . 
Nubbi mearka : go boazu čallá muoraid , de boahtá njáhcu . 
Ja go geasset áldu miesis njoallu , de boahtá arvi . 
Go állahat bohtet olu olbmuid lahka , de dat šaddá hui garra borga . 
Dat leat giđđadálvve . 
Ja go bohtet olu cizážat , de boahtá stuora muohtti . 
Dat leat dat , guđet gohččojit goartacizážin . 
Ja go dat seaivu máná gietkkagoagi nala , de dat mánná jápmá . 
Ja jos dat seaivu olbmo boahkániidda , de dat olmmoš jápmá . 
Ja dat cizáš orru dáppe olles dálvviid , dat lea čáhppeslágáš ja oaivi lea vielgat birra čalmmiid . 
Ja állat lea veaháš stuoribus ja vielgat . 
Ja go giđđat álget boahtit bárbmolottit , de leat olu diidalottit , bižus lea okta . 
Go bihčosa gullá iđedis ovdal_go lea borran juoidá , de son baikkahallá , ja dat olmmoš lea dan jagi hui lihkoheapmi . 
Muhto dat gii lea háhppehan borrat , de ii baikkáhala iđedis , ovdal_go gullá dan lotti . 
Ja dat leat dakkárat ein iežá lottitnai , giehka ja gáhkkor . 
Giehka lea dat loddi , mii ii astta dikšut moniidis . 
Son doalvu iežá lottiid beassái moniidis . 
Ja dat dikšot su moniidnai , ja son ieš manná ja guhkká juohke báikkis . 
Ja go son lea ollen deike , de easka billahuvvet muorjjit . 
Sámit lávejit dadjat : " dál lea giehka baikán murjjiid , dat eai borat šatain . 
" Giehka lea noaideloddi . 
Okta mearkkalaš dáhpáhus , go giehka bođii ovtta sámi goađi lusa ja álggii borrat bierggu suonjiris — ja dan eai lean oaidnán boares olbmot — ja dan goađis jápme ovtta geasis golbma olbmo . 
Ja vuoražas lea maiddá seammálágáš noaideloddi , dat maiddá čuvoda sámiid ja borrá bierggu suonjiris dan olbmos , gean dovdá jápmit , dahje guđe goađi álgá čuvodit , de dan goađis jápmá soames olmmoš . 
Ja bižus lea maid dakkár , mas dovdá dálkki jienas . 
Go son dovdá bahás čoaska dálkki , de son dadjá " bi-bi-i , direl-direl " — de boahtá čoaskkis . 
Muhto go son dadjá " bibel-direl-direl " , de šaddá bivval . 
Ja gáhkkor lea maiddá dakkár noaiddes loddi , son maid baiká , ja son atná maid uvhriid , son addá jávrái golbma moni . 
Gáhkkor maiddá atná earálágáš jiena , go dálkki rievdama dovdá . 
Go son dadjá " ga-go-ga-go " , dat merke gáhkkora giittu namas , dallego boahtá buorre dálki . 
Ja go son dovdá heajos dálkki , de son čuorvu " vare livččui luhkka , vare livččui luhkka ( var-luk , var-luk ) ! 
" Ja gáhkkora julggiid birra lea veaháš muitalus ná : Go Ipmil leai sivdnidan visot lottiid , ja julggiid ii lean muitán addit gáhkkorii , ja de son dajai : " Dá leat dat ránes juolggit . 
" Muhto gáhkkor ii fuollan ránes julggiid , son siđai maiddá rukses julggiid dego čuotnjágis , ja go ii ožžon deid , de son girdilii ja dajai : " Gal iežá lágii lean čáppat , muhto julggiid in ožžon . 
" Ja de girdilii , ja de Ipmil bálkestii julgiid mannjái bahtii . 
Ja dainna leat gáhkkora juolggit maŋásbahtii , ja dainna gáhkkor ja dovtta eaba sáhte vázzit , muhto vuodjat ja buokčat lea son buot gievrramus . 
Ja gáhkkoris lea guhkes njunni ja sákkas , ja dat lea leamaš dološ áiggiin buorre soahtebierggas dávgenjuollan , dan eai leat sáhttán lapmut dološ luođđa- dahje njuollalabmut . 
Dat lea adnon dávgenjuollan , ja lea dat adnon sáitinnai , ja dan ii leat sáhttán lapmut ii oktage . 
Okte leai okta ruošša , maid eai sáhttán goddit , son lamui visot ruovddi , muhto ii son lean gievra , ja son leai juo boaris . 
Ja de okta noaiddes sápmi diđii , ahte gáhkkora njuni ii sáhte lapmut ii oktage . 
Ja de geahčai ovtta gievrramus sámi vuolgit ja njáhkat dohko gos son orui , vai son beasalii boahtit su lusa oađidettiin , nu_ahte ii gula , ovdalgo son oaidná su ; de gal oažžu lihkkat mannjil_go son lea beassan oaidnit . 
Ja dat lea juohke sajis : goabbá gávdná nuppi oađđime , de dat vuoitá . 
Ja dat sápmi bođii ja gávnnai oađđime ruošša , ja de ruošša gulai , ja de šattaiga doarrut . 
Muhto ruošša dovddai , ahte ii son dál biđe — son leai diehtti maiddá — ja son vulggii juo eret ja dajai : " Ale daga munnje maidege . 
" Ja son lohpidii ahte ii son daga maidege . 
Ja go son vulggii viehkat , de sápmi ii máltán , son vulggii viegahit , ja go jovssai , de son geahččalii čugget gáhkkora njuniin . 
Ja ruošša dovddai , ahte dat basttii su sealgái ja de gilddii : " Ale mu čuokko . 
" Ja sápmi dajai : " In dat mon leat , dat lea gáhkkora njunni . 
" Ja de son gottii dan stuora noaiddes ruošša , masa ii lean bastán ii oktage njuolla iežá go gáhkkora njunni . 
Guovssat lea álo vuvddiin sámiid luhtte , ja son borrá biergguid , muhto ii dat leat goit bahás loddi . 
Son lea Ipmila eŋgelat , ja goartocizáš lea fas Biro eŋgelat . 
Ja okta unna čáppa cizáš lea , mii boahtá bárpmus , ja dan namma lea biellocizáš . 
Ja dat lea máŋggafearggat , das lea gáibbi vuolde fiskat ja ruoksat ja ruoná ja alit . 
Ja son sáhttá jietnadit 100 gillii . 
Ja dan namma lea giellavealgu maiddá . 
Ja go dat dovdá beaivvadaga , de dat spelle juohke lági ja muhtumin čuojaha divgga . 
Ja go dovdá čoaska dálkki , de sus lea hui doaŋggas njuovčča , son ii oaččo čáppa jiena . 
Ja dat leat njeallje lotti , mat čuvvot sámiid : garjá ja rievssat ja guovssat ja cizáš . 
Ja dat čuvvot dálvviid , dat atnet guoibmin sámi siidda . 
Ja ožžot dat biepmunai , dat bierggu , mat borret bierggu . 
Ja rievssat gávdná soahkeovssiid , maid sámit čuhppet muorračuohpahahkii . 
Ja atná rievssat olbmuid dorvun maiddá : go fálli boahtá ja álgá bivdit , de rievssat boahtá olbmo lusa , jur olbmo juolgegaskii , ja de fálli ferte ballát . 
Ja boahtá dat goahtáinai , go ii gávnna olbmo olgun . 
Ja olbmot eai daga dakkár rievssahii eai maidege , eaige suova beatnagiidge guoskat . 
Jos skire dahje vuoražas álgá sámi siidda čuvodit , de son dovdá ahte dan siiddas jápmá olmmoš . 
Ja jos dat álgá ovtta goađi čuovvut ja čohkahit ovtta goađi bálddas , de son dovdá dan goađis jápmime olbmo . 
Muitalus gearbmaša geađggi birra . 
Dat gii dan oažžu , son ii vuoittáhala lágas ii goasge — muhto gii fal dan oažžu ! 
Dat galgá gávdnat gearbmašiid ragatbáikki . 
Gearbmašat dalle_go leat gieimmis dahje ragadis , de sii dalle bálkkodit dan vilges geađggi . 
Ja gii manná dalle suoli fáktet , go dat bálkkodit , ja de galgá dohppet geađggi ja viehkat čáhcái . 
Ja jos beassá čáhcái ovdalgo gearpmaš , de son oažžu dan geađggi , muhto jos gearbmašat besset ovdal čáhcái , de gale lea váralaš . 
Muhto gii lea ovdal geahččan gokko lea lagamusas čáhci , de son beassá ovdal . 
Gal sii veaháš ádjánit ohcat geađggi , ja dan botta lea olmmoš viehkan guhkás čáhcái . 
Ja go lea ožžon , de lea gal láhkaolmmái agis . 
Doavttirgoansttat . 
Álgá muitalit sápmelaččaid doavttirgoansttaid . 
Sámit leat boares áiggis juo ferten dutkat goansttaid go olbmot šaddet skibasin , ja doaktárat eai leat leamaš sámiid oažžunsajis , eai sii leat diehtánge , ahte doaktárat gávdnojit , soames oassi . 
Ja dainna_lágiin leat ferten dutkat nu olu , ahte leat ožžon sealvvi , got lea vihkešlájat , ja got galgá daidda ábu oažžut . 
Ja leat gale ožžon sealvvi nu olu , ahte olu vigiid sáhttet buoridit , deidnai maid eai soames doaktárat ipmir buoridit . 
Muhto ii juohke doaktárii dat gula . 
Dás vuolde gávdnojit čilgehusat , got galgá guđege vigi geahpidit ja velá buoriditnai muhtumin , ja hoahpusnai , ii sáhte doavttirge nu hoahpus buoridit . 
Muhto ii soaba jur visot goansttaid čállit dán girjái , dan_dihte go dát girji šaddá lohkkojuvvot oba máilmmi mielde , ja olu oahppan hearrát eai soaba goasge gullat visot goansttaid . 
Eai sii jáhke daid , dušše bilkidit sámi jallodaga , vaikko jos oainnále visot maid sápmi dahká , de imaštivččo dan vuoimmi , ja gos dat boahtá . 
Raddevihkái . 
Sápmelaččain lea dávjá ratti vuolde vihki , ja dat loktana oaivái ja luoitá julggiide , ja dan vigi dálkkas lea : luito varra rumašvarrasuonas . 
Dat suotna lea juolggi siskkobealde giesahagas , ja das vuollelis juolgelábi siskkobealde . 
Ja olggobealde luite juolggis fas čielgevigis ja spiralvigis . 
Ja go nohká borranlustu ja gullo ratti vuolde , de luito lábis bajil . 
Ja go lea rattis vihki , iige jođe oaivái iige julggiide , de luitojuvvo gieđas siskkobealde giehtagávas , dan suoris mii boahtá vuollebeale gieđa . 
Ja nubbi suorri boahtá bajil , ja das luitojuvvo oaivebávččasvarra , go lea oaivebávččas , iige leat iežá báikkis go oaivvis . 
Ja go lea hárdus vihki , de luitojuvvo gieđas suorbmagaskkas . 
Ja go lea vuoissahat , de rahppo olggobeale gieđas . 
Suorganeapmi ii leat nu bahá boahtit iežáide go seaŋganissoniidda dahje dan nissonii guhte lea easka máná ožžon , ja ii leat velá dearvvasnuvvan . 
Ja lea gal nisu bahá suorganit ovdalnai go lea máná riegádahttán . 
Go lea gassat , lávejit suorganit nunai ahte cuovkanit . 
Ja dat suorganeapmi boahtá muhtumin go oaidná fasttes niegu . 
Ja mánát maiddá suorganit dávjá , ja dat bistá guhká , dassážii_go šaddet olles šaddui . 
Suorgananvihkái : ii galgga váibmovarrasuonas luoitit iežá vigiin . 
Go suorganansivas šaddá vihki , de ferte rahppot váibmosuotna , muhto ii galgga golgat eambbo go golmma geardde cirge , de biddjojuvvo gitta . 
Ja dat lea bahá bissut gitta , muhto lea okta goansta : deaddilit ođđa silba- logievrre . 
Jámálgaddanvihkái . 
Ja go jámálgaddanvihki šaddá , de lea okta goansta : boaldit liikebiktasiid jur dakkaviđe . 
Ja jos eai dakkaviđe leat boldojuvvon , de lea bahát oažžut eret , muhto gal dat ožžot go ii leat rihkkon liiggás bahui varragolgamuša . 
Jámálgaddanvihkái maiddá rahppojit varrasuonat — máŋga , ( 9 ) ovcci suona — ja das maid galgá rahppot oaivvis dakkár suonas , mii lea váibmosuotna . 
Dan suonas , mii manná bealji ja čalmmi gaskal , manná bajás máŋgga suorrái . 
Ja lea das muhtun bátnevihkáinai áhpu , jos vihki lea beare badjebeales , muhto go lea vuollebeale bániin , de lea okta suotna mii manná badjel ollola — rahpat dan , lea dasnai veaháš áhpu . 
Jiektavihkái maiddá luito varra . 
Dat galgá luitot olggobealde gieđas ja olggobeale juolggis giesahaga báikkiin , gokko oidno suotna buoremusat . 
Ja varraluitosii ii gula eambbo go lea dás badjelis jo selehuvvon . 
Guhppemuš lea maiddá okta goansta , mainna buoriduvvojit máŋggalágáš vigit . 
Go lea oaivi bávččas , de galgá guhppejuvvot niskegobis ja niskki guovtti beale . 
Ja go lea sealggis bávččas , de galgá guhppejuvvot sealgi . 
Ja go lea rattis vihki , dasa maiddá guhppejuvvo sealgi golmma geardde mannjálaga ; go hávit buorránit , de galgá fas guhppejuvvot . 
Bátnevihkái maiddá guhppejuvvo dakko gokko garraseamos vihki lea . 
Julggiin maiddá guhppejuvvo : jos juolggit gollot , de galgá guhppejuvvot olggobeale julggiid . 
Ja go gieđat luddot , de guhppejuvvojit olggobeale gieđa . 
Muhto ruvvejuvvot galgá olu vuohččan , ovdalgo guhppejuvvo . 
Oaivevihkái lea okta goansta dakkár , ahte ravgguhuvvo vuovttain . 
Muhto váldojuvvo beare moadde vuovtta bajil oaivvis , ja de ravget fáhkkestaga , vai náhkki luovvana luovos , mii lea darvánan gitta , vai beassá varra golgat su dábálaš lági mielde . 
Ja ruvvejuvvot galgá dassážii_go oaivi báhkkana . 
Ja manjimus goansta lea , ahte garrasit dahje čavga božistuvvo bajás njealji guovllus , guovtti nieras . 
Ja niske- ja gállobeale galgá beare bajás ruvven ládje jođihit gieđaid golmma geardde , ja de manjimus galgá gaikkihit visot olles oaivevuovttaid bajás . 
Ja de bassat báhkka , garra gáfiin oaivvi . 
Muhto niskki galgá eanemus ruvvet . 
Ruvvemuš lea máŋgga vihkái áhpu , sealgevihkái ja oaiveluttohahkii ja čoavjebonjahahkii ja bátnevárkii . 
Čoavjebonjahahkii dahje čoavjeborahatvihkái ruvvejuvvo beare doarrásii ja bodnjojuvvo vuostebeaivái náhpečoalli . 
Bátnevárkii leat olu goansttat , dainna go bátnevárka lea ovcci sorttat . 
Ja leat gal iežánai vigit ovcci sorttagat , dainna go olmmoš lea ovcci mánu leamaš eatni goaŧus , ovdal_go lea beassan oaidnit máilmmi čuovgasa . 
Bátnevihkái lea velá okta goansta . 
Go lea garra bátnevihki , de gávdno ráksá ollola vuolde , mii lea bávččas , ja dan galgá dalle čugget áimmiin . 
Áimmi birra gissojuvvo suotna jur dan muddui go galgá rávssá sisa čuggejuvvot . 
Ja dat galgá jorgalit velá guovtti guvlui , vai cuvke eambbo , ja vai boađále juobe golbma goaikkanasage varra . 
Čottavihkái lea okta dálkkas oami iežas : olbmo gožža — dan juhkat , vaikko ii eambbo go ovtta bastte dievva , ja fanahallat juohke guvlui ja ruvvedit . 
Ja gal dearppátnai adnojuvvo čottavihkái , gaccastuvvo bastte dievva ja vuidojuvvo olggobeale , ja de gissojuvvo ullogákkis birra čeabeha eahkedis . 
Ja lea velá iežá goansta čottavihkái . 
De lea váldojuvvon geasset cuoppu , mii gohččojuvvo rihccecuoppun . 
Ja dat váldojuvvo geasset rihccecubbo čivga ja biddjojuvvo eallinaga sáltti sisa vilges liinni sisa , ja de son jápmá fargga . 
Ja dat galgá vielgat , juobe eanas oassi vilges girjjit . 
Jos lea čáhppat ja fasti , de billista ja bostá . 
Ja go dal lea váldán dan čáppa sortta , nugo lea ovdalis juo muitaluvvon , de galgá cáhppojuvvot veaháš ja vuššojuvvot milkkiin ja juhkkojuvvot dat . 
Ja dat adnojuvvo čottavihkái dálkkasin . 
Ja go ruoppit šaddet , de lea dálkkas dasanai vuoidat dainna cubbuin . 
Muhto sámit lohket soames lohkosiid , muhto gal dat ábuha veaháš vaikko ii logage , go ii fal daga bilkideame dihte . 
Jos cubbuid bilkida , de dat gal bostá nunai , ahte váldá heakka olbmos . 
Dás vuolde muitalus ovtta nieidda birra . 
Dan nieiddas bohtanii čeabet veaháš , ja de válddii dan seammá cubbo ja dettii dainna dan vihkebáikki . 
Ja de go gearggai deaddimis , de bálkestii eatnamii nu_ahte cuoppu bávččagii , ja de suhtai nu_ahte bosttii velá bahábut . 
Ja dat leai muđuinai dat sorta mii bostá , dat leai čáhppesgirjjat , mas galgá váruhit . 
Ja dat nieida skibai bahui ja manai Luleju doaktáriid luhtte , muhto ii dat ábuhan , son jámii . 
Okta sámi doavttir geahčai dan su vigi ja muitalii , ahte " don leat deaddán cubbuin , ja leat bálkestan eatnamii nu ahte cuoppu suhtai , ja de bosttii bahábut , ja dan ii nagat jorgalit , dat lea vara billistan juo nu_ahte ii buorrán . 
" Muitalus cubbo birra . 
Cuoppu orru čázis , ja orru goikeeatnamis . 
Giđđat lea gođđu seammá áigge go hávggas . 
Su gođđu lea jeakkis . 
Ja dat atnet dakkár jiena , ruvget dego bohccomiesit . 
Muhto lea fuomášuvvon , ahte cuoppu gahččá badjin vulos , nu go iežánai divrrit , mat gahččet muohttaga nala . 
Dat lea vissis , ahte cuoppu gahččá eatnamii balvvas deinnago gávdno duoddaris muohttaga nalde , gos ii leat suddi olámearis . 
Cuoppu lea danlágáš divri , ahte guhte duostá váldit gihtii , ja go cuoppu gožžá gieđa nala , de šaddá dan olbmo giehta dálkkasgiehta . 
Go dakkár gieđain dušše deaddilage vihkebáikki nala , de geahppu várka dakkaviđe . 
Ja go ruobbu njálbmi , dasa lea maiddá dálkkas cuoppu , go suinna deattaša ja vuoiddada . 
Mánáid sámpá . 
Ja jos mánnái šaddá sámpá — sámpá lea dakkár , ahte mánás vilggoda njuovčča — ja de lea dasa maiddá cubbos dálkkas . 
Deinna deaddá njuokčama nala , ja de lea gait buoremus dálkkas dasa . 
Ja lea dat buorre čoavjedálkkasnai ; de galgá varas milkkiin vuššojuvvot , ja de váldit sisa ja njiellat . 
Cubbos nubbi muitalus . 
Go leai okta nisu vázzime jeakki , ja de oaidná ovtta geađggi jeakkis , ja de duolmmastii dan nala . 
Ja dat ii leange geađgi , muhto leai cubbuid eadni , mii leai nu stuorat dego olbmo oaivi . 
Ja de cuoppu roahkuhii iežas gitta juolgái , nu_ahte ii ožžon luovos muđui go gákkai soppiin . 
Ja de álggii bávččastit dat juolgi , masa darvánii cuoppu . 
Ja son manai Luleju doaktárii , muhto son maiddá jámii . 
Ja dat leai mánnán bilkidan cubbuid , ja de easka bosttii go soittii máttu nala boahtit . 
Lunta-Andarasa áhkkái lea nu geavvan Vuoskkojávregáttis . 
Váralaš čáhci . 
Muitalus , go cubbo meađđemiid juhká olmmoš , de dat šaddet stuora cuoppun , ja álgá addit jiena dego su jietna leage . 
Ja jos ii oaččo olggos , de váldá heakka . 
Dasa eai leat olu goansttat . 
Sámit addet vara juhkat , vai vuovssada , ja mieskan guollečoliid . 
Ja jos ii velá boađe olggos , de coggojuvvo bohcco stuorimus juolgesuotna njálmmi sisa gitta čoavjái , ja de ferte gákkastahttit . 
Ja jos ii boađe olggos , de gale jápmá olmmoš . 
Ja go dat olggos boahtá , de lea nu ruoksat dego varra . 
Váralaš divri . 
Okta divri , man namma lea ruovdegobbá , dat orru čázis . 
Ja dat lea maiddá dakkár ahte eallá olbmo siste , ja dainna maiddá dahkkojuvvo seammá lágiin go cubbuinnai . 
Ja jos ii oaččo sunai olggos , de son maiddá goddá olbmo . 
Dan maiddá juhká čázis máŋgga geardde olmmoš . 
Bohcciid atnet divrriid dihte . 
Dakkár divrriid dihte atnet bohčči sámit . 
Dat bohčči dahkkojuvvo bohccočoarvvis . 
Ja dat lea dan_dihte maiddá , vai ii njálbmi billahuva giđđat . 
Ja nubbi bohčči dahkkojuvvo lotti čoarbbealnorasdávttis , das lea dego fierbmi siste , nu_ahte eai beasa čađa divrrit njálbmái . 
Dat adno meahcis . 
Suvččageapmái . 
Suvččageapmái lea okta buorre goansta , go dakkaviđe go fuomáša ahte lea suvččagan , de galgá deaddit ja ruvvet muohttagiinna nu guhká go máhccá ruoktot , ja eallá fas dat . 
Muhto ii ábut bajildusmuohta , muhto dat galgá dat muohta mii gohččojuvvo seaŋážin , ja dat lea jur eatnama vuostá dansoarttat muohta . 
Dás muitalus ovtta mánás 40 jagi manjásguvlui . 
Mánná leai 10 jahkásaš ja leai olgun viehkame garra čoaskimin , ja de gahčai muohtaroggái rabas gieđaiguin . 
Ja ii eadni fuomášan , ja de šuvččage suorpmat , ja eai ipmirdan deaddit ja ruvvet muohttagiin , ja de gahčče suorpmat gaskkaráji eret . 
Ja dat eallá ein dálnai ja su namma lea Máret Mikkelsdotter Utsi , ja son orru dál Čávžžus , ja su boatnji namma lea Heanttut Bihto . 
Oppahatvihkái atnet dákkár goanstta : gáicca juolgedákti , ja dat dahkkojuvvo hui fiidnát , ja nubbi dahkkojuvvo gálbbi gožžaráhkus ja goikaduvvo siivvut ja čábbát , ja de galget hávvarrievnnat . 
Ja de galgá báhkka čáhci ja rievnnat bealle gohpu- , ja dat biddjojuvvojit dan gožžaráhku sisa dievva . 
Ja dan gáiccadávtti galgá bidjat dan gožžaráhku sisa nuppi geahčái , ja nubbi geahči olbmo bahtaráigái coggojuvvo . 
Ja dat gožžaráhkku , mii lea dan ráigedávtti nuppi geažis , de dat božistuvvo , ja de dat manná sisa bahtačoallái , ja de beassá olggos . 
Ja nisoolbmui sáhttá dahkat seammá_ládje , go lea gožžaoarri buđđosuvvame , muhto dievdoolbmo ii sáhte seammá_ládje , muhto dasa dahkkojuvvo iežá_ládje : faskojuvvo báđi dahe gievdnevuođus giehpa , ja ruvvejuvvo dainna buoza olggobeale , ja dat ábuha , dat lea geahččaluvvon . 
Boares áiggis eai leat leamaš rievnnat dasage , go olmmoš leai obbon , maid dáláš olbmot atnet dan vihkái áhpun . 
Muhto dološ áiggis dahke seammá lági , muhto dat čáhci , mii biddjui dan gožžaráhku sisa , leai iežásorttat liegga čáhci , ja bohcco dáktevuodja , mii lea gait fiidnámus vuodja . 
Bohtanemiide . 
Go bohtana , de dasa galgá buoidi biddjojuvvot nala , ja jos ii velá buorrán , de galgá faskut veaikki dasa ja bidjat seahká . 
Gal sámit gávdnojit dakkáratnai , ahte go gehččet ja deattašit gieđain , de buorrána bohtaneapmi , vaikko livččui mannai bahá . 
Hui fiinna beassenárvi lea buorre geassit sieja olggos , go lea buogu dahje iežá sidjon bohtaneapmi . 
Ja go hávvái manná liekkas dahje galmmas dahe iežá , mii váikkuha hávi bohtanit ja siedjut , de dasa maiddá dahkkojuvvo seammá_ládje : boares buoidi biddjojuvvo nala , go eai leat dakkárat , mat máhttet jorgalit muđui ilmmá dálkasiid haga . 
Varragolgamii . 
Varragolgan lea váralaš go eai leat doaktárat olámearis . 
Muhto gávdnojit gal dakkárat , ahte go ožžot gullat , de juo bisána varra golgamis , muhto eai dakkárat leat olu . 
Muhto go besset oaidnit , de lea vissáseabbu vara bisáneapmái . 
Ja sámiin lea váralaš dalle maiddá golgat badjel meari , go nisu lea mánnáseaŋggas , ja golgá nunai ahte jápmá ja hoahpus . 
Ja dan maiddá varradollejeaddjit sáhttet dollet dahje bisánahttit . 
Okta goansta lea seaŋganissona varragolgamuššii . 
Lea unna lottáš , man namma lea beskkoš , mii dahká beasi dáluid seaidnái , ja de galgá váldit dan beasi vuođus roskkiid ja vuoššat varas milkkiin , ja dan addit juhkat seaŋganissonii . 
Ja dat ábuha , vaikko ii dieđe maidege sániid , muhto gal dat lea buoret , go dieđálii sániid . 
Ja sáni vuoimmis buoridit olusorttat vigiid . 
Muhto eai leat olu dakkárat , mat máhttet dahkat daid goansttaid , mat leat ovdalis muitaluvvon . 
Goansta čoaskinvihkái . 
Ja okta dálkkas čoaskinvihkái lea bohcco ealli varra , juhkkojuvvo . 
Ja jos ii gávdno ealli varra , de váldo galbma varra ja seaguhuvvo dassážii_go šaddá liđbmat dahe fiinnis , ja de juhkkojuvvo jur njuoskkasin . 
Máná oččodettiin nisu dávjá biestá galbmot julggiid , ja lea dasanai adnojuvvon bohccovarra dálkkasin nu got lea ovdalis muitaluvvon . 
Ealli varra ii boađe iežá_ládje go čuggejuvvo boazu , ja de dakkaviđe váldá lihttái vara ja juhká , jos ii leat skihpa olmmoš dan meare vuoimmis , ahte veadjá mannat ieš bohcco lusa ja juhkat dakkaviđe go varra golggiida . 
Čuggejuvvot galgá manjil čoamohasa . 
Muitalus suotnafatnaleami birra . 
Suotnafatnaleapmái maiddá lohkkojit sánit , ja dat ábuha . 
Dat dahkkojuvvo dan várás basatkeahtes ulloláigi , ránes golmmageardán sávzzaulloláigi . 
Sávzzaullus lea olu vuoibmi , deinnago Jesus lea olu sávzzain hupman ja váldán veardádusaid sávzzas , ja dat , maid dihte lea Jesus jápmán , gohččojit sávzan , ja dat sin orrunsaji namma lea sávzzaviessu . 
Ja dainna lea sávzzaullus nu olu vuoibmi . 
Ja lea dat buorre suodjinai olbmui . 
Ja go lea dakkár vihki , ahte sakŋida liiki , dasa lea dálkkas ruvvet soahkegunaiguin , ja jos ii velá vuolgge , de galgá váldit áhčešeani lávžegihpu ja dan vuoššat ja de dainna vuoidat dakko gokko sakŋida . 
Ja lea velá nubbi goansta : váldit ovccisorttat muoras veaháš ja dan vuoššat , ja dat lea máŋgga vihkái áhpu . 
Guollavihkái . 
Ja go guollasuonat fatnalit , de galgá ruvvet siivvut ja hávdut . 
Visot suonat galget ruvvejuvvot beare bajás rupmaha guvlui . 
Fiskesdávdda birra . 
Fiskesdávda lea maiddá okta fasttes dávda . 
Dat dahká olbmo fiskadin . 
Vuohččan álgá dovdot čalmmiin , ja gaccain vielgadasat álget fiskkodit , ja gožža lea maiddá fiskat . 
Ja dasa lea dálkkas : ráhkaduvvo biebmu dan meare go oktanaga nagada borrat , ja dat biepmut galget ráhkaduvvot ovcci sorttas . 
Ja nubbi goansta lea : de galgá váldit ovcci dihki eallinaga ja addit borrat biepmu siste , vuodjagáhkuin dahje juvccain , mii ii leat ila báhkas , vai eai buole dihkit jámas . 
Muhto ii leat vuogas , ahte diehtá skihpa olmmoš dan , ahte dihkit leat maid son borrá . 
Ii son gal sáhte borrat jos son diehtá , ahte dihkit leat maid son borrá . 
Čielgevihkái . 
Ja vuhččohagat leat dávjá sealggisnai . 
Ja dat lea nu , ahte go lea vuhččodan sealgi , de lea nu bávččas , ja lea dego livččui doallame , ja lea dego livččui noađđi sealggis . 
Ja dat boahtá garra barggus , ja boahtá dasnai go nohkká garra nohkkansajis , ja máŋgga iežásorttat áššis , olu nohkkamis maiddái . 
Dat bisána varra dahje dadjet : varra lohppe . 
Ja go ii leat ila bahui , de gal buorrána ruvvedemiin , ja go gaiku náhki ja fanahallá náhki vai luovvana . 
Ja jos ii dainna buorrán , de geahča 115 siiddus ja nubbi dálkkas 116 siiddus . 
Garra gosahaga birra . 
De galgá vuoidat jieŋain juolgevuođuid ja liekkadit nu garrasit go gierdá . 
Goansta bátnevárkii . 
Buot buoremus : dat galgá ruvvet guovtti beale čeabeha ja visot birra njálmmi ja ein niskesuonaid , ja ein čielgesuonaid jur miehtá čielggi , ja dassá_go lea heaitán várka . 
Dat lea vissis , ahte dat heaitá , muhto dat galgá viššalis čeahpes ruvvejeaddji . 
Guovžžabátni lea maiddá dálkkas , go dainna deaddá rávssá , muhto galgá veaháš ligget ovdal ja de giessalit asehis liinni birra , ja de deattašit dainna bániin . 
Ja jos gávdná bohcco oaloldávtti , dakkára mii lea leamaš nu guhká eatnamis , ahte lea eatnan báidnán su feargasis dahje ruonán , ja de dan maiddá ligget , ja de deaddit deinnanai seammá_ládje go biertnabániin . 
Goaŧohisvihki lea dakkár ahte olmmoš vuovssada hui dávjá ja hui garrasit . 
Ja dasa lea dálkkas vuoksámuš , dahje goartálastit skihpa olbmo boahkána vuosterehkegii , álgit ovccis ja lohkat ovtta rádjái . 
Ja dat galgá golmma geardde lohkkojuvvot ja goartálastot dat boagán . 
Ja jos lea dat vihki , de dat gale buorrána . 
Eallisilbba birra . 
Dat lea dálkkas máŋgga báikái . 
Jos olbmos doddjo dákti dahje jos son nordahuvvá hui bahát , daidda adno eallisilba dálkkasin . 
Dat váldojuvvo veaháš bastii ja gaccastuvvo , ja njiellat ja sivdnidit galgá . 
Ja dat lea buorre vuoissahagaidenai , ja garra luhčadávdii lea maiddá dálkkas . 
Ja gii atná ealli nalddis , su nala eai darván jámehat . 
Ja lea eallis dálkkasin čalbmáinai , go čalbmái šaddá smáiti dahje dat ruobbu . 
Go beana gáská olbmo , de galgá váldit dan seammá beatnagis vara ja vuoidat dainna hávi , de dat váldá várkka eret dakkaviđe . 
Galbma čáhci lea maiddá dálkkas varas hávvái . 
Ja jos doddjo juolgi , de maiddá galgá bidjat galbma čáhcái . 
Ja jos lađđasis manná eret , de galgá seammá_ládje čáhcái bidjat . 
Ja dan galgá gaikut , mii lađđasis lihkkasa , ja dan mii doddjo , dan galgá gurpat , muoraid birra vai savvo gitta njuolga . 
Bohccovuostá lea buorre hávvedálkkas . 
Go olmmoš jámálga , de lea heaggabivdingoansta dakkár , ahte dat galgá váldit gieđaid ja gaikkihit bajás ja vulos dassá_go heagga boahtá . 
Čáhcái hávkan olbmo heaggabivdima birra . 
Go olmmoš lea hávkan čáhcái , ja lea vel veaháš heagga , de galgá čatnat liinni čalmmiid nala ovdalgo váldá bajás čázis . 
Ja de galgá guoddit goikásii ja bidjat nu_ahte golgá čáhci olggos . 
Ja de galgá ruvvet , ja eai galgga olbmot das eanet go okta dahje guokte , ja eai jietnadit eai ovttage sáni , vai ii ballá heagga eret go lea boahtime . 
Dat ii gierdda dalle gullat ii maidege . 
Ja dainna_lágiin gal heagga boahtá . 
Suotnafatnaleapmái lea maiddá ruvvemuš buorre , muhto galgá fal ruvvejuvvot beare bajásguvlui gieđa , dahje jos lea juolggis fatnan suotna , bajás dasnai , deinnago ii suotna beasa dávttis luovos , muhto bierggus dat beassá luovos . 
Ja dainna galgá jođihit suona fas seammá guvlui gos lea rahtasan eret . 
Geađggis gávdnojit dakkárat mat leat dego láset , ja dat latnjet nu asehažžan dego bábir , ja deid namma lea riebangolli . 
Ja dat leat lađasvihkái buorit . 
Muhto dat galgá oažžut nu fiinnisin dego jáfuid , ja de váldit njálbmái čáziin ja njiellat čoavjái . 
Eatnanbostaga birra . 
Eatnanbostta lea maiddá váralaš vihki ja garra vihki . 
Ja dat lea maiddá ovccisorttat . 
Dat lea dakkár , ahte šaddet ruoppit oba goruda miehtá , ja dat sakŋidit , ja lea dein várkanai nu_ahte ii oaččo ráfi ii nohkkat iige borrat . 
Ja dat maiddá jorgaluvvo sániiguin nugo lea ovdalis juo čállojuvvon . 
Ja okta , man namma lea buogu ja nubbi lea vámmá . 
Ja dat visot jorgaluvvojit sániiguin . 
Sápmelaččaid nissoniid birra . 
Dás muitaluvvo dakkáriid birra , geaidda vásttosta , go leat mánnáseaŋggas nissonat ja nieiddat . 
Muhtun nissonat leat nu váivát , ahte bávččastit golbma beaivvi , ja olbmot dollet ja deddet čielggi beale , ja go ii riegát veláge , de lea velá okta goansta . 
Go leat olu dievddut , de loktejit julggiin bajás ja oaivi vulos ja sildnalit , vai mánná johtá ruoktot , go lea bahkkahuvvan nubbi oassil ovdii . 
Ja go de njulgejuvvo , de láve riegádahttit dakkaviđe . 
Ja lea velá okta goansta : de ferte muitalit , gii lea máná sahkkehan . 
Ja de lea juo áhpu go muitala , muhto velá buoret go addojuvvo dahkki čáhci dahe gožža juhkat . 
Ja go viimmat lea riegádahttán máná , de náhpi čuhppojuvvo , ja dat geahči mii manná eatni sisa , dat čadnojuvvo gitta nissona vuoddagiin , vai ii rohttas sisa , vai manjibut bohtet olggos . 
Ja nissonii addojuvvo gusavuodja , dál go ii leat bohccovuodja . 
Muhto boares áiggi sámit bohče ja dahke vuoja bohccomielkkis , maid láveje dalle addit nissonii . 
Ja go ii beasa čoaskkis , de bohtet fargga olggos manjibut . 
Ja go dat leat boahtán olggos , de dahkkojuvvo velledansadji . 
Dál álgá muitalit dan eadneriebu birra , mii lea dakkár váivvi ja bákčasa čađa riegádahttán máná , ja dat lea ferten galbmot . 
Ja go nisu galbmo , de eai boađe manjibut olggos , de čoahkkanit manjibut ratti vuollái dego máná oaivi . 
Ja de álgá buođđut heakka , ja jos dalle eai ipmir , dat jápmá hui hoahpus . 
Muhto go dahkkojuvvo gaccastat : dat váldojuvvojit soahkegierragis dutkkomat , dat maid rievssat borrá , ja njuvdojuvvojit smávisin , ja de addojuvvo dat duoldi juopmomielkečázis . 
Ja jos eai velá laigan dahe boađe olggos , de biddjojuvvo hávdda , liegga sáttu ja gutna ullodiŋgga sisa , ja dat biddjojuvvo ratti vuollái . 
Dat váldojuvvo sáttu ja gutna árranvuođus , deinnago dálvet ii oaččo iežá sajis , go lea galmmas eatnan . 
Muhto váruhit , ahte ii hávddot julggiid geaži . 
( Dan dihte ii galgga bidjat liegga hávdaga julggiid geahčái , dat lea váralaš , vuojeha galbmasa bajás rupmaha sisa , ja de váldá heakka nu hoahpus , ahte ii háhppet ii maidege ábuid ohcat . 
) Muhto go ii velá lieggan , de galgá lonuhit dassážii_go lieggana , de bohtet olggos easka manjibut . 
Ja de das álgá golgat ruođđi dahe varra eanet go gierdá olmmoš , ja de lea das váralaš , dainna_lágiin leat olu jápmán Sámis nissonat , go leat nu hárve dakkárat , geat dihtet dasa ráđi . 
Muhtun sámit leat dakkárat , go gulletge , de juo bisána varra golgamis . 
Muhto dat leat veaháš dakkárat , muhto go oidnet , de gal sáhttet buorebut dollet vara . 
Muitalus dan birra , go dán girjjis leat visot sámiid doavttirgoansttat , muhto eai noaidegoansttat . 
Ja go dat , guhte diehtá visot dan , mii lea dán girjji siste — muhto eai leat olu , guđet dihtet dáid goansttaid — ja go ii dovdda olbmo vigi , dat guhte diehtá dáid goansttaid , de álget sii doaivut , ahte lea jápmindávda dahe lea biddjojuvvon mánnelaččat dahe jámehat mat leat noaiddes olbmuid bargu . 
Mánnelašveaga golgamuša birra . 
Go mánnelaččat leat golgame , de sii girdet ilmmis dego lottit , muhtumin badjegeappot ja muhtumin vuollegeappot . 
Ja go dat leat golgame , de dat go leat boahtime , de dat šuvvet nu stuora vuimmiin ahte japmá dego buot garraseamos biegga , ja velá garraset šuvva lea mánnelaččain . 
Ja go dat leat manname , de sii eai mana govdadit muhto gokko mannet , de dakko sojahit muoraid jur eatnamii ja dodjet muhtun muoraid . 
Ja go dat gullo , de dat leat mánnelaččat , muhto eai oidno datge go jur soames olbmo čalbmái . 
Ja vigihis luonddogáhppálagat gal oidnet ja gullet dallenai , go eai jama nu_ahte olbmot gullet . 
Ja Mánnelaš lea oaivveheapmi , ja dat go leat golgame , de dat girdet ja nuppit leat nuppiid nalde , eanas leat oalggi ráje , ja muhtumat leat beare gaskka rájes vulos juolggit . 
Mánnelaččat šaddet dein sieluin , mat leat beallesuruheamit ja bealleristtahasat . 
Ja dat eai beasa eai helvehii eaige dáivahii . 
Ja sii šaddet orrut beare áimmu siste . 
Ja dat leat hálus oažžut barggu . 
Ja sin noaiddit ožžot álkimusat veahkkin , go álget noaiddástallat . 
Mearka dasa , go leat olbmo nalde mánnelaččat : de dat olmmoš álgá oaidnit ja gullat olu maid eai oainne iežát . 
Ja dat hupmá dan ášši birra , manne leat jámehat su nalde ja dan , maid dat galget dahkat , ja gii lea bidjan daid su nala . 
Ja hupmet dat iežá olbmotnai áššiid birra veaháš . 
Ja maid dat hupmet , dat lea eanas duohta . 
Dat olmmoš , mii lea gálgame jámehiid soapmásis gean nalde leat jámehat , de son hupmá amas giela , ja son dalle logaha dan olbmui soames lohkosiid , mat leat amas gillii . 
Ja dat olmmoš , mii hupmá amas giela , go lea gálgame dahje jorgaleame jámehiid dahje biruid , dat lea dalle nu imaš , ahte ii sáhte riekta muitalit . 
Dat šaddá lihkahussii go oaidná jámehiid dahje biruid olbmo nalde , ja dat gal oaidná visot dakkáriid . 
Ja dat gal nagada jorgalit . 
Ja gal dat suige sáhttá dahkat bahásnai jos sihtá , muhto ii dakkár daga bahás , jos eai álgge heađi dahkat bahás olbmot , muhto go jur heađi álget dahkat de gal lea lohpi susnai čájehit vuoimmis . 
Manjimus sámi stuora noaidi leai Dobár , guhte maid attii oaffarušaid siiddiide , muhtumin bohccuid , ja go ii velá birgen nuppiin noiddiin , de son oaffarušai logijahkásaš máná , dakkára mii riide hearggi nalde . 
Okte leai son giistaleame nuppiin noiddiin , ja ii son báljo birgen muđui go son uvhrii hearggi ja máná . 
Ja son válljii čábbámus girjjathearggi , ja bijai hearvvaid dan heargái , juohkelágáš hearvva , silbbaid ja lađđiid ja láiggiid , ruoksadiid ja fiskadiid , ja juohke soartta maid son diđii ja sámit atne hearvan . 
Ja son čanai juohke báikái gosa sáhtii . 
Ja de čanai dovgosiid nala , ja de bijai máná nala , ja de čájehii suorpmain goppos galgá heargi vuolgit . 
Ja de heargi vulggii dakkaviđe . 
Ja doppe lea vel dálnai . 
Ja de gal vuittii nuppi noaiddi nu_ahte nubbi noaidi fertii bivdit soabada . 
Ja soai soabadeigga , nu_ahte eaba šat mannjil giistalan gaskaneaskka . 
Ja dat gale leai nu noaidi , ahte oinnii viidneguhpes vaikko_man . 
Son oinnii dannai , go su verdde jámii mearas , guhte leai maid stuora noaidi . 
Son leai dan boazogeahčči . 
Ja Dobár anii meavrresgárinai , ja dat anii muorragárinai . 
Ja su bárdni Gummen anii maid meavrresgári soahkebáhkis . 
Dakkár báhkis galggai , mii lea soahkegierragis , maid sámit gohčodit bieggavissirin . 
Ja gii dakkára gávnnai , de dat leai gávdnan olu dávvira sin mielas . 
Meavrresgári birra . 
Dat leai okta noaidebierggas , dat meavrresgárri , ja dat dahkkui ná : dan sisa bidje rikkiid ja áhčešeani lávžegihpuid ovcci binná , ja de álge cábmit veaike- dahje čoarveveahčiriinna , ja njurgo , ja muhtumin bániid gáske . 
Ja de sii dalle ledje noaiddástallame . 
Go noaiddit leat noaiddástallame , de sii boldet rikkiid jur ruoksadin , ja de sii spiddot birra iežaset nu olu go nagadit , ja bániid gásket maid_nu olu go nagadit . 
Muhto eai garrudan eaige suoládan dat noaiddit . 
Dakkár noaidi , mii lea oahppan noaidi ja mas leat ein bánit , de das lea ein dievas vuoibmi . 
Ja dološ noaiddit leat leamaš dakkárat , ahte dat leat girdán , ja muhtumat vuodján návddiin girkoreaissus . 
Ja go lea ollen girkobáikái , de lea luoitán ja dat lea láhppon . 
Ja go lea fas vuolgán ruoktot , de lea fas boahtán seammá návdi , ja son lea vuodján meaddel visot iežá vuddjiid . 
Ja dakkár noaiddit leat leamaš dakkárat , go sii leat noaiddástallame , de sii leat guoddán rupmaša jábmin , ja heagga lea mannan biro eŋgeliiguin bargui , dahkat bahás soames olbmui . 
Ja jos dalle lihkastahttet su rupmaša , de dat vuolgá , ja de eaba šat boađe goasge oktii heagga ja rumaš . 
Ja dakkárat gohčoduvvojit muorramieskadeaddji noaidin . 
Ja noaiddit gehččet viinnis maiddá , ja oidnet visot áššiid ja dan gii lea suoládan . 
Ja jos lea soapmása nala biddjojuvvon mánnelaččat , ja son boahtá ovtta noaiddi lusa ja sihtá ábu sus , de son jearrá : " Leago dus buollánviidni ? 
" Ja jos sus lea , de son addá . 
Ja de son geahččá , got dat lea biddjojuvvon , ja de dat álgá . 
Ja jos dat oaidná , got dat lea biddjojuvvon , de son gale jorgala okte . 
Muhto jos lea olu gievrrat , de dat bidjá fas , muhto de mannet dávjá dan noiddohallan olbmo sogaid nala . 
Ja jos jorgaluvvo fas das , de mannet fas soamis seammá sogas soapmása nala . 
Muhto jos lea olu gievrrat , de mannet dan nala gii lea bidjan dahje bijahan seammá olbmo nala . 
Ja jos dat lea velá gievrrat , de dat bidjá ruoktot girkoeatnamii . 
Muhto dat galgá dakkár , mii lea Ipmilis noaidi dahje dahká Ipmila vuimmiin . 
Ja dat hupmá dalle amas gielain , ja son lea maid dalle dego juhkan , son lea lihkahusain , ja son oaidná dalle visot noaidebijagiid . 
Ja son gale bihtá , vaikko livččo man gievrras noaiddit bidjan , dat mat leat biro vuimmiin bidjan . 
Ja dat birot biddjojit ealli lotti mielde , ja dat loddi boahtá jur dan olbmo lusa , gosa lea sáddejuvvon . 
Garjá lea dat mii leage biro loddi , dat buktá dakkár boastta , maid leat sádden biro eŋgelat ; eai dakkár olbmot leat iežá go biro eŋgelat . 
Ja go ii leat loddi oahpisin , de sii gurret luotta , muhto badjel másealggi lea bahá beassat dahje čáhcejuohkama badjel . 
Ja jos dat besset dan badjel , de gal mannet dohko gos lea dat olmmoš . 
Ja go bohtet , de dat surgehit , ja go ožžot suorganit , de dat besset darvánit dakkaviđe . 
Muhto jos lea nu roahkkat ahte ii suorgan , de dat eai bastte darvánit , de darvánit vigihis olbmui ja álget dan givssidit . 
Muhto eai dat gotte , muhto dušše givssidit . 
Muhto daid lea geahpas jorgalit eret . 
Veháš goansttat daidda biruide dahje mánnelaččaide , main lea ovdalis muitaluvvon . 
Dat galgá , go doaivu dahje diehtá , ahte dál bohtet mánnelaččat , de galgá dahkat golbma dola ja mannat deid čađa , de eai sáhte guorrat . 
Ja nubbi goansta : gii atná eallisilbba dolggi siste , dan stuora soadjedolggi máddaga siste eallisilbba , ja de dan galgá atnit álo nalde . 
Ja go dat lea nalde , de dat eai boađe nala dan olbmo . 
Ja jos álgá dovdat , ahte su nalde leat mánnelaččat , de dat galgá lohkat golmma gillii áhčemiinna , dahje fádarrforra , de eai bastte darvánit jámehat . 
Ja jos livččo majáva ( mádjiga ) bállut , de eai dan olbmo nala bastte , geas leat dat . 
Okta noaidi leai , maid lean monnai oaidnán ( J. Thuri ) , man namma leai Johan Koven . 
Ja son orui Kistrandas Porsáŋggus Norggas . 
Ja son leai gal gievrras noaidi . 
Ja son golggai viidát Norgga mearragáttiid ja leai Ivgus juohke márkanáiggi . 
Ja son leai dakkár , ahte dat buorádalai skihpa olbmuid . 
Ja márkanáiggiid bohtet olu olbmot čoahkkái . 
Ja dat lea diehttelas , ahte gos leat olu olbmot ja olu sorttagat , de leat dan sorttagat nai , ahte suoládit nuppiid opmodaga . 
Ja de bohtet olbmot diehtit , ahte J. Koven leai dakkár , ahte sáhtii suollaga juovssahit , dahje nu , ahte suola ferte ein buktit suolagálvvu ruoktot . 
Ja de dat dađe mielde go suollagat suoláde , de manne ein Kovena lusa ja muitale mii lea suoláduvvon , ja de son bijai suollaga buktit ruoktot ; vaikko livččui man guhkás háhppehan mannat , de son goit fertii vuolggahit ruoktot , leaigo sápmi dahje mearraolmmoš . 
Ja de viimmat bálto suollagat nu , ahte eai duostan šat suoládit go dihte ahte Koven leai boahtán . 
Ja skihpasat čoahkkane márkaniidda , vai besse oaidnit Kovena , vai son buoridit beasalii . 
Ja son buorádalai olu skihpasiid dálkasiid haga . 
Ja anii son gal dálkasiidnai veaháš , muhto son buoridii eatnasa dálkasiid haga . 
Ja gálggai jámehiid olbmuin . 
Iige dat gullon , ahte son livččui bahás dahkan geasage dahje bidjan jámehiid geange nala , vaikko son gale sáhtii , jos siđai . 
Okte suoládii mearraolmmái sámis biergasiid , biergguid ja duljiid . 
Ja de sii ledje olus ovtta fatnasis , ja de vulge . 
Ja de sápmi fuomášii , ahte de dál lea suola dolvon sus dávviriid . 
Ja de son manai Kovena lusa ja siđai álgit veahkkin , ja de dat álggii . 
Ja de dat fanas leai mannan máŋga miilla , ovdalgo jokse bearrat . 
Ja de gal ii šat mannan fanas ovddos ii vehášge . 
Ja de sii ferteje jorggihit ruoktot , vaikko ledje máŋga vigihis olbmo . 
Ja dat suola fertii doaimmahit suolagálvvuid ruoktot . 
Ja de gal besse fas vuolgit ruoktot . 
— Ja son dagai olu dakkár goansttaid suollagiidda . 
Ja okta noaidegoansta lea dakkár , ahte váldojuvvo jápma olbmo njálmmis váigačáhci ja de biddjojuvvo láse sisa . 
Ja de addet dan olbmui . 
Ja de dat olmmoš jápmá . 
Ja dat leat dakkárat , ahte gii lea dan goanstta álgán atnit , dat ferte álo addit ein soames olbmui ovdalgo leat guokte jagi gollan . 
Ja jos ii beasa juohke guovtti jagi geažes addit soames olbmui , de álget iežas givssidit ja viimmat goddet . 
Ja dainna dat ferteje heakkas beastit nu_ahte adde sahteolbmui . 
Ja dan sáhtte dahkat , vaikko_man vigihis olbmui addit . 
Ja adnojit dat jámeha bánitnai ja girkomuoldu dahje sáttu . 
Ja dat leat maiddá seammálágážat ja seammá_ládje adnojit , go dat ovddit goansta . 
Ja dainna_lágiin dát goansttat leat bahát ja váralaččat , go dat šaddá goddit dannai , maid ii háliidivččoge , ja dainna dat lea váralaš goansta . 
Muhto dat adnojit velá datnai dáppe sámiin dan sivas ahte lea álki , iige sáhte máhcahit oktage noaidi . 
Muhto jos dat beassá dakkaviđe vuovssadit visot olggos , de gale beassá eallit dat olmmoš , mii lea juhkan daid ovdalis muitaluvvon goansttaid . 
Nubbi fasttes goansta lea : vai bures geavvá juohke ládje , olu eallu šaddá ja olu ruhta čoggo , dan_dihte sii lohpidit riehttásii iežaset ja muhtumin mánáideaset . 
Ja dat ii leat boares áigi , go lea velá manjimus dat gullon , ahte leat riehttásii lohpidan iežaset . 
Ja go áigi lea dievvan , de biro lea boahtán ja dolvon . 
Muhto lea soamis goit beassan eret biros , go lea muitalan olbmuide ja olbmot leat addán dieđu báhppii . 
Ja báhppa lea álgán áhpun ja velá nubbi risttahas olmmoš , gii lea rámmátlohkki . 
Ja go biro boahtime gulle , de manne ovddal rámmáhiin ja lohke muhtun binnáid . 
Ja de biro ii ožžon vuoimmi , de son manai eret das . 
Muhto golmma geardde son bođii , ja dat guovttis dagaiga seammá_ládje ein go biro bođii , ja de viimmat fertii guoddit dan olbmo . 
Muhto jos eai livččo lean dakkárat , de leai doalvut biro . 
Okte lea oaidnán okta olmmoš go biro doalvvui olbmo . 
Ja dat doalvvui loktasii dan mađe ahte jur muorragierragiidda guoskkadii soames saji . 
Ja ii lean gitta go nuppi gieđas gaccain roahkuhan giehtaváibmosii . 
Ja leai dadjan biro dan olbmui man lahka manai , ahte dat olmmoš šaddá dan dilis leahkit máilmmi loahpa rádjái , ja de easka gullat oktasaš duomu , mii dalle boahtá . 
Máidnasat . 
Stálu birra . 
Ja stálut leat dat olbmot , geat leat goase olmmoš ja goase mánnelaš dahe beargalat . 
Son leai gievra ja son leai diehtti . 
Ja jiehtanas leai maiddá seammálágáš goase , muhto son ii lean vašis olbmuide nugo stállu . 
Stállu gottii olbmuid ja borai . 
Jiehtanas leai gievra ja son leaige stuoris , ja leai sonnai noaidi . 
Ja soai leigga dávjá doarrume , ja soai golggaiga maiddá ovttas . 
Okte soai vulggiiga gollemuora lusa váldit gollelasttaid , ja sudnos ii lean eanet go okta čalbmi , iige datge lean go jiehtanasas . 
Ja stálus eai lean šatain čalmmit dan rájes go su reaŋga bolddii su čalmmiid . 
( Stálu reaŋga lea boaldán stálus čalmmiid , son lea leiken báhkka dani suddočalmmiide , dalle_go leai reaŋgan , ja dan rájes son leai čalmmeheapme . 
) Ja son ii oaidnán ii maidege , muhto go leai jiehtanasas okta čalbmi , de soai birgiiga dainna . 
Ja okta bártnáš čuovui sudno mielde dan_dihte vái oaidná , gos leat gollemuorat . 
Ja de stállu goarpmui gollemurrii , ja álggii čoaggit gollelasttaid . 
Ja de ii son oaidnán go ii lean čalbmi , ja de son sihtá jiehtanasas : " Atte munnje čalmmi " , vái son oaidná váldit lasttaid . 
Ja de jiehtanas lagadii dan čalmmi , ja bárdni dohppii dan čalmmi . 
Ja jiehtanas doaivvui ahte stállu dat válddii . 
Ja de stállu átnu : atte fargga sutnje čalmmi . 
Ja jiehtanas dadjá : " Mon lean juo addán čalmmi . 
" Ja de šattai garra diggi sudno gaskii , ja de suhtadeigga fas , ja de doarráiga , ja doaruiga dassážii_go luoddaneigga goappašat . 
Ja bárdni válddii gollelasttaid nu olu go nagadii guoddit , muhto ii bárdni leat gávdnan mannjil dan báikki . 
Stálut ja jiehtanas čihke dan báikki . 
Go vižže deid jápma stáluid , sii fas ealláje go bohte dálloseaset . 
Sin heagga orui ovtta unna visoža siste , ja dan siste leai fárppal , ja fárpala siste leai sávza , ja dan siste leai vuonccis , ja dan siste monni , ja moni siste heagga . 
Stálut dahke soabada gaskaneaset , ahte ii galgga guhtege mannat nuppi biirres , iige galgga mannatge nuppiid lusa . 
Stálojávregáttis sii ledje dalle_go dahke dán lága gaskaneaset . 
Ja sii dolle dán lága juohkehaš . 
Muitalus dan stálu birra , guhte lea orron Stálojávregáttis . 
Ja dán stálu orrumušas lea ožžon Stálojávri nama . 
Ja das gávdnojit mearkkat velá dálnai . 
Stállu orui dan seammá Stálojávregáttis . 
Ja sus leai áhkká ja bárdni ja nieida . 
Ja sii bivde guliid ja gottiid ja sápmelaččaid bohccuid . 
Ja stállu leai diehtti dahje noaidi , ja su áhkká leai seammálágáš . 
Ja sus leai ruovdebohcci , mainna son njamistii olbmos vuoimmi eret go heahti šattai . 
Ja go ii velá birgen , de njamistii heakka maiddá eret , go eai lean dakkár sámit , guđet máhtte lapmut . 
Gal sámit leat leamaš olu dakkárat , guđet leat leamaš luođđa- ja ruovdelabmut dahje - diehttit . 
Ja stálut godde olbmuid ja borre olbmuid , ja olbmot balle stáluin , ja garve dan báikki , gos stálut orro . 
Ja dát stállu orui Stálojávrri čoalmmis , ja dakko leai okta várri oarjjabealde jávrri , ja dat várri leai váldoorohat stálus . 
Ja go sámit bohte dan várrái , de stálut dahke ein soames bahá sámiide , muhtumin godde bohccuid , ja muhtumin skihppáhalle sámit dan váris . 
Ja de álge sámit dan vári gohčodit Goartovárrin , dainna go gorttohallet máŋgga_ládje . 
Muhtumin darváne bohccot geađgegaskkaide , ja muhtumin šadde skierbmán bohccot , ja olbmot seammá_ládje . 
Ja muhtumin láhppoje olbmot ja bohccot . 
Ja de álge sámit dan vári gohčodit Goartovárrin , ja su namma lea ein dálnai Goartovárri . 
Ja dat vuosttaš guoika , go johka vuolgá Stálojávrris , das lea unna luobbalaš , gos stállu álo bivddii guliid . 
Ja dan guikii stállu rokkai fanasgeainnu , ja fierahii nu stuora geđggiid , ahte eai nagat dáláš olbmot lihkastahttit , vaikko livččui 20 olmmái . 
Iige dan jáhkále , jos ii livččo mearka gos oaidná ahte dat lea duohta . 
Ja dan guoikka namma lea maiddá Stáloguoikan dan_dihte biddjojuvvon , ja dat lea velá dálnai seammá namma . 
Ja nuorttabealde Stálojávrri , dan várrái lea stállu bidjan nama . 
Stállu leai gullan ulddain , ahte dan váris galget olu boriid atnit , ja dainna álggii stállu gohčodit Borrevárrin . 
Ja dat namma lea ein dálnai . 
Ja Borrevári nalde lea okta jávri , man namma lea Vatnimajávri . 
Ja Vatnimajávri oaččui nama das , go sámit johte dakko ja dan johkagátti bajás . 
Ja dat lea nu allat , ahte hearggit eai nagadan geassit gierresiid . 
Ja go hearggit eai nagat geassit gierresiid , de fatnet hearggit . 
Ja dainna lea ožžon Vatnimajávri dan nama Vatnimajávri . 
Ja Stálojávrri lullegeaži oarjjabealde lea okta várri man namma lea Báhčajeagil . 
Ja dat lea ožžon nama dainna go das lea leamaš buoremus jeagil , ja de daddjojuvvui : dan várrái lea báhcán velá jeagil . 
Ja de oaččui nama Báhčajeagil , ja dat namma lea ain dálnai su namma — Báhčajeagil . 
Ja daid ulddaid orohat lea Goartováris luohkás buohta Čoalmmi , ja das lea ein dálnai báktegaska dahje ráigi . 
Ja dan ráigái leat dáláš olbmotnai láhppán gáiccaid logi ja leat gávdnan áiggiid mannjil dušše dávttiid . 
Ja dat seammá báiki lea ipmirduvvon , ahte dat sáhttá veahkehitnai , guhte bálvala ja humahallá ja addá juoidá . 
Muitalus dan birra , got geavai dan stállui , guhte orui Stálojávregáttis . 
Go leai okta risttagas sámi boadnji mátkkošteame , ja de bođii dán stálu goahtái . 
Ja dan sámis leai čáppa nieida ja bárdni . 
Ja go sápmi leai váiban ja sus leai nealgi maiddá , ja stállu attii borrat su biepmu . 
Ja son borai , vaikko ii son riekta sáhttán , go stállu leai olu vuoššan olbmuid seammá báđiin , muhto son fertii borrat . 
Ja go son leai borran , de stállu gohčui : " Attátgo don nieiddat mu bárdnái ? 
" Ja son ii duostan gieldit , son lohpidii nieiddas , ja sii dahke lihtu , goas sii álget heajaid doallat . 
Eai dalle lean gulahusdoaimmat , eai sii dahkan eambbo go sohpe ja adde gieđaid oktii , dalle leai válmmas . 
Ja go sápmi diđii , gos leai ulddaid orohat , ja son leai oahpásnuvvan ulddaide , ja son manai dohko ulddaid lusa ja jearai ráđi , go sus leai nu vuostemiella addit nieiddas stálu bárdnái . 
Ja go son bođii uldda vissui , uldaáhkku dajai dakkaviđe : " Vuoi , vuoi , go don leat nieiddat lohpidan stállui mannjin ! 
" Sápmelaš goit dadjá : " Itgo dieđe ráđi maidege ! 
" Ulda vástidii , ahte " in dieđe vissása . 
Jos boađát dakko , go boađát stálu goahtái , de mon galggan neavvut du . 
" Sápmelaš vulggii ruoktot . 
Ja de muitalii veahkasis got lea ášši dál . 
Ja de vulge dal heajaid doallat . 
Ja go sii vulge , de bohte ulddaid lusa . 
Ja go ulddat nevvo , ahte " dii galgabehtet mannat ijabeale Goartovári . 
Gal stállu lea niegadan dan birra , jos dii boahtibehtet ijabeale , de lea váralaš , ja son jearrá dis dakkaviđe : goappá beale vári dii boahtibehtet , vári ijabeale vai beaivvibeale ? 
" — — Sii vástidedje : " Mii boahtit beaivvibeale . 
" Ja de son ii ballan . 
Ja de sii álget doallat heajaid , ja bidje guokte stuora báđi duoldat . 
Ja go gikse báđit , de luittii sámebárdni báđi čippiid nalde . 
Ja stállu dadjá bárdnásis : " Luoitte donnai čippiid nalde , go nubbi bárdni luittii čippiid nalde . 
" Ja go son álggii luoitit , de dadjá moarsi : " Gal mon luoittán veahkkin . 
" Stállu dadjá : " Gal dat lea gievra , gal son akto luoitá . 
" Ja go son álggii luoitit , de moarsi dohppii gievdnevuossái , ja álggii loktet veahkkin , ja loktii nu bajás , ahte leaikasii irggi ohcii duoldi liepma , ja bulii čoavji ja visot bállut . 
Ja ii son muitalan , ahte sus bulii nu bahui . 
Ja de sii álge borrat . 
Ja sámit ledje olu boahtán heajaide , ja dat borre ja juhke , muhto irgi ii borran , guhte leai jápmime , ja son manai olggos veallahit . 
Ja moarsi čohkaha bálddas , gal son oaidná , ahte ii dat eale . 
Ja dalle vulge jávrri nala illudit , nu go leai dolin dáhpi sámiin illudit , go leat heajaid borran . 
Ja sii ledje sámit čuollan máŋga rutni ja gokčan muohttagiinna — ja stuora soppiid báldii . 
Ja de nissonat das dahke olu leaikkaid gaskaneaset , ja vuššet juhkosa , dassážii_go bohtet dievddut ruoktot . 
Muhto gal sáminissonat dihte , mii goansttaid galgá šaddat , ja sii dihte , ahte stálu áhkás lea ruovdebohcci , mii lea váralaš ; jos dainna beassá njamistit , de lea heahti . 
Ja dainna sii suoládedje su ruovdebohcci , ja bidje njálmmegeaži hilaid sisa , ja ieža dihkkejit guhtet guoimmiset oivviid . 
Ja dievdoveahka illudit jávrri nalde . 
Stállu lea gokčan čalmmiidis , ja nuppit vihket birra ja guoskkahit muoddái ja stállu háhpárahttá gitta , ja go oažžu , de dadjá : " Njávkka , njávkka , juobe oaččun varas mállása , dat galgá eahkedis málistuvvot . 
" Ja son gáskkistii binná biktasis , ja jos bođii biergunai bátnegaskii , gal son gáskkistii dan ráje go oaččui . 
Ja sii vihke ein dađe garraseappot . 
Ja go dat fas oaččui gitta , de fas dajai : " Njám , njám , buorre leai , go ožžon iđedismállásačča . 
" Ja dás gáskkistii nu , ahte bođii biergu bániid gaskii , ja de gal dat bávččagii sakka ; ja suhtai maiddá . 
Ja de sii vihke dassážii_go ožžo stálu gahččat rudnái . 
De sii álge cábmit šluppohiiguin oaivái , ja stállu čuorvugođii áhkkásis : " Na , njamis bohcci ! 
" Ja go son gulai boatnjis jiena , de álggii ohcat bohccis , ja ii gávnna , ja gulai ahte stálus lea heahti , ja su dihkkejeaddji dadjá : " Mii dat buollá dolas ? 
" Ja go son áiccai bohcci , de dohppii ja njamistii dan buolli bohcci , ja hilat bohte dievva čoddaga , ja bolde čoddaga ja čoavjji nu_ahte jámii dasanaga . 
Ja sámiboatnjás ja su guoimmit cábme stálu dassážii_go jámii . 
Ja bárdni leai jápmán seammá áigge go eadni . 
Ja stállu šattai eallit veaháš mannjelažžii . 
Ja go stállu jámii , de ohce geđggiid ja čatne stálu čeabehii ja vuodjudedje dakko rudnái . 
Ja dainna Stálojávri lea guoleheamos jávri . 
Ja stálu áhkká ja nieida leat hávdáduvvon nuorttabeallái jávrri . 
Ja dat lea hávdebáiki dálnai . 
Ja dat eatnan lea garruduvvon nu_ahte visot olbmot báidnahuvvet veaháš , dat šaddet nu riidásat gaskaneaset , ahte dat leat bahábut go oktage iežá olmmoš dakko lahkasiin . 
Bure Lávrra ja stálu birra . 
Go Bure Lávra-gállis leai johtime siiddain luksa Bolnnu rastá — ja stállu leai orrume dan geainnu nalde — ja go son leai johtime , de stállu coggalii bielloálddu murrii . 
Ja go Bure_Lávra gulai , ahte stállu leai dan dahkan , de son vulggii dohko , ja de álggiiga fággádallat . 
Ja de vuohččan dojii stálu suorpma gaskat , ja go ii riekta stállu bihtán , de álggii gáskkašit . 
Ja Lávra gilddii : " Ale ane beatnaga goansttaid ! 
" De son heittii , ja de son čurvestalai : " Ráhkás ! 
" Muhto dat leai gitta . 
Dat gal livččui borran olbmo , gaikkodan , jos livččui leamaš luovos . 
Muhto go ii datge ábuhan , de soai ein fággádalaiga . 
Ja de stálus doddjui juolgi , ja de oaččui Lávra stálu vuollái , ja de dojii gieđa gaskat stálus . 
Ja de álggii ruovdádit , ja de stállu dadjá : " Čugge mu iežan silbaniibbážiin , ale gotte iežat ruosta dákkáriinna ! 
" Muhto ii Lávra dahkan dan , son diđii , gal stállu lea lapmon niibbis . 
Ja go son gottii , de son álggii čuohpadit stálu iežas niibbiin , de bierggut mannet oktii dakkaviđe . 
Ja de geahččalii fas iežas niibbiin čuohpadit stálu goruda , ja de gal manne gaskat . 
Ja de son čanadii bessodagaiguin stálu ruvjjiid sparrui , ja de gesii dan jávrái . 
Ja danin lea ein dan jávrris ruoná čáhci . 
Ja muhtun oasi málistii stálu iežas goađis , ja njuovai stálu skávžžáid ja olles su háma , ja bijai iežas háma nala . 
Ja go stálu geret , guhte leai reaissus , bođii , de son attii geregii borrat , ja geret dadjá : " Manne dat smáhkiida nu munnje ? 
" Ja son leai bidjan ruovdelođi buollit . 
Ja go son čohkahii bálddas stálu gerega — geret doaivvui beare stállun ja ii ipmirdan ballat , geret leai velá gievrrat go ieš stállu — de fáhkkestaga son Lávra dohppii dan báhkka ruovddi ja coggalii gerega njálbmái , ja de šattaiga fas fággái . 
Ja illá Lávra nagadii geregiinna , muhto biđii son goit . 
Ja go son gottii , de Lávra bolddii gerega ja goađi ja válddii buoremus gálvvuid ieš , maid leai stállu rivvon sámiin . 
Beana leai manjimus goddingálvu Bieskkis . 
Riihmagállis . 
Riihmagállis leai stuorimus stállu . 
Sus leai állanbealli čalbmegaska , ja sus leai hui guhkes skávžá . 
Ja son leai akto , ja son leai siivu , ii son vašuhan sámiid , iige dahkan bahás geasage . 
Ja son leai maiddá noaidi , muhto sámit eai goit jáhkkán buori , ja hupme gaskaneaset , got galggalii oažžut das heakka eret . 
Ja dat sáhka manai guhkás Sámieatnama mielde , nuorttas ja oarjjás gulaskuddama dihte , gos livččo dakkárat , mat duosttale soahtái dainna Riihmagálláin . 
Ja Johkamohkis ledje golmmas , Falli ja Gievra ja Ruovdediehtti , mat vulge dohko soahtái Riihmagálláin . 
Ja go sii ledje dolasteame eahkedis , de sii hupme , ahte iđit galget Riihmagállá čalbmegaskka mihtidit . 
Ja Riihmagállis guldalii ieš , maid dat hupme . 
Ja go sii nohkke , de Riihmagállis lamui daid beatnaga , ja ieš bođii dollagáddái ja bijai ruovdesáitti dollii buollit . 
Ja go dat bulii ruoksadin , áhcagassii , de čuggii čađa guoktása , Fali ja Ruovdediehtti . 
Ja Gievrra guđii eallit " , dušše gieđa dojii gaskat . 
Ja de Gievrra gohčui dola bosádit , vái son oaidná , " makkár dus lea čalbmegaska " . 
Ja go son oinnii , de dajai : " Ho-ho , it don leatge mu vearddehaš " , dainna go sus leai állanbealli čalbmegaska . 
Ja de gohčui dan Gievrra : " Mana ruoktot ja bohtet de eanebut ! 
" Ja de son manai ruoktot , ja de sii bohte nuppádis ovccis . 
Ja Riihmagállis diđii dakkaviđe , ahte leat boahtime , son leai noaidi . 
Ja son manai fáktet johkagáddái , Rávttasjávrri badjegeahčái . 
Ja go sii ledje gállime joga rastá , ja go bohte visot johkii , de Riihmagállis bážii dávggiin čađa visot , bážii dušše okta bealleheggii . 
Ja njuolla manai vel guhkit nuppi beallái eanu , šuvggihii eatnama sisa . 
Dat ovccát manai ruoktot . 
Dat lea Riihmagállás dakkár láhka , ahte son guđii ein ovtta , mii galgá sáni doalvut , ja gohčui su vel eanet buktit . 
Muhto go son oinnii , ahte dat bážii aktanaga nu ollosa , ja njuolla ein manai guhkit , de sii eai duostan šat boahtit soahtái . 
Lassi stáluid birra . 
Stálut ledje stuorrát , ja go bohte dat olbmot , de sii heahpane , go sii leat nu stuorrát , ja dat iežá olbmot leat nu unnit ja čábbát . 
Ja stálut ledje heajut sahkkehit , ja stáluin leage unnán nisoolbmot . 
Sii elle eanaš gottiiguin ja biertnai- ja visot meahcielliiguin . 
Okta stállu leai bárdnelaš , ja son čuvodii sámiid muhtumin . 
Ja son álggii orrut ovtta sámisiiddas , mii leai hui rikkis . 
Ja dan sámis leai nieida , ja stállu álggii irggástallat dan sáminiidii , ja nieida álggii maiddá liikot stálu bárdnái . 
Ja nieidda áhčči leai hui vuostá , ii son ipmirdan , got son galgá nieiddas oažžut eret stálus . 
De son jurddašii ovtta goanstta . 
De son vurddii go stállu vulggii gottiid bivdit , dego su vierru leai . 
De son dagai johttáma , ja go sii johttáje , de son dajai vivvasis , ahte " mon johttán , jos guhká ádjánat , muhto mon guođán nieidda ja dudnuide borranbohccuid . 
" Ja go son johttái , de son čanadii bohccuid vivvasis , ja nieidda biktasiid cokkai stohkkejalgŋái , ja ráhkadii nu siivvut ja ráhkadii muoraid muohttaga vuollái . 
Go stállu manai ein meaddel , de son duolmmai deid muoraid , ja de son doaivvui ahte eallime dat lea , go dat muorat lihkastahtte , mat ledje čihkkon muohttaga vuollái . 
Ja go son málistii , de son čuorvu moarsis borrat , muhto go son ii boahtán , de son dajai : " Boađe jos siđat , gal mon boran ieš . 
" Siida go leai johttán , son leai čuollan olu rutniid ja gokčan daid jođáhaga nala , nu got su dáhpi lea leamaš ovdalnai . 
Ja go stállu álggii nohkkat , de son fas čuorvvui moarsis : " Boađe nohkkat ! 
" Soai leigga juo ovdal nohkkan olu ovttas bálddalaga . 
Ja go moarsi ii boahtán su lusa , go son čuorvvui , de son viehkalii ja dohppii moarsis ja guttii báldasis . 
Ja son álggii guldalit oza , ja guhte diehtá gokko son guldalii , go son fuomášii ahte dat leage dušše stohkki gárvvuhuvvon . 
Ja de son suhtai nu , go stálut leatge leamaš hilbadat ; go suhtte , de eai diehtán , maid galggai vuohččan dahkat . 
Ja dát stállu maid ii diehtán , ahte son leai galgat gárvodit vuohččan , ja de easka vuolgit doarridit siidda . 
Muhto son leai seammálágáš go iežánai stálut , ahte son vulggii viehkat jođáhatráigge álás . 
Ja go jođáhaga nala ledje rutniid dahkan olu , de son viegai seavdnjadin rudnái . 
Ja son beasai das bajás , ja son viegai ein , ja gahčai fas nuppi ráigái . 
Ja son beasai fas bajás dasnai , ja vulggii fas viehkat velá garraseappot , ja son gahčai fas . 
Ja dal leai son galbmon bealleheggii , ja de ii son šat beassan bajás , ja de son galbmui jámas . 
Ja de sii vulge geahččat got lea geavvan . 
Ja nieida vulggii maiddá geahččat . 
Ja de sii gávdne , go leai galbmon , ja bierggasriehpu leai galbmon skihččát , ja dat su moarsi gal ii liikon go oinnii , ahte lea galbmon su irgi . 
Ja go son oinnii dan biergasa , got dat lea galbmon , de son dajai : " Vuoi , vuoi , got lea galbmon bierggasriehpu ! 
" Ja son goase čierru . 
Son leai álgán liikot stálu bárdnái , ja son leai náitalit , jos leai beassat , muhto áhčči earuhii nieiddas eret stálus dainnalágiin , ahte duššadii nu got lea ovdalis muitaluvvon . 
Stálut leat nohkan dál goase visot , muhto leat goit soames sámit velá stállui sohka . 
Ja dat lea šaddan dainna_lágiin , go stálut leat náitalan sáminieiddaiguin , ja de lea šaddan soames olbmot bealli stállu ja bealli olmmoš . 
Ja sii leat veaháš iežálágážat go iežá olbmot , hámis ja luonddus . 
Muitalus ruoššačuđiid birra . 
Sápmelačča buoremus dorvu lea , go beassá ballát ja čiehkádit eret olbmuin . 
Ja dan_dihte sámit leat dolin dahkan eatnanvuoles gođiidnai ja čiehkádallan dohko . 
Sámiin leat leamaš olu vašolaččat , nugo ruoššačuđitnai , mat leat golgan miehtá Sámieatnama ja goddán visot maid leat gávdnan , ja opmodagaid váldán visot maid leat gávdnan . 
Ja dan_dihte sii maiddá leat čiehkan silbbaid ja ruđaid eatnamiid sisa . 
Ja dat leat velá dálnai olu dáppe eatnama siste . 
Ja leat dat ruoššatnai čiehkan ruđaid eatnama sisa , sámiid eatnama sisa . 
Ja viimmat sámit álge jurddašit , got sii galggale sorbmet ruoššaid . 
Ja sii viimmat gávdne goansttaid , nu_ahte sorbmeje olu ruoššačuđiid . 
Okta dáhpáhus , maid lean gullan visot , got lea sorbmejuvvon okta ruoššačuhti Čuđibuolžžas . 
Dat buolža lea das ožžon nama , ja lea velá dálnai dat namma . 
Dat álgá ná : Dat lea guhkes buolža , ja ruoššat bohte dan buolžža mielde . 
Ja dan buolžžas manná geahči stuora jávrenjárgii , ja das leat sullot olu dakkárat , mat behttet olbmo , dat leat seammá alladat go buolžanai , ja nu bálddalaga máŋga sullo . 
Ja go ruoššat bohte dan buolžža geahčái , de gávdne boares áhku , ja de dadje : Oahpis sin olbmuide , " eat mii daga maidege dutnje . 
" Boares áhkku dajai : " Dat ballájit , go din oidnet boahtime . 
Muhto jos dii lohpidehpet váldit mu alcceseattet čáhceviežžin dahje biigán , vái mon ealán , de mon neavvun din . 
" Go ruoššat dan gulle , de sii liikoje , ja lohpide váldit su . 
Ja sii dadje : " Dát lea oahpisin midjiide . 
" De jerre : " Got don doaivvut buoremus ráđi ? 
" — " Mon doaivvun vuordit , dasságo sii nohkket , dat sámit leat nu falit viehkat ja vuodjat , ahte ehpet dii jovssa , jos sii fuomášit . 
" Ruoššat dadje : " Gal dat lea nu , mii vuordit . 
" De sii vurde dasságo sevnnjodii . 
Ja de áhkoš bidjalii su beassemuottás nala , mii lea dahkkojuvvon nu : das ledje dakkár duogŋasat , maid sisa leai ilbmi goaruhuvvon sisttis , ja dat leai buorre govddohit . 
Dan ledje sámit dutkan juo dolin . 
Ja ruoššat eai das ipmirdan eai maidege . 
De son muitalii , ahte dat orrot sullos muhtumat ja gáttis muhtumat , ja son dajai : " Gal mii šaddat veaháš gállit . 
Máhttibehtetgo vuodjat ? 
" Ruoššat dadje : " Gal mii máhttit . 
" Ruoššat jerre : " Máhtátgo don ? 
" — " Máhtán mon veháš " , vástidii áhkoš . 
Ja de bođii davvebiegga . 
Áhkoš dajai : " Mon dáiddán fertet bullehit dola beassái , vái dii oaidnibehtet čuovvut . 
" Ruoššat liikojedje fas dasanai , ja lohpide veahkehit áhku , jos ii veaje vuodjat . 
Áhkožis leai stuora gahpir . 
Ja go áhkoš oinnii , ahte davvebiegga lea olu garas , gal dat geavvá bures , de son dajai : " Vulgot mii dal , gal dat leat sii nohkkan sámit , ja go lea garas biegga , de eai sámit gula min . 
' ' De ruoššat fas liikoje dasa , ja de sii vulge ja vudje vuosttaš sullui , ja besse hui álkit . 
Ja de vulge fas . 
Ja de son bullehii stuora beassegurppi , ja de vulggii vuodjat . 
' ' Muhto allet vuolgge dii jur dakkaviđe , dii geat lehpet falit vuodjat . 
Mon lean njoahci , váivi didjiide lea vuordit goas mon ollen " , dajai áhkku ' . 
Sii dahke dan , ja áhkoš vulggii . 
Ja go stuora beassedolla bulii , de sii oidne guhkás , ja go oidne gáidame , de vulge siinai . 
Ja áhkoš luittii beassegurppi , ja dat bulii , ja su iežas gahpira , ja biegga doalvvui deid guhkkodahkii jávrri mielde . 
Ja áhkoš vuojai ieš lagamus gáddái . 
Ja ruoššat doarride dan beassedola , ja biegga doalvvui dan beassedola nu hoahpus , ahte eai sii joksan ovdalgo leai govddimus jávrri gasku , de sii jokse falimusat , ja gávdne áhkoža gahpira . 
Ja go sii dan gávdne , de sii dadje : ' ' Dat lea hávkan . 
" Ja sii álge ohcat , ja vudje dan jávrri duohko diehke dasságo váibe ja galbmoje visot jámas ja dušše dasa . 
— — — Bođii ruoššačuhti ovtta báikái , gos son dovddai ahte das leat olbmot lahka . 
Ja sii álge ohcat , ja sii gávdne , ja olbmot ledje báhtaran eret . 
Muhto okta rohkkes noaiddes geret ii ballán , son vurddii . 
Son leai jurddašan juo válmmasin , got son galgá dahkat . 
Ja go sii bohte gođiide , de sii oidne ahte eai leat olbmot , ja sii jerre : " Gos leat olbmot ? 
" Geret vástidii : " Sii leat mannan gávpogii , doppe lea čoakkánáigi , ja leat heajat olu . 
" Go ruoššat gulle dan , de sii sihte oahpistit sin dohko , ja son dajai : " Gal mon oahpistan . 
" Muhto ruoššain leai hui nealgi , ja geregis leai olu biebmu , ja son attii visot , ja sii sihtet ein lasi biepmu . 
Ja son dajai : " Ii mus leat , ovdalgo mon vuolggán viežžat . 
" — " Odnego ' ? 
" , dadje ruoššat . 
— " Odne fal " — " Jos don manat odne , gal miinai vuolgit " , dadje ruoššat . 
Geret vástidii : " Ehpet dii deaivva , dat lea nu baskkes geaidnu , ahte ehpet dii beasa seavdnjadin . 
" Ja ruoššain šattai stuorit hállu . 
Sii álge sihtat vuolgit dakkaviđe . 
Muhto de geret dajai : " Go dii dal galgabehtet mu čuovvut , de dii galgabehtet váldit báttiid dáppe mielde . 
' ' Ja sis ledje dahkkojuvvon bohccosuonain báttit , mat ledje fiidnát ja nannosat . 
Ja dajai , ahte " de dii šaddabehtet čanadit báddái visot dán baskkes mohkkás geainnus . 
" Ja sii dahke nu . 
Ja go bođii dat báiki , de son gohčui čanadit dal gittalaga čeabehiidda , ja son dajai : " Vurdet veaháš , mon manan geahččame geainnuid . 
" Ja son leai váldán olu bessiid mielde . 
Ja go son manai ovdalii , de son bullehii olu bessiid ja bálkkui vulos . 
Ja de čanai stuora geađgái bátti válmmasin , ja gáŋga leai bálddas , mainna son lihkastahttá . 
Ja go son oaččui válmmasin , de son manai ruoššaid lusa ja dajai : " De mii dal vuolgit , dolat leat ein gávpogis , mon mannen oidnosis . 
" Ja go sii manne dan báktelatnjii , de son dajai : " Juogo dii oaidnibehtet gávpoga " ? 
' ' Sii dadje : ' ' Oaidnit mii gale . 
" Geret dajai : " Dal galgabehtet viehkat hoahpus , dás lea alla luohkká , mon viegan dal nu olu go nagadan . 
" Ja go son bođii dan geađggi lusa , maid son leai válmmastan , de son dušše garccastii geađgái gitta ja gáŋggain fieraldahtii geađggi . 
Ja de álge njuikut nu hoahpus go leai máŧolaš , ja manjimus árvidišgođii , ahte ii leat rievttes reaisu , muhto ii nagadan caggat , iige háhppehan čuohppat bátti gaskat . 
Ja de sii manne visot dohko . 
Geret vulggii iđedis geahččat got leai geavvan . 
Sii ledje jápmán eanas oassi , ja muhtun oassi leai dušše rámbin , muhto leai veaháš heagga . 
Ja go sii oidne gerega , de sii garrude ja sávve oažžut gitta . 
Ja son oinnii , ahte eai sii beasa šat golgat gosage . 
Ja son fierahalai geđggiid nu_ahte manne cuovkkas visot . 
Ja dat bákti lea ruoksat velá dálnai , dego varran livččui . 
Gieppošduoddara nama birra . 
Go sámit dihte ahte ruoššat leat lahka , ja sii ledje juo ovdal dahkan ovtta gorsii dakkár luovi guosai- ja beziiguin , ja geđggiid nala bordán olu ja stuorráid , ja dakkár báhcahaga , mii lea nu geahpas dego bissu báhcahit . 
Ja sis ledje soapmásat olbmot sokčame ruoššaid , gos dat leat , ja gosa dat mannet , ja eai sii biestán iežaset oainnáhallat . 
Ja de sámit oidnet , ahte de dál bohtet dohko gos sii leat orrume . 
Muhto sis leai dasa luovvi , gos leai sis ladni . 
Sii orro das lahka dan báikki . 
Ja go ruoššat bohte daidda báikkiide , de sii guđđe ovtta gávvilis noaiddes gerega , jur dakko gokko dihte boahtime . 
Ja de ruoššat bohte ja gávdne dan gerega ja sii jerre : " Gos leat olbmot , go eai leat dás , vaikko leat goađitnai ? 
" Geret ii vástidan ii maidege gullama dihte , maid sii hupmet . 
De sii álge fállat bálkká , jos son oahpista olbmuide . 
De son lohpidii oahpistit , ja de son vulggii oahpistit ja váccii dassá birra váriid , dassážii_go álggii sevnnjodit . 
De son easka oahpistii dan gorsii , ja de dajai : " Dál galgabehtet mannat dán gorsaráigge dassá_go gávdnabehtet olbmuid , muhto dii galgabehtet atnit čuovgga ovddimus , vái oaidnibehtet dan geainnu . 
" Ja de sii vulge , ja manne gorsaráigge mohkkái , ja go bohte čoahkkái dasa , de dat , mat ledje gorssa nalde , de báhcahe , ja de ráđai vulos dat luovvi , dahje dat gohččojuvvo rihtán . 
Ja sii šadde riđá vuollái ja sorbmahuvve visot . 
Okta noaidi bázii bealleheggii , mii leai luođđa - ja njuollalabmu , mii leai ruovddis , veaikkis , lajus ja silbbas . 
Ja sii báhče nu olu , eaige ožžon heakka eret , muhto de bidje gáhkkora njuni ja báhce dainna . 
Ja de dat basttii , ja de dajai : " Visot dihten ja lapmon , muhto gáhkkora njuni in diehtán inge dádjadan . 
" Ja de son jearai : " Velgo lea Giebbo-viellja eallime ? 
" Muhto son leai juo jápmán . 
Ja dat duottar oaččui nama das , Giebboduottar lea su namma velá dálnai . 
Sámit gulahalle visot , maid ruoššat hupme . 
Ja dat leat leamaš manjimus ruoššat . 
Muitalus Govavári birra . 
Veháš dutkamuš , man dihte dat namma lea . 
Ja dat lea oaččuhuvvon diehtu . 
Dáppe Duortnosgáttiin leat leamaš vuohččan beare sámit , ja sii ledje oahppameahttumat visot , eai sii máhttán čállit eaige čállagiid lohkat . 
Eaige dalle lean olu láddelaččatge , mat máhtte čállit . 
Áigi golai , ja de bođii okta veaháš oahppan olmmoš , ja su namma leai Kova . 
Ja son ilmmuhii , ahte son lea sáddejuvvon gonagasas deike , " ja dii galgabehtet leat gulolaččat munnje , ja máksit munnje skáhta visot olbmuin , mat jápmet ja dein mat riegádit , ja jos didjiide šaddá dárbu , gal mon veahkehan din . 
" Ja sámit jáhkke ja dahke visot , maid Kova siđai . 
Ja go olbmot jápme , dalle son jugii báikki . 
Ja mánáin válddii veaháš oasi , ja go jámii áhkká , de válddii viđát oasi . 
Ja go dievdu jámii , dalle son jugii alccesis njealját oasi . 
Ja go mánát riegáde , de válddii maiddá veaháš oasi . 
Ja son čuvodii sámiid geasset , ja go dálvi šattai , de manai son vulos . 
Ja son šattai rikkis , son válddii olu opmodaga sámis . 
Lullebealde Norgga ráji álggii son váldit daid omiid . 
Skáhttovuopmi leai su váldodoaimmahanbáiki . 
Ja go leai dal fas jápmán ovtta dievddus áhkká giđđat , ja Kova gulai , de siđai son juohkit , vái sonnai oažžu oasis . 
Ja dat sápmelaš dajai , ahte " in mon velá juoge , ovdalgo mon oaččun čoahkkái visot dávviran , de mon easka juogán . 
" Ja go dálvi šattai , de son vulggii vulos ohcat dieđuid , iigo gávdno buoret láhka . 
Ja son oaččui diehtit , ahte dat lea behtolaš dat Kova . 
Ja go son bođii ruoktot nuppiid sámiid lusa , de son muitalii , ahte dat lea fálskolaš . 
Ja sii árvaledje , got sii galget dahkat . 
Ja sii gávdne buoremus ráđi ahte harccastit murrii . 
Ja sii dan dahke , harccaste ja hávdádedje ovtta buolžža nala . 
Ja dat buolža lea gohčoduvvon Govabuolžan . 
Dan nama muitet velá dálášnai olbmot , mat leat dán jagi eallime j. . 
1908 . 
Muhto dasa lea biddjon dál iežá namma . 
Skáhttobuolža lea su dáláš namma ; dainna lea biddjojuvvon dat namma , go dat vuopmi lea Skáhttovuopmi . 
Ja Skáhttovuopmi lea ožžon dan nama das , go Kova orui Skáhttovuomis ja válddii skáhta sámiin , dan su oasi namma leai skáhtta . 
Ja Govavárri ja Govajávri ja Govamuotki leat ožžon nama seammá olbmos , Kovas , guhte orui dein báikkiin , čuvodii sámisiiddaid . 
Ulddaid birra . 
Ja ulddat leat dakkár olbmot , mat orro eatnama vuolde ja bávttiid siste . 
Ja dat leat dan sogas , maid vuosttaš váhnemat leat bidjan eatnama vuollái . 
Ulddat leat nu imaš eallit , maid ii leat buorre diehtit , mat dat leat , ja gos dat leat álgán šaddat , leatgo olbmot vai eai — muhto dat leat goit datnai Áttáma- mánát . 
Ja sii atnet bohccuid , ja sin bohccot leat olu čábbábut go sámiid bohccot . 
Ja ulddaid bohccot leat girjjagat ja jievjjat ja čuoivvagat ja gálbbenjunit ja juohkelágáš girjjagat . 
Ja dat čájehit muhtumin sámiide , dakkár sámiide maidda liikojit . 
Ja addet dat maiddá , jos dahket dan , mii lea mearri . 
Dat galgá , go oaidná ulddaid ealu , de galgá geahččat nu , ahte ii láhpe čalmmis eret ovdal_go beassá bálkestit stáli badjel , niibbi dahje vaikko áimmi . 
Ja go lea beassan bálkestit badjel , de oažžu visot deid maid badjel lea bálkestan dan stáli . 
Ja gii oažžu ulddain bohccuid , de dat šaddet ein seammá girjjagat . 
Ja geas lea dakkár girjjat eallu , de lávejit sámit gohčodit ulddaid eallun . 
Ja eai ulddat liiko juohke olbmui , sii liikojit dakkárii , geas leat čáhppes vuovttat ja leat rehelaččat , ja máhttet humahallat nu_ahte sii liikojit . 
Muhtun ulddat leat hui čeahpit juoigat . 
Sámit gullet dan dávjá . 
Ja sii leat oahppan maiddá ulddain juoigama . 
Ja ulddat atnet sámi biktasiid , ja dat reainnidit bohccuid ja gilljot , ja beatnagat cillet , ja biellut skillet , muhto ii oidno ii miige . 
Ja jos nubbi nubbái dadjá : " gul , mii dat gullo ! 
" , de ii gullo ii miige . 
Ja muhtumin sámit gullet čierrume , ja dat maiddá lea dakkár , jos nubbái jienáda maidege , ahte son gullá maidege , de ii gula šat maidege . 
Muhto dat merke dan , ahte dat olbmot šaddet čierrut . 
Muitalus dan birra , ahte go sámit leat golgame mehciin , ja lea arvi , de sii ohcet suoji geđggiid vuolde ja bávttiid vuolde ja bákteluoddanemiid vuolde ja siste . 
Ja de bohtet muhtumin hui čáppa stohpui , ja doppe lea hui olu golli ja silba ja biebmu , ja sii fállet dakkaviđe olbmui biepmu . 
Ja jos borrá , de ii beasa olggos , muhto guhte ii bora , de sii eai sáhte dan doallat , de sii dan hoigadit olggos . 
Ja beana maiddá gullá ulddaid , muhto ii muhtun olmmoš gula iige oainne ii goasge ii maidege , muhto beana dušše ciellá ja geahččá . 
Muhto ii leat goit nu vašis beana ulddaide go mánnelaččaide dahje girkovehkii . 
Muitalus dan birra , go ulddat lonuhit sámiin mánáid . 
Ulda lea váralaš maid , son háliida lonuhit čáppa čáhppesvuovttat mánáid alccesis iežaset boares váhnemiiguin , maid eai gille biebmat . 
Ja ulddaid boarrásat ellet guhká dahje boarisin . 
Ja dat dáhpáhuvvá , go sámit guođđilit máná okto goahtái , dahje olggos muorraoaksái dahje geađggi gurrii . 
Lea velá bahámus guođđit akto máná , go eai leat steampilsilbbat mánás gitta . 
Ja dan_dihte sámit atnet silbbaid mánás gietkamis , ja iežá dakkár diŋggaid . 
Bárdnemánás leat atnán niibbi gietkamis ja nieidamánás leat atnán áimmi ja gaskama ja guottahaga . 
Muhto go ii leat juoga , ja go mánná báhčá akto , de dat dalle lea bahá lonuhit beassat . 
Ja go son lea lonuhan , de lea mánás goit seammá hápmi , muhto de ii šatta , iige huma , nu got láve mánná šaddat , iige vácce iige leat seammá luondu mánás , go lea oami mánásnai . 
Ja dat leat olu fasttibutnai , ja čalmmit leat fasttit . 
Muhto eai leat goit dakkárat , go lea ovdalis muitaluvvon , iežá go dat , maid ulddat leat lonuhan boares ulddain . 
Muhto dat mat leat lonuhuvvon mánát , dat gale šaddet ja hupmet seammá_ládje go iežá olbmot , muhto leat goit veaháš iežálágážat hámis ja luonddus . 
Ja ii ulda lonut čábbámus máná alddes , muhto son fal váldá čábbámus máná . 
Muitalus dan birra , go ulddat orrot juohkesoarttat eatnamis . 
Ja jos olbmot soitet dahkat goađi sin orohaga nala , de sii ráfehuvvet , dainna go sii nohkket beaivet ja ihkku gohcet . 
Ja de sii leat bahá mielas , muhto eai juohke olbmui , muhto gohččot dat gale eret . 
Ja jos jeagada , de eai daga maidege , muhto jos ii jeagat , de sii eai atte ráfi nohkkat . 
Sii ráfehuhttet ihkku , muhto nu_ahte ii olmmoš ipmir ii maidege , muhto ii oaččo ráfi nohkkat , eai boađe nahkárat , vaikko ii jur oainne maidege . 
Muhto gal dat niegus bohtet ja humahallet . 
Muhtun olbmo sii gohččot siivvut eret dakkár báikkis , gos lea sin orohat vuolde . 
Ja go sirdá eret , de lea hui ráfi . 
Muhto eai ulddat leat buorit juohke olbmui , eai sii muital eai maidege , ahte sii háliidit eret , dušše givssidit ja sorbmejit elliid , ja viimmat álget sorbmet olbmuidnai , jos eai ipmir eret vuolgit , ja jos velá bahui garrudit . 
Ja ulddat leat velá dálnai seammá go iežá olbmot ; sámit oidnet ein dávjá ja gullet dálnai . 
Ja ulddat leat hui čábbát , dat maid olbmot leat oaidnán . 
Bártnit leat oaidnán soames háve ulddanieidda , ja dat lea nu čáppat , ahte son háliidii beassat lagabui . 
Ja go son beasai lagabui , de son jurddašii : vare dat munnje ! 
Ja de dat nieida jávkkai , ja de dat bárdni bázii akto , ja sutnje šattai ahkit . 
Ja son manai nuppi beaivve seammá báikái , ja de son gulai go ulddanieida juoiggadii , ja dat lea su mielas dego livččui seammá nieida . 
Ja son guldalii guhká dan čáppa juoigama , ii son lean ovdal gullan nu čáppa juoigama . 
Ja dat bárdni oahpai dan ulddanieiddaš juoigama , ja oahpahii iežá sámiide juoigama . 
Ja gal dat leat iežánai sámit gullan ja oahppan juoigama . 
Ja soames sámit leat oahppan olu noaidegoansttaid ulddain . 
Ja ulddat leat muhtumiidda nu buorit , ahte muitalit visot mii dal dáhpáhuvvá : jos dihtet bahás ášši šaddame , de dat muitalit ja veahkehit ja nevvot , got galgá dahkat . 
Ja dakkár olbmot de birgejit hui bures . 
Ja dat leat jur dat gievrras noaiddit , geaid ulddat veahkehit . 
Ja ulddat dikšot boazogárjjinai nu_ahte dat ii sorbmahuva . 
Muhto gal dasanai galgá máksit vearu . 
Dat vearromáksimuš lea dainna_lágiin : Dat addet soames báikái ruđa dahje juoidá , veaikki dahje messega dahje silbba , ja dat galgá dohko bálkestuvvot stuorjuvvii dahje čáhcái , dakkár báikái , gos ii oaččo oktage olmmoš . 
Ja dat galgá dadjat ulddaide : " Mon attán dán didjiide . 
" Ja sámit lávejit dálnai ein dávjá addit ulddaide juoidá . 
Muhtumin leikestit gáfe eatnamii ja muhtumin viinni ja dadjet : " Jugis donnai mu gáfes ja veahket mu ein . 
" Gávdnojit dat háldit velá ádjagiinnai , ja dein lea maiddá vuoibmi olu dahkat bahás ja bures , dat ádjagat , mat leat dego báhti , ja dat duldet , ja dat leat hui čiekŋalat . 
Ja dein lea dálkkas maiddá . 
Duoldi ádjaga birra , mii lea dego báhti . 
Son duoldá , ja das orrot rihccecubbot . 
Ja dakkár ádjagis leat gievrras háldit . 
Ja daid bálvalit maiddá sámit . 
Dakkár ádjagis lea dálkkas , gii diehtá , iige dárbbaš iežá go basadit ja máksit veaháš juoidá . 
Muhto jos dakkár ádjaga suhttadit , de son lea hui bahá ráibmat dahje skibahit . 
Ja dakkár ádjagis ii soabale goasge juhkat čázi , iige atnit iežán go dálkkasin ; dat háldit suhttet jos iežán adnojuvvo go dálkkasin . 
Okte leai okta sápmi golgame , ja son bođii dakkár ádjaga lusa ja álggii gáfe vuoššat , ja go duoldagođii bánno , de álggii huikkahit bánno siste . 
Ja son leikii eret dan čázi ja bijai fas dola nala , ja de dat álggii fas seammá_ládje . 
Ja de son árvidii , ja de son jearai : " Manne don das leat , ja go don it atte ráfi munnje ? 
" Ja de son dajai : " Mon lean hávdáduvvon dása , go lean goddojuvvon . 
" Ja de dat olmmoš logai daid lohkosiid , maid báhppa lohká jámehiidda . 
Ja de son oaččui ráfi , muhto dajai : " Ii galgga dákkár ádjagiin goasge váldit čázi , dat lea váralaš . 
" Muhtumin leat roggan mánát dakkár ádjagiid , ja de lea badjánan dakkár rihccecubbohámot , ahte leai olbmo sturrosaš , ja dat olmmoš ráimmahalai hui bahui . 
Muhto go leai dakkár , ahte máhcahii , de beassá gal dearvvašin fas , muhto son ferte máksit , oaffaruššo dan ádjagii . 
Sáivajávri . 
lea okta imaš jávri dainna_lágiin , go das lea muhtumin hui olu guolli , ja muhtumin ii leat ii oktage guolli , vaikko lea unna coages jávrráš . 
Sáivvas leat olu guolit ja stuorrát ja buoiddit , muhto gii ii dieđe got dat galgá deid bivdit , de ii son oaččo ii ovttage , vaikko livččui ožžon nuohti sisa . 
Dat galgá sáivvas váruhit , ahte ii jama iige skoalage ii vehášge , ja jos nu lea sáhttán suohpput nuohti , de gale oažžu olu guliid . 
Hupmat maiddá galgá savkosii , vái gula eai maidege . 
De gal čuvvot nuohti gáddái . 
Dat sáiva lea veaháš imaš jávri , dan ii leat ožžon riekta sealvvi , mii dat lea jávrriid . 
Muhto dan dieđu leat ožžon belohahkii , ahte dat leat guokte jávrri badjálaga , ja beare ráiggit gaskkas dego reahpenráiggit . 
Ja guolit mannet daid ráiggiid vulos ja bajás . 
Árahávddiid dahje čiegáid birra . 
Čiehká biddjojuvvo juvvii ja alla dievá nala . 
Ja dat biddjo muhtumin sániiguin nu , ahte eai oaččo váldit iežát go sogat . 
Ja jos iežát váldet , de ráimmahallet . 
Ja dan_dihte eai duostta váldit čiegáid , vaikko dihtet gal gos dat leat . 
Boares sámit hupmet olu daid čiegáid birra , ahte dat leat eatnamis . 
Ja sin huma mielde lea gale nu , ahte sii dihte deid čiegáid sula gos dat leat . 
Ja hupme olu ahte das lea okta čiehká , ja dan báikkis lea maiddá čiehká . 
Ja hohke vuolgit váldit , muhto sii balle dein čiegáin , deinnago sii ledje ožžon dieđu soapmásiin , geat ledje váldán soames čiegás ruđaid , ahte váralaš dat lea váldit . 
Dat lea dakkár , ahte gii gávdná dakkár čiegá , mas leat jápmán dat isidat ja árbbálaččat , de go rahpasa gievdneravda , ja álgá oažžugoahtit , de dat álgá baldalit . 
De rievdá dat gievdneravda , maid lea doallame vuovssá oaivin , ja go ii olmmoš luoitte , de rievdá stuora cuoppun , ja de fas rievdá gearpmašin , ja de rievdá vaikko_makkárin . 
Muhtumin álgá buollit ruoná dollan , ja de viimmat boahtá ieš beargalat su hámiinis . 
Ja de galgá dadjat ná : " Don it dárbbaš daid , don birget go oaččut olbmuid sieluid helvehii , mana eret , sáhtán ! 
" - nugo lea čállojuvvon rámmáhii . 
Ja de galgá sivdnidit golmma persovnna nammii : " Mon dáid dál válddán . 
" Ja de luhpet visot . 
Ja de son oažžu dan čiegá váldit ráfis . 
Muhto roahkkat dat galgá , gii daid dahká visot , mat leat ovdalis muitaluvvon . 
Muhto dat , mat leat biddjojuvvon sániiguin , daid ii oaččo olggos muđui go lea stuora noaidi . 
Daid ii dáidde jáhkkit oktage duohtan , ahte dat čiegát leat ollenge . 
Ja ii dát čállige riekta jáhkále , vaikko lea gullan olu váhnemiinnis ja olu iežáin , muhto son lea oaidnán ieš , go su áddjá válddii ruđaid , gosa leai čiehkan eatnamii bávtti vuollái , unna juovas leai , gosa leai bidjan . 
Ja okta čiehká leai sin humas dahje dieđus , ahte das galggalii olu ruhta ; das ledje gávdnan olu smávva silbaruđaid dan geađgeguoras . 
Ja dat dovddai , ahte das leat olbmot orron , ja ahte dat geađgi leai biddjojuvvon . 
Ja dat leai hui stuoris , dakkár ahte ii lean moatti olbmo bidjamis . 
Muhto dat lohket boares sámit , ahte daid leat dološ ruoššačuđit bidjan dasa , daid ruđaid ja silbbaid , maid leat rievidan sámiin . 
Ja dain báikkiin duoddariin gávdnojit dakkár njuolat , mat leat adnon dávgenjuollan . 
Ovtta lea dát čállinai gávdnan dakkár njuola . 
Dan seammá geađggi birra lasi muitalus . 
Okta olmmoš vulggii dan geađggi lusa dan várás ahte son roggá dan geađggi vuollái ráiggi ja váldá dan čiegá eret . 
Ja go son bođii lahka , de šattai mierká , illá deaivvai ruoktot . 
Ja go firtii , de son vulggii fas dohko dan geađggi lusa ja galggai geahččalit ohcat dan čiegá . 
Ja go son bođii lahka , de son oaidná , go čohkaha dan geađggi nalde rievssat . 
Ja go son boahtá lagabui , de dat loddi šaddá stuorisin , ja šattai nu stuorisin go olmmoš . 
Ja de álggii sivvu ballat nu sakka , ahte fertii vuolgit ruoktot . 
Ja dan rájis ii leat son mannan dan geađggi lusa dainna jurdagiinna ahte váldit ruđaid . 
Eaige leat iežátge geahččalan roggat dan báikki , vaikko vissásii jáhkket ahte das leat ruđat . 
Ja dát čálli dovdá dan olbmo , gii lea guovtti háve vuolgán dan čiegá roggat , ja dan namma lea A. N. Eira . 
Ja dat báiki gávdno nuorttabealde Nuorta-Ráissa , dat gohčoduvvo Fávrrosordan . 
Dan dihte eatnamiid namat leat dakkárat go dain gávdnojit geasseorohagat ja lea hui čáppat ja rássái . 
Ja johtolat lea hui alla duoddarat , maid badjel johtet giđđat ja čakčat . 
Ja dan geasseorohagas maiddá gávdno okta stuora geađgi , man namma lea Onnegeađgi . 
Ja das leat állit máŋga . 
Ja daid álliid vuolde atnet sii gálvvuid . 
Ja go sii giđđat vuohččán bohtet dan Onnegeađggi lusa , de sii buorástallet ja humahallet dego nuppi olbmo , ja jugástallet viinni ja njorrestit veaháš eatnamii , ja dadjet : " Dále dutnjenai , jugis donnai veaháš . 
" Mihcamárija birra . 
Mihcamárija leat olu goansttat . 
Okta goansta lea , go nieida háliida diehtit gii lea su irgi , de galgá mannat mihcamárija dakkár čáhcegeađggi nala , man birra lea álo čáhci ja lea álo goikkis . 
( Ja dat lea stuora johkačáhcegeađgi seammá buorre dasa . 
) ii galgga mannat goasge čáhci badjel . 
Ja de čohkkát dan nalde dasságo boahtá bárdni nieidda lusa ja nieida bártni lusa . 
Ja jos dat addá maidege , de ii galgga váldit . 
Gal dat addá muhtumin niibbinai , ja jos dan váldá , de dat galgá goddit niibbiin , go náitaleaba . 
Muhto ii galgga váldit dalle_go son fállá . 
Ja dat seammá_ládje čájehuvvo bárdnáinai . 
Ja mihcamárija lávejit lohkat oidnot ruoná dola árahávddiid nalde dahje ruhtačiegáid nalde . 
Sápmelaš lávlluid birra . 
Sápmelaš lávluma dadjá juoigamin . 
Dat lea okta muitingoansta nuppiid olbmuid . 
Muhtumat muitet vašis ja muitet ráhkisvuođain , ja muhtumat muitet moraštemiin . 
Ja adnojit dat lávllut muhtun eatnamiin ja ealibiin , návddis ja bohccos , gottis . 
Dat lávllu málle lea ná , got dás vuollelis álgá : Dál dadjá nubbi nieida nuppi niidii : " Juoiggas dan du irggát Niillasa . 
" Niillas lea čáppat juohke nieidda mielas , ja juohke nieida háliidii oažžut alccesis boadnjin , ja dainna juige su olu . 
Ja dan lávllu namma lea luohti . 
Ja de dal álgá juoigat Niillasa luođi : Voja voja nana nana , stuora hága , stuora geamppa , stuora fávrru , stuora leambada , voja voja nana nana , go dat juo viehkalii , de manai dego loddi , voja voja nana nana . 
Ja de nubbi nieida gohčču : " Juoiggas dal don dan du irggát luođi . 
" Ja nubbi nieida dadjá : " lei mus leat irgi . 
" Nubbi dadjá : " Lea dus gale . 
" Nubbi jearrá : " No guhte lea , gean don doaivvut mu irgin ? 
" — " Mon doaivvun Máhte . 
" Nubbi dadjá : " lei Máhtte huola mus , sus leat buorebut go mon . 
" Son lea gávvilis nieida , ii son muital nubbái , ahte sus lea irgi , vaikko su irgi leai Niillas . 
Ja dainna son háliidii gullat dan jallat nieiddas , leago son jáhkkime ahte son oažžu Niillasa . 
Muhto ii Niillas goasge jurddašan su váldit , muhto Niillas liikui dan gávvilis niidii . 
Son juoiggai dávjá dan nieidda luođi dainna_lágiin : Voja voja nana nana , stuora leambada ja stuora geamppa ja stuora čeahpi , voja voja nana nana , stuora ja fávrru , dat leai suohkana buoremus nieida , voja voja nana nana . 
Ja go Niillas oinnii dan gávvilis nieidda boahtime , de ii son šat juoigan . 
Muhto gávvilis nieida juoiggadii Niillasii , ahte su moarsi leai Anne . 
Dat leai dan jallas nieidda namma , ja dan gávvilis nieidda namma leai Elle . 
Ja de dalle juoigá Niillasii , ahte : Anne fillestii suohkana buoremus bárdni , voja voja nana nana suohkana buoremus bárdni , voja voja nana nana go válddii nuppi bártni moarsi , voja voja nana nana , ja guđii Máhte čirodit . 
Ja Niillas balai maiddá , ii son oaččo gávvilis Elle . 
Ja Máhtte maiddá ráhkistii Elle , ja Elle leai lohpidan váldit Máhte , ja Máhtte jáhkii duohtan , ja son maiddá juoiggai dávjá Elle : Voja voja nana nana , stuora leambada , voja voja nana nana , stuora fávrru ja stuora čeahpi , voja voja nana nana dat lea buoremus nieida dán čearus , , voja voja nana nana . 
Ja go Máhtte gulai , ahte Niillas lea Ellii addán gihliid , de son juoiggai ja čierui : Voja voja nana nana , stuora behtolačča . 
Ja čierui ja moraštii nu_ahte goase jierbmi seahkana , ja suhtai Niillasii ja gottii bohccuid Niillasis . 
Ja go jugai gárremiidda , de juoiggai ja garrudii ná : Voja voja nana nana , biro , beargalat , mon gottán visot Niillasa herggiid , voja voja nana nana , sáhtána behtolaš Elle mieska bittu , gal dat dakkárat leat olu , voja voja nana nana . 
Ja de ein veaháš čirodii ja juoiggadii . 
Máhtte jurddašii okto alccesis , ahte " dat lea jallodat , ahte mon suhtadan Niillasii ja Ellii , gal mon gávnnan velá seammá buorre nieidda ja velá buoret nieidda . 
" Su oabbá Iŋgir dajai Máhttii : " Eai bártnit oainne Andarasa Márjjá , dat lea siivonieida , ja dat šaddá rikkis . 
" Iŋgir leai nuorra nieida ja jierbmenieida , ja Máhtte dajai Iŋgirii ahte : " Doaivvutgo don Márjjá váldit mu ? 
" Iŋgir vástidii : " In mon dieđe , muhto gal mon jearan Andarasa Márjjás áigugo son váldit . 
" Ja de Máhtte liikui oabbásis , go son áiggui bivdit sutnje veahkkin áhká . 
Ja de Iŋgir vulggii muhtun sotnabeaivvi dan siidii gos Márjá leai . 
Ja de gávnnai Márjjá ja de jearai : " Lohpidatgo mu vielja váldit ? 
" Márjá vástidii : " Ii Máhtte fuola iežá go Lodnjes-Elle . 
" Ingá dajai : " lei leat aivve nuge , don oaččut jáhkkit go mon dajan , de dat lea nu , doai leahppi juo sivdniduvvon oktii . 
" Márjá vástida : " Mas don dan dieđát , ahte moai letne oktii luovahun ? 
" Ingá dajai : " Mon lean niegadan , ja dat lea ein nu got mon niegadan . 
" Márjá vástidii : " Go lea nu ášši , dalle mon lohpidan , ahte oažžu boahtit deike vahku geažes , dalle mon lean jurddašan válbmasii . 
Soahpágo ? 
" Ja de soai earránattaiga . 
Ja Iŋgir vulggii ruoktot . 
Dál bođii son vieljas Máhte lusa ja muitalii maid son leai gullan . 
Ja go soai muitaleigga eadnái ja áhččái , de soai liikuiga hui bures . 
Ja go leai vahkku gollan , de vulge sii fas Márjjá lusa . 
Ja sámiid vierru lea juo dološ áiggis leamaš , ahte go bárdni boahtá soagŋuide , de galgá nieida boahtit ovddal ja luoitit irggi hearggi luovos , ja de lea mearka ahte áigu váldit . 
Ja jos ii nieida boađe luoitit , de bárdni vuojaša birra goađi , ja goađi ja smáhkkomuora gaskal . 
Ja jos ii nieida velá boađe luoitit irggi hearggi , de irgi diehtá ahte ii nieida leat váldime dan bártni . 
Ja de muhtun bártnit eai mana sisa goahtái eai ollenge , de vuoddjájit ruoktot . 
Ja go Márjá diđii daid visot , got galgá ja got lea ášši , ja de Márjá , go oinnii boahtime Máhte , de son manai ovddal ja luittii Máhte hearggi , ja de Máhtte bođii goahtái ja buorástahtii nu got lea sámiid vierru . 
Sámiid vierru lea , ahte sii váldet birra čeabeha ja deddet njuni nuppi njuni vuostá . 
Ja Máhtte dagai maiddá nu , ja son gale cummástalai nu guhká ahte ii geargan goasge , ja de easka álge hupmat ja veaháš jugástallat viinni , eai dalle lean gáfet . 
Ja de sii náitale seammá beaivvi , ja de Máhtte vulggii ruoktot . 
Ja de Márjjá áhčči Ándaras siđai Márjjá viežžat Márjjá girkovuojána ja addit Máhttii dan . 
Ja go Márjá vieččai dan hearggi , de Máhtte vuoddjái ruoktot ja Márjá čohkkedii gierresii . 
Ja go hivástahtiiga , de soai válddiiga fas čeabehii ja cummástalaiga , ja soai jáhkiiga , ahte ii dárbbaš šatain eambbo maidege . 
Muhto de dadjá Ándaras-vuoras : " Gal doai velá šaddabeahtti ovtta reaissu mannat , ovdal_go leahppi válbmasat , doai fertebeahtti velá mannat girkoáhčis oažžut lobi . 
" Máhtte dajai : ' ' Leago Márjjás nubbi áhčči , vai leago Márjjás nubbi boadnji , vai got lea dat ášši ? 
" Máhtte ii diehtán , ahte dárbbaša velá girkoáhčis oažžut lobi dahje , nugo dál gohččojuvvo , vihaheami . 
Ja go Máhtte vulggii dál fas nuppádis , sus leai ein ballu , jos girkoáhčči rihpá su áhká . 
Son leai šaddan veaháš dego jierbmi livččui seahkanan . 
Ja dat láve dávjá náitalanáigge veaháš seahkanit jierbmi juohkehačča " geat leat dan varas . 
( Čilgehus dasa , manne lea muhtun olbmos dakkár leaves varra , ahte viggá veaháš šaddat seahkanussii . 
Dat lea muhtun olmmoš nu ráhkislunddot , ahte ii son jurddaš iežá áššiid birra dan áigge ii vehášge . 
Ja dainna_lágiin lea dego livččui jierbmi seahkanan . 
Ja gal muhtun lea ráhkis mannjilnai , muhto ii leat juohkehaš ráhkis mannjil . 
Ja go náitalusášši lea válmmasin oaččuhuvvon , de lávejit čielgat fas dego ovdalnai . 
) Ja go Máhtte vuoddjái nuppádis Márjjá lusa , de válddii son dan lonuhusvuojána ja bođii fas dainna Márjjá siidii . 
Ja de buorástahtiiga seammá_ládje go ovdalnai . 
Ja de dat álge jugástallat viinni ja hupmat dan bára birra , got galggalii dahkat , ja dan birra , ahte iđedis vulgojuvvo dal girkoáhči lusa . 
Muhto Máhtte ballá , jos son biestá Márjjá girkoáhččái . 
Ii son háliit vuolgit dohko , muhto go Márjjá áhčči dadjá dan dárbbaša dahkat , ja de dál álge vuolgit . 
Ja de sii válde golbma liigehearggi ja gierresiid daidda , maid siste ledje bierggut ja bohccomielkkit . 
Ja go vuoddjágohte , de Ándaras-vuoras válddii liigeherggiid , ja Márjá ja Máhtte vuoddjáiga luovosvuoji . 
Ja soai vuoddjáiga lonuhusherggiin . 
Ja dat hearggit ledje muohtavielgadat ja olu hearvabákkit ja avohasat , mat ledje gorrojuvvon olulágáš láđđiiguin . 
Avohas lea gasku hearggi birra , ja bággi lea oaivvis gitta dat báddi mainna heargi stivrejuvvo dego heasttas suittet . 
Ja de vuoddjájedje , ja de hearggit ruohtastedje ja ruhttet nu_ahte muohtasuovva lea nu , ahte ii oaččo čalmmiid rabas ja iige sáhte vuoigŋatge . 
Ja dalle lea váralaš , jos gieres spáikkiha muora duohkái dahe geađggi duohkái , ja dalle lea bahá sorbmahuvvat . 
Ja go leat hearggit veaháš mátkki ruohttan , de leat veaháš váiban , ja de álget mannat siivvubut , já de lea hávski vuodjit , ja de álget juoiggadit ná : Voja voja voja voja nana nana nana nana , rievttes vuojániid dál ruohtadedje , voja voja voja nana nana , manadedje dego biegga , voja voja voja nana nana nana , manadedje dego bissu nu njuolga , voja voja voja nana nana nana , ealu čoarvámus hearggit , voja voja voja nana nana nana . 
Ja dal hearggit álge báhkkanit ja goikat , ja de ein dohppejedje njálmmiin muohttaga njálbmái čoaskudeami dihte báhkkasa ja vái čáskkalii goiku . 
Ja de Máhtte dollii hearggis , ja de čuoččahedje visot hearggit vuoiŋŋastahttima dihte . 
Dat lea vissis báiki gos lávejit herggiide muohttaga borahit ja goččahit . 
Dat lea váralaš jos guhká vuodjá ovttat manus , ja ii goččat herggiid , de heargi šaddá gožžabavvagii dahe ii sáhte gožžat . 
Ja go Iŋgir oinnii ahte hearggit gožže visot , de son álggii juoigat : Nuorra bárra — juo sávvat buori lihko , voja voja nana nana — gal dat nuorra bárra šaddet riggát , voja voja nana nana , ja čáppa mánát , voja voja nana nana , čáppa Márjjáža , go leat , čuovggadii dego ginttal , voja voja nana nana nana . 
Ja de dal fastten vuoddjái , voja voja voja voja nana nana nana , stuora vuojánat dal fastten vulge ruohtadit , voja voja nana nana . 
Ja de fas vuoddjájedje . 
Ja go hearggit oidne , ahte Márjá ja Máhtte fas čohkkededje gierresii , de hearggit ruohtastedje , ja go leai veaháš varas muohta , de šattai fas dakkár suovva ahte ii oaidnán ii maidege . 
Ja Márjá ii nagadan doallat hearggi , ja de gieres álggii ravggadit nu garrasit , ahte Márjá ravggai eret gierresis , ja de gessui gierresa buohta ja de bođii muora duohkái . 
Ja de darvánii Márjjá giehta , ja de beasai heargi luovos , ja Márjá bávččagii nu sakka ahte ii diehtán vuohččan ii maidege , ja heargi ruohtai gierresiinna Máhte manjis , ja Máhtte ii oaidnán , ahte Márjá leai báhcán gierresis eret . 
Ja de bođii vuosteluohkká , ja de hearggit eai šatain ruohttan nu garrasit , ja de Máhtte oinnii ahte Márjjá gieres lea guoros . 
Ja de son suorganii nu sakka , ahte su čalmmit sevnnjodedje jur . 
Son velá háhppehii váldit gitta Márjjá hearggi . 
Ja son leai dan dilis veaháš áiggi , ovdal_go son čielggai . 
Ja de son vulggii ohcat Márjjá ruovttoguvlui dohko gos leai boahtán . 
Muhto Iŋgir ja iežá vuoddjit ledje mannjelis , eai dein lean nu fales hearggit ruohttat go nuorra báras . 
Ja go sii oidne ahte Márjá veallaha luotta nalde , de sii maiddá suorganedje . 
Ja sin mielde leai okta boareslágáš dievdu , guhte leai sámiid doavttir . 
Ja son geahčai Márjjá gieđa , ja giehta leai mannan lađđasis eret , ja son gohčui čohkkedit gierresii . 
Iŋgiris leai lojes stuora heargi , ja ieš leai geahpas . 
Ja de čohkkedii Iŋgira gierresii . 
Ja de vudje veaháš mátkki . 
De boahtá Máhtte ohcat Márjjá , ja son čierru nu olu go nagada , son balai ahte Márjá lea jápmán . 
Ja go Máhtte oinnii Márjá lea eallime , de son heittii čierrumis ja álggii jearadit got lea geavvan . 
Ja go son gulai , ahte Márjjá giehta lea bahui billahuvvan , de dadjá ahte : " Leago Nuvtte geahččan Márjjá gieđa ? 
" Nuvtte vástidii : " Lean mon gale , muhto vudjet velá badjel dan buolžža , doppe lea okta suttis ája . 
" Ja go bohte dan ájagáddái , de Nuvtte válddii Márjjá veaháš doaresbeallái ájagáddái ja cokkai gieđa ádjaga sisa dassážii_go giehta galbmui . 
Ja de guldalattai gieđa , gokko lea bahámus . 
Ja de son deaddilii gieđa dakko , ja de dovddai goppos lea botnjasan , ja de gaikkihii gieđa sadjásis . 
Ja de giehta leai buorre fas dakkaviđe . 
Ja de sii vulge vuodjit . 
Ja Nuvtte gohčui Máhte : " Bija Márjjá hearggi iežat gierresa mannjái ja ale luoitte herggiid ruohttat nu garrasit . 
Dál boahtá alla luohkkámiehtálat ja das galgá bidjat soagi gierresa ja vuohtaráippi gaskii , vái gieres ii nu čieras . 
" Ja sii dahke nu got Nuvtte gohčui . 
Nuvtte leai viisáseamos olmmoš dakko dan áigge . 
Ja de sii vudje dearvan dan alla vári vuollái . 
Ja de vudje velá ovtta stuora jávrri rastá ja ovtta alla luohká nala . 
Ja de leai fas dakkár báiki , gos lávejit sámit čuoččahit ja vuoiŋŋastahttit ja veaháš jugástallat viinni . 
Ja addet veaháš eatnama háldiidenai viinni ja dadjet : ' ' Jugistehket diinai mu headjaviinni . 
" Ja dat njorrejuvvo eatnamii veaháš viidni . 
Ja guhte ii njorre viinni eatnamii , de sutnje šaddá juoga válbi . 
Ja mánnáolbmot — nissonat — njamahit mánáid , muhto eai sii nuola máná luovos , muhto gopmulit čippiid nala gierresa gurrii . 
Ja de váldojuvvo čižži ozas olggos ja de biddjojuvvo máná njálbmái . 
Ja das gale lávejit biestit galbmot čiččiid , ja de bohtanit čiččit , ja de šaddá garra gihpu das . 
Muhto ii dás muitaluvvo olu iežá go dan bára birra . 
Ja dan báikkis láveje juoiggadit veaháš eatnama háldiid ná : Háldi spanu čáppa nieiddaide lehkos giitu , voja voja nana nana , go ledje nu buorit , ahte leat várjalan min girkovuojániid , nu_ahte eai leat fierran alla riiddiin , voja , voja voja voja nana nana nana , giitu lehkos ráhkis háldeáhkuide , voja nana nana , ja várjal ein , voja voja nana nana , min bohccuid , voja voja nana nana nana . 
Ja de dat vulget vuodjit ein . 
Ja de Máhtte bijai Márjjá hearggi ein mannjái . 
Ja de vudje dassážii_go bođii nuppi siidda geaidnunai dan geidnui , gokko leai minnai geaidnu , ja de šadde olu vuoddjit , ja deid mielde leai Niillas ja Elle . 
Ja soai eaba lean velá náitalan . 
Ja de vudje velá vehá mátkki , ja de šattai seavdnjat . 
Ja de dál bisánedje ja álge dahkat dola . 
Ja herggiid sii luite geassáin ja čatne soahkái gitta , vái sii oččole biepmu . 
Ja hearggit álge guohtut dainna_lágiin , ahte ovdajuolggi gaccain goivot dahe ráhpot muohttaga eret eatnama nalde , ja de lea herggiide buorre biebmu . 
Ja nuppit álget dahkat dola . 
Dološ olbmuin eai lean dolladihkut nugo dál . 
Dalle leai iežá goansta . 
Vuohččan leai didnu ja nivssat ja rišša . 
Ja go didnu ja nivssat biddjojuvvo bálddalaga , de časkojuvvo gaskamiin , ja de didnu ruosui dola , ja de cahkkái nivssat . 
Ja nivssat biddjojuvvo riššagári sisa , ja de rišša buollá , ja de bullehuvvo beassái . 
Ja soagit leat álo sámi buoremus muorra . 
Ja dálnai leat soagit maiguin lea dolla dahkkojuvvome . 
Muhto soarvi ii lean dain olbmuin , muhto sii ledje váldán bessiid mielde . 
Ja de sii álget dahkat dola , muhto de ledje jikŋon soahkerissit nu_ahte eai buollán , ja de eai ožžon dola . 
Ja de boahtá Nuvttenai , sus leai láikkes heargi , ii son johtán deiguin , guđiin leat buoremus vuojánat . 
Ja ledje Nuvttiin ovttas iežátnai . 
Ja go Nuvtte oinnii ahte eai sii oaččo dola , de son gohčui : " Goivot muohttaga vuolde skierri , dat leat satnjasat . 
Dat eai leat jikŋon , mat leat muohttaga vuolde . 
" Ja de sii goivo skirriid muohttaga vuolde . 
Ja de sii ožžo hui álkit dola . 
Ja go dolla leai ožžojuvvon , de biddjojuvvui gievdni dola nala ja muohta dievva siste , vái čáhci šaddá . 
Ja go muohta suttai , de bijai Máhtte bierggu duoldat . 
Eai dalle lean gáfet , muhto viidni dalle leai gáfiid sajis . 
Ja viinni sii jugástalle . 
Ja das ledje dál olu olbmot , ja go eai čáhkan visot ovtta dollagáddái , de dahke nuppi dola . 
Ja dan nuppi dola olbmuin ledje mánát . 
Elle oabbá leai nuorra nisu , ja sus leai njuoratmánná . 
Ja su namma leai Biret . 
Ja go nubbi dolla leai ožžojuvvon , de Biret nuolai máná . 
Ja mánná leai njuoskadan nu got mánná láve dahkat , gožžat ja baikit , ja dainna ferte nuollat , vaikko dat leai čoaskkis ja borga . 
Go leai máná nuollan ja váldán eret gietkamis , de biegga bosui muohttaga gietkama nala čalmmiide , ja bosui muohttaga gietkama sisanai . 
Ja muhtumin bosádii dolas hilaid ja suova juohke guvlui ja máná guvluinai , nu_ahte ii mánnáriehpu oaččo báljo jienaid . 
Ja muhtumin bosádii hilaid máná čalmmiid nala , nu_ahte bolddii nuppi muođu nu , ahte šattai čáhceskoavhli . 
Ja mánná bárggui garrasit , ja ii Birehis lean iežá dorvu go bidjat gietkamii máná . 
Ja gietkama sisa leai bosson muohttaga olu , muhto go rissiin huškojuvvojit ravssat , de vuolgá muohta eret , ja de galggai hui hoahpus bidjat gietkamii máná . 
Muhto de muitái , ahte Nuvtte leai sin olis , ja de čuorvvui : " Nuvtte-čeahci , boađe deike ! 
" Ja de Nuvtte bođii ja oinnii mii leai šaddan , ja de belkkii go ii lean čurvon ovdal . 
Ja de son gohčui luddet ađđama ja váldit ja bidjat dan liinni nala , ja dan bidjat buolláma nala . 
" Ii dáppe leat goit buoret goansta " , dajai Nuvtte . 
Ja de sii dahke daid hoahpus . 
Ja máná leai hoahppu oažžut gietkama sisa , go leai nu garra guoldu . 
Ja go Biret leai máná ožžon gietkamii , de son álggii njamahit máná , de sus galbmui nuppi beale čižži , ja de álggii várkat nu_ahte ii bállen " nohkkat . 
Muhto iežát nohkadedje čoahkkái nuppit nuppiid vuostá . 
Ja Niillas ja Elle nohkaiga hui lahkalaga , ja soai bivaiga hui bures . 
Ja go leai lahka guovssogeaži , de álge sii fastten dahkat dolaid . 
Ja go dolaid ledje ožžon , de álge fas liekkadit mállása ja borrat . 
Ja muhtumat vulge herggiid čatnat nuppi murrii , vái besset guohtut lasi . 
Dan báikkis leai juo loaktán obbasa , gosa ledje eahkedis čatnan , vaikko oktii ledje juo eahkedis lonuhan nuppi murrii . 
Muhto heargi guohtu olu ovtta ijas . 
Ja go ledje boradan , de Biret jearrá Nuvttes galgágo son máná nuollat , go lea nu čoaskkis . 
Ja Nuvtte dadjá : " Ii mánná birge nuolahaga . 
" Ja de Biret nuolai fas máná . 
Ja buollán leai juo oba buorre . 
Ja biegga ii lean šatain nu garas , muhto gal čoaskkis leai velánai . 
Muhto go ii lean nu garas biegga , de ii lean nu bahá mánnái . 
De son divššui mánás . 
Ja de muitalii Nuvttii , ahte sus leai čižži nu bávččas ja nu várka , ahte " in mon leat nagadan nohkkat . 
" Ja de Nuvtte dadjá " Čájet mat munnje . 
" Ja go oinnii , de dadjá : " Don leat biestán galbmot čiččát . 
" Ja de son válddii raddeleahpis stálonástti ja deattašii dainna . 
Ja de várka geahpui jándora geažis , muhto ii ovdal . 
Ja go leai juo ollásii čuvggodan , de álge gárrat gierresiid ja geassástallat herggiid . 
Ja go hearggit ledje geassáid nalde , de nieiddat juoiggadišgohte nu got lávejitge sámit dahkat : go vuolgigohtet , de juoigat galge nieiddat . 
Ja de dál álget : Voja voja voja voja nana nana nana , de dál suohkana vuojánat ruohtastit dego loddemoahti , voja voja voja nana nana nana , stuora beavrrihiid . 
go dat vulget ruohtadit nu_ahte ii oidno iežá go suovva čuččodii , voja voja voja nana nana nana , ja de velá manadedje dego garra guoika , voja voja nana nana voja nana nana nana nana . 
Ja de dat vuoddjájedje . 
Ja go hearggit oidne , ahte olbmot ledje čohkkedan gierresii , de ruohtastedje , ja de manne dego loddemoahti . 
Muhto go leai nu jalges geinnodat , de bisso gierresis visot . 
Ja de go bohte oidnosii girku , de bisánedje ja vurde visot čoahkkái . 
Ja go ledje visot čoahkkái boahtán , de vuohten dahje fas jugástallagohte viinni . 
Ja de šadde veaháš gárremiidda , ja de álge muhtun bártnit bealkit ja soaimmadit , ja goase boahtá doarrunai . 
Muhto Ándaras-vuoras álggii gielddihit , ahte eai galgga riidalit . 
" lei dat leat nu , eai leat go giellásat , gal mon muitalan mannjil got leai dat ášši . 
" Ja de bártnit heite . 
Ja de vuoddjájedje fas ja vudje gillái . 
Ja dan gili namma leai Márkan , sámiid gohččun gillii . 
Ja de manne unna stobožiidda , ja muhtumat manne daidda gođiide , mat ledje girkobáikkis . 
Dat fertejedje dahkat gođiid dološ sámit , deinnago ledje unnán stobut . 
Ja go iđit šattai , de Máhtte ja Márjá manaiga báhpa lusa . 
Ja de ilmmuhii Ándaras-vuoras , ahte dat leat boahtán náitalit . 
Ja dat leai sotnabeaivvi iđit . 
Ja go de gerge boradeames , de álge gárvodit vihabiktasiid . 
Ja go ledje geargan visot , de vulge báhpa lusa . 
Muhto Máhtes lea ballu , jos báhppa rihpá su Márjjá , muhto manne dat dal goitge . 
Ja go dal bohte báhpa lusa , de báhppa álgá logahit dáid lohkosiid : " Mon válddán Márjjá ja ráhkistan vuoste- ja miehtegeavvamiid čađa . 
" Ja de Máhtte suorganii , ahte báhppa áiguge váldit Márjjá . 
Ja de Máhtte garrudii : " In beargalat attege Márjjá dutnje , dat lea mu áhkká . 
Ándaras lea Márjjá addán munnje , inge mon atte ! 
" Ja de gaikugođii Márjjá gieđas ja sihtagođii vuolgit olggos . 
Muhto Márjá leai jierbmenieida , son ii vuolgán olggos , gal son ipmirdii , ahte Máhtte lea hoavrideame . 
Ja go Márjá ii vuolgán olggos , de son doaivvui ahte Márjá lea maiddá áigume beahttit su . 
Ja Máhtte manai olggos , ja báhppa fertii guođđit vihatkeahttá , dušše čuorvvui : " Gal don Márjjá oaččut , in mon fuola ! 
" Gal báhppa gulai ahte Máhtte balai , ahte son lea alccesis sihtame Márjjá . 
Ja Máhtte gal manai olggos , ja son balai ahte báhppa lea háliideame Márjjá alccesis . 
Ja son čierui . 
Máhtte leai hui veaháš lohkan girjji , muhto leai son goit beassan rihpaide , ii delle dárbbašan olu lohkat rihppaskuvllas . 
Muhto Márjá leai buorre lohkat , ja son gale diđii daid lohkosiid . 
Ja go bođii Márjá girkus , de leai sus vuosttaš bargu oahpahit Máhte lohkat daid vihalohkosiid . 
Ja go Máhtte leai lohkan ja oahppan ja ožžon ipmárdusa , got leai dat ášši , de soai manaiga nuppi beaivve fas báhpa lusa , ja de báhppa maiddá oahpahii Máhte , got galgá vástidit . 
Ja de álggii vihahit . 
Ja de Máhtte gale máhtii got galgá . 
Ja de báhppa gearggai vihaheames . 
Ja go ledje geargan , de manne ruoktot eret girkus ja álge heajaid doallat . 
Iige sis lean iežá go viidni ja biergu ja mielki . 
Ja de juhke dat , guđet háliide ja sáhtte . 
Ja de šadde gárremiidda , ja de álge juoigat nu olu go ledje dan stobus , ja válde bártnit nieiddaid birra čeabeha ja juige nu ahte ii gullon ii miige . 
Ja muhtumat čirro ja juige : Voja voja nana nana , stuora leambada ja geampa lea mu moarsi . 
Ja nieiddat fas juige bártniid : Voja voja nana nana , stuora fávrrut ja stuora hágat , voja voja nana nana , manadedje dego girdi loddi , ruohtti bohccos jođii , voja voja nana nana . 
Ja eai sii nohkkan dan ija . 
Ja dan sotnabeaivvi leai nu muohtti , ahte muhtii guokte goartila . 
Ja de Nuvtte dajai , ahte dat šaddaba riggát , go muhtii dan vihabeaivvi . 
Dat gale leage sápmelaččaid dáiga leamaš dolin , ja lea velá dálnai . 
Ja muhtumat , go šattai stobus liekkas , de manne olggos ja nohkadedje dohko , ja muhtii nu_ahte dat , geat olggos nohkke , šadde muohttaga vuollái , nu_ahte eai gávdnan muđui go goivo nuppit eret muohttaga vuolde . 
Niillas ii duostan ovdal náitalit go Máhtte vuostten ovdal náitala . 
Ja go dál oinniiga ahte Máhtte náitalii , de soainai álggiiga náitalit . 
Muhto go sotnabeaivi leai mannan , de ii šatain sáhttán dalle báhppa vihahit , go dat dallenai galggai gulahit ovtta beaivvis , muhto attiiga soai báhppii gulahusgirjji . 
Ja de eaba soai beassan dan jagi náitalit . 
Muhto soai manaiga oktii ja oruiga ovttas dego iežánai bárat . 
Dát sámit eai láven mannat eambbo go oktii jagis girkobáikkis . 
Niillas leai riggáseamos bárdni ja Elle maiddá . 
Ja olbmot ledje buorit , ja sii háliidedje Niillasa ja Elle heajaid oažžut , muhto eai sii dan atnán stuora sivvan , go soai leigga ovttas ovdal vihaid . 
Muhto soai leigga gulahuvvon gale . 
Muhto Niillas leai hilbes olmmoš , ja Elle leai hui jierbmeolmmoš . 
Elle gal jurddaša , got son Niillasiin birge , go son lea nu hilbat . 
Muhto gal son oinnii , ahte gal dat lea fas buorre go manná suhttu badjel . 
Ja son leai rikkis sogas , ja dološ olbmot atne olu das mearkka , makkár sogas dat lea guhtege . 
Sii ledje oaidnán , ahte guhte sohka lea geafes sohka , de dan sogas leat geafit goase visot . 
Ja go lea láibbálaš sohka , de dan sogas leat láibbálaččat goase visot , jos eai álgge dahkat vearrut dahe suoládit . 
Dat gale gefojit , guđet vearrut dahket . 
Jos eai gefo iežaset áiggi , de mánát goitge gefojit . 
Olmmošsohka lea dego okta johka . 
Go lea okta johka , mii lea guhkki dego olmmošsohkanai . 
Ja muhtun johka lea rássái gierragii nu guhkás go johka manná . 
Ja nubbi johka lea maiddá seammá váris , ja son manná maiddá seammá guhkás , ja sus ii leat rássi ii gierragis ii máddagis . 
Ja nu leat olmmošsogat . 
Ja jos lea muorrašládja soames báikki hui oaksái ja fiinna njulges oavssit , de dasa šaddet dan báikái seammálágáš muorat . 
Ja go leat muhtun eatnamis fasttes muorat , dasa šaddet fasttes muorat — nuppit nohket ja nuppit šaddet sadjái seammá fasttes muorat . 
Ja nu leat olmmošsogatnai . 
Ja dainna sámit lávejit rehkenastit got leat guđege sogas olbmot . 
Ja dainna maiddá Niillasa atne divrrasin , go son leai láibbálaš sogas . 
Ja go nubbi jahki leai šaddan , de soai vuoddjáiga Márkanii vihaide . 
Dalle vulge olu sudno ustibat , vái besset heajaide . 
Ja go vulge , de válde guokte goađi mielde ja olu herggiid ja gierresiid . 
Ja go vulge vihaide , de gárvodedje čábbámus biktasiid , mat sámi goarratvuhtii gulle . 
silkeliinniid ja silkegahpiriid ja silbaboahkániid ja fiinna láđđegávttiid ja máŋggafearggat helmmuid ja silbaboaluid ja silbariskkuid , maiguin liidni biddjojuvvo gitta . 
Ja muohtavilges borgebeaskkat ja vilges gistát ja vilges gápmagat ! 
Ja moarsi biiggát maiddá galge čáppa biktasiid bidjat , ja irggi reaŋggat seammá fiinna biktasiiguin . 
Ja de sii vulge báhpa lusa . 
Ja golbma bára galge ovdalis bára vázzit , ja golbma bára mannjelis bára , ja dat galge beare bártnit ja nieiddat dat guhtta bára . 
Ja olu iežá sogat ja ustibat manjis čuvvot . 
Ja go bohtet girkui , de galgá irggi reaŋga guoddit irggi gahpira , ja go báhppa álgá vihahit , de dollojuvvo okta liidni bára oaivvi nalde njeallječihkii , okta guđege čiegas dollet , dassážii_go báhppa lea geargan vihaheames . 
Ja go vulget ruoktot , de galgá irggi reaŋga guoddit irggi gahpira , ja dat bárat galget fas seammá_ládje mannat ovddas ja manjis . 
Ja go bohtet ruoktot stohpui , gos ledje muhtumat orrume , ja muhtumat orro gođiin , mat ledje buktojuvvon girkogoahtin , ja de álge heajastallat . 
Ja dat leai garra biegga ja bohte muohtaoavttit , ja muhtumin leai hui fiertu ja bivvalis ilbmi . 
Ja dan sámit atne váras , makkár lea ilbmi . 
Ja de dál álge heajaid borrat ja juhkat , ja bohte nu olu olbmot . 
Ja Niillas leai olu viinni oastán . 
Ja sus ledje olu sogat ja oahppásat dahe ustibat . 
Muhto soames bártnit atne goađuha go Elle eai ožžon . 
Ja okta nieida , gean namma leai Anne , son doaivvui ahte Niillas váldá su . 
Ja go oinnii ahte Niillas ii sus fuollan , de álggii son gielistit Niillasa nala olu , ahte Niillas lea suinna furrošan ja muitalii Elliinai . 
Ja Elle dajai : " De leat don buorre nieida , go leat addán Niillasii go son dárbbašii , ja gal mon mávssán bálkká dutnje . 
" Ja de Anne ii dohkken alccesisge . 
Son leai muitalan juohke olbmui , ahte Niillas leai su fuorrá . 
Muhto go Elle leai sutnje daid hupman , de ii son šatain muitalan geasage . 
Skealmmat álo jerre Annes : " Olugo Elle mávssii dutnje , go leat veahkehan ? 
" Ja de álggii heahpanit ja ii háliidan hupmat ii maidege dan birra . 
Ja de dál álge heajaid borrat ja juhkat . 
Ja go álge , de nuorra bárra manai čohkkedit beavddi duohkái , ja sii galge čohkkát das nu guhká go heajat biste . 
Ja dasa šadde gale olu gárremiidda ja álge juoigat ná : Voja voja voja voja nana nana nana nana , dál mii leat heajaid ožžon , voja voja voja nana nana nana , suohkana riggámus bártnis dál doddjui juolgi , voja voja voja nana nana nana , ja dál mii gale veaháš jugástallat , voja voja voja voja nana nana nana nana . 
De dat čáppa Elle dál čuovggadii dego nástealbmi voja voja voja nana nana nana nana , dat rievddadii suohkanis , voja voja voja nana nana nana . 
Guhte dál šaddá suohkana nástin , voja voja voja nana nana nana . 
Ja mon dál sávan buori lihku , voja voja voja nana nana nana . 
Ja de dál juige ovtta jitnii nu_ahte ii gullon ii miige . 
Ja de álge bártnit diggodit gaskaneaset ja de doarráje nu , ahte olbmot ferteje mannat ja earuhit ja humahallat , vái sii heaittále . 
Ja sii heite . 
Okta leai , gean ferteje čatnat gitta ja veaddit , dassážii_go čielggai . 
Ja dál álggii dat áigi , go álge addit heajain . 
Ja sii adde ruđaid ja silbbaid ja bohccuid . 
Ja heajaid ovddasolmmái lea ain válljejuvvon dakkár , guhte lea rehelaš ja geas lea buorre muitu . 
Ja sin goansta leai dakkár , ahte eai sii váldán ila olu attáldagaid geasge , gal gárrenolmmoš addá vaikko_man olu eanet go leat nárit . 
Ja dan_dihte galgá buorre muitu , olugo guhtet addá ja guđet lohpidit bohccuid . 
Ja go ein addet headjaattáldagaid , de irgi ja moarsi giitiba birra čeabeha ja sávvaba lihku addái , ja seammá sávvá heajaid ovddasolmmái addái buori lihku dáppe ja mannjil jápmima . 
Ja de lea fas okta dat , guhte juohká viinniid . 
Ja dalle addojuvvo fiidnámus viidni , go leat addán attáldagaid . 
Ja go lea geargan headjadoallu , de ovddasolmmái doallá veaháš sártni ja lávlu sálbmagirjjis ovtta sálmma . 
Ja sártni sisdoallu lea ná : ahte son sávvá lihku nuorra bárrii ja visot headjagussiide . 
Ja giitiba irgi ja moarsi dan ovddas , go leat boahtán illudit " ovttas munnuin dan ođđa lihku ovddas , maid lea Ipmil addán munnuidenai , go son lea oaidnán buorrin , ahte attii olbmái nissona guoibmin , go son oinnii , ahte ii olmmái birge okto . 
" Ja go ovddasolmmái lea daid dahkan , de giitet fas ruoktot headjaguossit ja irgi ja moarsi . 
Ja de dál heitet heajaid doallamis ja mannet guhtet orronbáikáseaset . 
Muitalus Máhte birra . 
Máhtte ja Márjá leigga juo boareslágánat , ja soai leigga riggát , ja sudnos ledje njeallje mána . 
Ja soai eliiga soabalaččat ja heittiiga suoládeames . 
Ja soai eaba lean ila viisát , Márjá gal ii lean jalla , muhto eaba soai geassán olbmuid luonddu . 
Ja go soai okte leigga okto siiddas , de šattai mánná Márjái , ja ii lean dorvu ii mihkkege . 
Máhtte fertii okto birget ja birgehit áhkás ja máná , mii leai easka šaddan . 
Ja boarráseamus leai čiežajahkásaš , ja son leai veaháš áhpun . 
Ja eallu šattai veaiddalis , ja návddit bohte ja ogohallet ealu . 
Ja gal son oinnii , ahte návddit bohte ja ogohalle birra goađi , muhto ii son beassan olggos goađis , go leai áhkká máná ožžon . 
Ja okta olmmoš čuoiggai jur dan áiggi lahka dan goađi , muhto ii son dan diehtán , ahte sus leai heahti , ja son ii mannan Máhte goahtái . 
Son árvalii jurdagisttis : " In mon mana Máhte goahtái , ii das gola áigi , mon manan Niillasa goahtái , Niillasis lea hávskkes eamit , ja son lea iešnai ustitlaš . 
" Ja Niillasa áhkká leai maiddá ožžon máná , muhto Niillas leai viežžan olbmuid . 
Son máhtii rehkenastit áiggi , goas áhkká máná oažžu , ja dat leai maiddá áhpun sutnje . 
Muhto son leai ovttas siidaguimmiiguin . 
Ja siidaguoimmit gehčče ealu . 
Ja son leaige ustit oktan áhkáinis juohke olbmui , vaikko son leai hilbat ja riidalii muhtumin juohke olbmuin . 
Muhto son dagai fas buorrin visot , ja leai fas nu buorre ahte ii diehtán maid galggai dahkat buorrin . 
Ja Elle leai hui buorre olmmoš , son attii biepmu gussiide ja leai ustitlaš , ja olbmot ledje sutnje hui buorit . 
Ja Niillas leai maiddá buorrelunddot , olbmot ledje buorit , vaikko Niillas suhtadii dávjá rátkamiid áigge . 
Muhto goitge son ii lean guhká suhtus , juohkehaš leai gulolaš , go son dárbbašii ábu . 
Ja go okte leai Niillas vuolgán Márkanii ja ii lean su Elle mielde , de son jugai nu_ahte ii diehtán ii maidege . 
Ja de suoládedje sus ruđaid visot . 
Ja go son lihkai ja čielggai , de son oinnii got lea šaddan , ja de ii son diehtán got dal galggai , ja guhte leai dál su ruđaid suoládan . 
Ja de son jugai fas , ja de deid suhtuiguin álggii riidalit nuppiid juhkan olbmuiguin . 
Ja de šattai doarru , ja de cápmáhalai nu , ahte šattai giehtatbealli ja oaivái stuora ráigi . 
Muhto eai dat lean sámit , muhto norgalaččat . 
Ja son ii beassan oastit ii maidege go manai ruhta , muhto olbmot oste sutnje visot ja geasehedje iežasnai siidii . 
Ja go Elle gulai , de son dajai : " Gal dat galgá vuosteváldit vuostegieđageavadanai liikká , dalle lea miehtegieđageavatnai lahka . 
" Ja de Niillas šattai nu ilolaš , ahte ii muitán ii maidege . 
Ja de bijai viežžat Nuvtte Sárá , son leai oahppan áhčistis doavttirin . 
Ja go son bođii , de son dagai nu got lávii su áhči áhpu , de buorránii su giehta fargga . 
Ja son dagai lohpádusa , ahte ii son mana juhkat , ja nuppi , ahte ii son vuolgge okto Márkanii . 
Jos son Elle ii livččo guođđán , de ii sutnje livččo nu geavvan go geavai . 
Ja nuppi jagi son leai vádjoleame okto Niillas , ja de son gávnnai boares , áigahaš árahávddi , ja das leai olu ruhta , ja dain ii lean namma , gean sii ledje . 
Ja de son oaččui ieš visot daid ruđaid . 
Go Máhtte dál leai nu vuorrádusas , de son jurddašii , ahte gal son lea jalla go okto siidii rátká , go áhkká lea gassadin . 
Ja soai leigga goappašat nu duihmmit , ahte eaba ipmirdan das maidege got áigi manná , goas áhkká máná oaččui . 
Muhto de Ándaras-gállá nuorat nieida vuolgá geahččat oappás . 
Ja de son bođii , ja de Márjá leai juo nu , ahte ii dovdan oappásge , son lea nu skibas . 
Ja de son vulggii viežžat lasi olbmuid . 
Muhto Márjá leai skibas golbma mánu . 
Ja návdi gottii 40 heakka bohccuid . 
Ja nelgo eallu nu_ahte váibe bohccot . 
Ja das lea váruhus , ahte eai galgga okto siidii mannat go eai leat liigeolbmot , ja áhkká lea gassadin . 
Vaikko ii son šaddan velge geafi , muhto su áhkká šattai dan rájes skihpalaš , son šattai lihkadit , ovdal_go leai dearvvasnuvvan . 
Ja son šattai galbmot maiddá , ja son oaččui čoaskinvigi dan rájes iige šat lean nu dearvvaš go ovdal . 
Juoigamuš álgá — Ovtta bártni luohti . 
Stuora gávvila , nana nana nana voja voja nana nana nana , ii oktage diehtán , leago guolli dahe loddi , voja voja voja nana nana nana , stuora gávvila , voja voja nana , mieđábealde stuora bielluin guđodii , voja voja nana nana , bárdnelunttaid dorvu , go heahti bođii , go gávnnahalle suolabarggus , voja voja nana nana . 
Ja bártnit háliide juohkehaš dan bártni iežaset mielde dan_dihte go son leai nu gávvil . 
Ja dakka dan áigge veaháš riidale sámit gaskaneaset , ja suoláde nuppit nuppiin , ja nuppit sokče nuppiid , go nuppit ledje suoládeame . 
Ja dainna_lágiin jokse dávjá suoládeames . 
Ja dalle dárbbaše goansttaid , got besset luovos áššis . 
Ja dainna háliide sii dan gávvilis bártni , su gohčodedje bártnit gonagassan . 
Ja sutnje gale ledje buorit juohke olmmoš , ja ii son leange suola , muhto ii jur váhkige , muhto ii son šaddan juorrovuolážin goasge . 
Iige son suovvan olu suoládit dalle_go son leai olis . 
Ja olbmot dihte , ahte eai dalle olu suolát go dat bárdni lea olis . 
Muhto borranbohcco son ii gieldán váldimis , suolabohcco . 
Ja son leai headju njoarostit , muhto viehkat son leai nu falli , ahte ruohtti bohccos jođii , ja nu sávri , ahte viegai ovttatmanos beanagullama . 
Muhto ii son láven viehkat garrasit dalle_go olbmot oidne . 
Muhto soite oaidnit dalle_go son ii diehtán , go leai viegahallame bálgi čorragiid , mat ruhttet vuostebiggii nu olu go nagadit . 
Ja dasa galgá falli , guhte johtá go lea heajos beana . 
Beana gal jorgala , go lea dakkár mii máhttá ja gille . 
Ja dan seammá bártni láveje nieiddatnai juoiggadit : Ovttain sániin gávnnai váimmu , voja voja voja voja , stuora gávvila , jos suoládii , de nuppiid oaivi vástidii , voja voja voja nana nana nana . 
Dál álgá bohcco luohti Silkenjávvi , silkenjávvi , voja voja voja voja nana nana nana nana . 
Go manadedje dego beaivvi suotnjarat , voja voja voja nana nana nana , Miesážat ruovggadedje , voja voja voja voja nana nana nana nana , ja bohradedje , bohradedje , voja voja voja voja nana nana nana nana . 
Juoigamuš lea dakkár go lea rievttes čeahpes juoigi , de lea nu hávski gullat , goase čirrosat bohtet guldaleddjiide . 
Muhto go dakkár juoigit leat , guđet garrudit ja bániid gasket ja uhkidit goddit bohccuid ja velá isidanai , ja de dat leat ahkidat gullat . 
Guovdageaidnu . 
Dat dáhpáhus mii gohččui Guovdageainnu villen , mii lea dáhpáhuvvan dan jagi 1852 . 
L. L. Laestadius leai okta báhppa , mii leai sárdnideaddji , ja son leai hui garas ja giivvis ja láhjálaš ja váikkuheaddji . 
Muhto ii sus lean Bassi Heagga , ovdal_go oaččui ovtta sáminieidda bakte . 
Ja ieš son logai čállagiid , ja oaččui čielgasa gokko lea geaidnu albmái dahje agálaš eallima árbmui . 
Ja son sárdnidii garrasit ja viššalit . 
Muhto son sárdnidii garrasit lága ja duomu ja evangeliuma , ja sárdnidii nu go čállagis čuožžu , ahte soahtat guovtteávjjot mihkiin . 
Ja jos ii geahča dárkilit , čuhppetgo goappašat ávjjut ovtta_ládje dahje jur dan meare go galgá , de lea váralaš . 
Ja Laestadius lea dego livččui atnán ovtta áiggi nuppi beale ávjju bastileabbun , deinnago okte šattai stuora segohus su sártniid sivas , deinnago son sárdnidii liiggás garra lága ja duomu . 
Ja go ledje olu olbmot čoahkkanan máŋgga searvegottis , ja son sárdnidii ja váikkuhii álo gohccámuššii . 
Ja go son leai akto sárdnideaddjin , de son ii ollen deid juohke sajis neavvut ja oahpahit . 
Ja de muhtun oassi , mat ledje boahtán Guovdageainnus , de sii manne ruoktot fas Guovdageidnui . 
Ja go sii ledje dal moriidan suttunahkáris , ja sidjiide leai sárdniduvvon láhka ja evangelium , muhto lea dego livččui láhka eanet sárdniduvvon , deinnago daidda olbmuide badjánii oaivái lága giivvisvuohta . 
Sii ledje hui hárdásat , ja sis leai váimmu ášši risttalašvuohta . 
Ja sii álge sárdnidit ieža , ja dan seammá garra lága giivvisvuođas , mainna ledje gohccán . 
Muhto go Laestadius ii ollen dohko deid oahpahit ja láidet , dego dan máná mii lea ein goase juolggeheapmin , de sii šadde ieža álgit suhkat ja de sii gal manne jur vearrogeidnui . 
Dat leage daddjon , ahte gii galgá girdit ovdalgo soajit guddet , de dat gahččá baikaráigái . 
Dat lea geavvan dalle daidda nu , ja dat gale geavvá vel dálnai seammá_ládje heakkalaš áššiin , ja seammá vel lunddolašnai áššiin . 
Muitalus daid birra , mat manne Guovdageidnui , go ledje šaddan risttahassan Laestadiusa sániin . 
Sis seahkanii jierbmi , ja sii álge áđđestallat Laestadiusa . 
Sii sárdnidedje ja dubmejedje deid visot , mat eai álgán čuovvut sin . 
Ja dat šattai unna jovkkoš juo . 
Ja sii álge garraseappot ein mannjil . 
Ja sii álge nu hárddašit , ahte heite siiddaideaset ja álge mannat nuppiid siiddaid mielde ja sárdnidedje deid maid ledje gullan Laestadiusa sárdnideame . 
Muhto eai sii muitán iežá go dubmet helvehii visot , mat eai sin čuovvulan ja álgán sárdnidit seammá_ládje go siinai . 
Ja go sii ožžo ein eanet veaga , de šadde sii ein garraseapput , ja sis seahkanii eanet ein jierbmi . 
Ja sii álge vuortnuhit garrasit olbmuid sin čuovvut . 
Ja go eai ožžon dainna ahte dubmeje , de sii álge cábmit ja dubmeje helvehii ja garrude ja čolge deid , geat eai álgán . 
Ja go leai ein soames áiggi , go šadde ein dakkárin , ahte juohkehaš rámidii ahte " mon lean alit go don " . 
Ja nubbi dajai : " Mon lean vel alit " , ja nubbi dajai : " Mon lean nu allat dego Ipmil . 
" Goalmmát dajai : " Mon lean vel alit go Ipmil . 
" Ja sii dadje ahte sii galget vuoitit olles máilmmi : " Jos eat muđui vuoitte , de mii soahttát , ja mii vuoitit vissásii olles máilmmi . 
" Ja dat uhkidedje juo álgit soahtái , muhto eai olbmot jáhkkán . 
Muhto sámit gal balle , geat oidne ahte dat risseje deid , geat eai álgán sin čuovvut . 
Ja šadde dat gal maŋážassii juo dakkárat , ahte soapmásat ferteje lohpidit vuostemiela sin jáhkkui , vái heitet rissemis . 
Ja de galggai álgit dubmet ja garrudit deid suruhemiid , mat eai čuovo sin dáhtu mielde . 
Ja sii ledje olu jagiid dakkár mierkká siste , ja sii ožžo eanet ja eanet joavkku . 
Ja de sin oaivvit šadde ein stuorit mierkká sisa , nunai olu ahte álge bievvalvirggi oamastit alcceseaset . 
Ja dat seavdnjatvuođa bargu šattai sis doaimmahuvvot , go leai láhka badjánan oaivái . 
Ja sii álge hearráid vuohččan goddit . 
Ja dat šattai viimmat jur duohta soahti . 
Muhto dakkár sámit ledje , mat álge soahtat vuostá . 
Dat leai girkogili namma Guovdageaidnu , man álge boaldit , ja goddit olbmuid . 
Boalvára ja leansmánni sii gal juo háhppehe goddit . 
Ja de beasai soames sápmi vuolgit nuppi unna gilážii , man namma leai Ávži . 
Ja dat álge čoaggit olbmuid sámisiiddain mat ledje lahka . 
Ja go ožžo veaháš veaga , de vulge dakkaviđe visot , nissonat maiddá . 
Ja ihkku sii vudje dan mátkki . 
Ja dan gal ipmirda juohkehaš , ahte ii sisge lean hávski dalle vuodjit girkogillái . 
Ja sii bohte iđedis go leai jur čuvggodeame . 
Ja sii čatne herggiid olggobeallái áiddi . 
Ja soappit sis ledje soahtebierggasin . 
Ja sii ledje unnit joavku , muhto eai sii ballan iežás go dan boalvára bissus , jos dan leat gávdnan . 
Ja sii ledjege gávdnan , muhto dat ii áktán , muhto mannat ferte juogo gottáhallá vai ii . 
Muhto dat leai jearramušas , guđet dustet ovdii vuolgit . 
Ja de vulggiiga guokte gievrramus ja stuorimus olbmo . 
Daid olbmuid namma leai nuppi O. O. Thuri , ja nuppi namma leai Juffu . 
Ja go sii bohte oidnosii , de áice sin fávttat , ja de čuorvugohte : " Diele soahteveahka boahtá , vulgot ovddal , gal mii vuoitit ! 
" Ja sii vulge viehkat ja čurvo nu allagit go leai jietna geasge . 
Ja go bohte ovddal , de álge šluppohiiguin cábmit . 
Ja de oidnet dat čielga olbmot , ahte buoremus lea álgit heakkas várjalit . 
Ja de álge siinai šluppohiiguin soahtat . 
Ja de sii cábme dego návddiid . 
Ja sii oidne ahte bures sii birgejit , muhto de báhče . 
Thuri , muhto eai suige lean hávllat muhto dušše ruvttat . 
Son logai dušše čáhpodan dorkka dakko . 
Mon lean gullan sus iežastis máŋgga geardde , mon lean su bárdni , ja son lea daid muitalan máŋgga lohkameahttun gearddi , visot dáid dáhpáhusaid . 
Ja dat soahti leai dievas soahti . 
Sii cábme dušše galmmas , ja nuppit gurpe gitta dađe mielde . 
Ja go ledje geargan dan soađis , ja čatnan gitta , de vulge sii hoahpus viehkat geahččat , velgo lea báhppa eallime . 
Ja go sii bohte báhpa gárdimii , de oidne ahte láset leat cuvkojuvvon ja juohke láse ovddas fávttat , ja vuolahasat čohkkejuvvon juo olu . 
Ja go . 
Thuri bođii , de son čurvii alla jienain , nugo sus leaige dakkár jietna dego unna bajánaš — dat gal surgehiige , go fáhkkestaga čurvii . 
Son čurvii : " Velgo lea báhppa eallime ? 
" Sii vástide : " Eallime lea , muhto dat lea gitta . 
" Ja de son čergii vel garraseappot ahte : " Luitet , ja dan hoahpuin , luovos , jos buori sihtabehtet ! 
" Ja de sii luite . 
Ja son ieš viegai juohke báikki birra geahččame , lea go varra gokkoge . 
Ja go báhppa beasai luovos , de son viegai Thuri čeabehii ja čierui alla jienain , ja giittii go bođii su beastit heggii . 
Ja de sii dalle ledje vuoitán . 
( Gal dan soađis lea okta villaheagga časkon jámas dan soađi áiggi , muhto dan ii láhka atnán sivvan . 
) Ja de sii vuolggahe Norgii deid čanaduvvon olbmuid . 
Ja de šadde lágat Norggas Álaheajus dahje Bossogohpis , ja biste olles dálvvi juohke beaivvi . 
Ja soapmásat dein villaheakkain vulge báhtarussii duoddarii olles siiddain go oidne , eai sii leange nu vuoimmálaččat go sii doivo . 
Ja de bođii ruvnna olbmuin mearri ahte váldit visot gitta . 
Ja sii vulge ja vižže visot dan siidda ja jođihe ruoktot . 
Ja daid sin ealuid vuvde ruvnna olbmot akšuvnnas . 
Ja deid čáppa bohccuid leat oastán olu deikenai , Čohkkiras sámitnai . 
Ja go ožžo visot čielggasin áššiid stuora dutkama čađa , de dubmejuvvoje muhtumat guhkes fáŋgavuhtii , 12 jahkái ja 6 jahkái . 
Ja guovttis steavliduvvoje , nugo ledje guokte iežanai sorbmen , leansmánni ja gávpeolbmá . 
Heagga heakkas , bátni bánis . 
Ja dat šadde muhtumat stuora oahppan olmmájin , soamis leai dakkár , ahte lea jorgalan dárogielas sámegillii olu girjjiid , ja leai oahpa sivas dohkket báhppan . 
Muhto go leai dahkan nu stuora rihkkosa , ahte ii láhka sáhttán addit . 
Ja dat báhppa , mii leai leamaš heakkaheađis , son ii lohpidan ollenge . 
Ja son leai juo dalle bismán beassan , ja dainna leai sus dasa stuora váldi caggat lága mielde , ja son álkit vuittii dan ášši nu got son siđai . 
Lasi muitalus , got Guovdageainnu hearrát eai nagadan vásttostit daid jallas sámiid , mat sin cábme ja maŋážassii godde . 
Dat leai dainna_lágiin , go dat leai leamaš juo máŋga jagi dain villiin dat seammá uhkádusat , ahte sii galget vuoitit olles máilmmi , ja hearrát dihte , ahte dat ii dáhpáhuva goasge , ahte sii vuitet maidege iežá go soames jallamus sámi nugo geavaige , goit nu_ahte sii ledje váralaččat . 
Muhto dan eai jáhkkán Guovdageainnu hearrát , ahte dat álget nu garrasit ja stuora vašiin sin nala . 
Jos sii dan livččo jáhkkán , de livččo sii válmmastan soahtebiergasiid ja vaikko soames soahteolbmo , mainna ledje duššadit olles veaga , muhto go eai sii jáhkkán , eai vehášge dan nu got dat leai . 
Ja go sii gulle ahte dat leat álgán dal soađi vuimmiin , ja sidjiide daddjojuvvui , ahte álgit ohcat ráđiid , muhto sii vástide , ahte dat lea gullon ovdalnai iige dat leat šaddan datge bahábun dahje váralaččabun . 
Ja eahpejáhkku dat leage dat , mii dahká olu áššiid nuppos . 
Ja go dat villet bohte girkogillái , namalassii Guovdageidnui , de sii álge garrasit vuortnuhit visot juohkehačča , ja hearráid velá garraseappot . 
Sii deid cábme nu garrasit dego suolabeatnagiid . 
Ja Rude-rohki viegahe loktii ja čuggeje niibbiin hárdui , ja godde dohko . 
Ja varra golggai čađa loktaláhtti vulos . 
Ja de easka bullehe olles gárdima . 
Ja dan nuppi , maid sii maid godde ja bolde ! 
Ja dainna_lágiin sii dahke daid ahkidis bargguid . 
Ja báhpa sii biinnidedje nu surgadit , ahte ii sáhte muitalit . 
Dat čatne gitta , ja cábme nu garrasit ahte heagga manai muhtumin . 
Ja go dat villaheakkat bohte fáŋgavuođas ruoktot , de sii ledje jur geafit , ii sis lean oktage boazu . 
De sii ferteje álgit bálvalit nuppiid sámiid — vaikko sii ledje goase vajáldahttán sámi bargguid , muhto ii lean goit iežá dorvu go álgit bargat fas seammá bargguid , masa ledje nuorran oahppan . 
Daid sii goit farggamusat muitáje . 
Ja sin sogat ábuhe maid , adde veaháš maidnai , biktasiid ja biepmu , dassá_go sii álge bargat ja dienidit opmodaga . 
Ja sii náitale maid soapmásat . 
Dat báhppa šattai nu ustit Thurii , ahte siđai bidjat su bárdnásis ristáhččin . 
Ja dat bijai , ja dat lea dán čálli ristáhčči leamaš , dat báhppa Hvoslef namalassii . 
Muitalus Sámieatnama dovdameahttun elliid birra . 
Sámieatnan lea dat eatnan , mas gávdnojit dakkár eallit , maid eai olbmot riekta dovdda , got dat lea deid elliid birgemuš . 
Muhto gal olbmot dan dihtet , ahte dat leat ovtta eatnanoasis soames eallit , dakkár hálbbes eallit , mat birgejit dakkár eatnamis , gos eai birge iežá eallit . 
Ja daid elliid eai olbmot luoitte buoret eatnamii , vaikko eai dovdda jur vissásit got dat birgejit dan eatnanoasis . 
Olbmot eai luoitte deid ealibiid eai gosage , ja olbmot árvalit , ahte ii deid soaba luoitit nuge viidát , go dat leat dán rádjái leamaš : gal dat ožžot birget unnit eatnamiinna . 
" Dárbbašit mii ieža eatnama . 
Jos mii dáppe gávdnat dakkár eatnama mas mii birget , baldit mii eret das gos gávdno dakkár eatnan gos mii birget orodit , dohko gos lea dakkár eatnan , mainna mii eat daga maidege . 
Gal dat ealibat leat leamaš miehtá buriid eatnamiid , muhto min boarráset olbmot leat baldán eret deid elliid . 
Deid lea álki baldit , dat leat hui árggit . 
Iige dat leat váralaš , vaikko dat eai birgege nu bures — eai dat dárbbašge lassánit . 
Iige dat leat váralaš , vaikko dat birgeledje heajut ja šattaledje biidnahuvvat . 
Gal sii leat oahppan dan eallimii . 
" Eaige olbmot leat mannan goasge riekta geahččame siste , vaikko leat gal guhkkin oaidnán giikaniin ahte eallit dáppe leat , ja ellet dat , muhto eai olbmot goit dovdda vissásii , got dat ellet . 
Soames oassi olbmuin doivot , ahte dat ellet hui bures . 
Ja dat gal muhtun olbmot háliidivččo , ahte dat galggale eallit bures datnai eallit , go juo leat dakkár eallit , ahte eai daga bahás . 
Vaikko soames oassi olbmuin atnet bahádahkkin , ja muitalit daidda olbmuide geat eai dieđe , ahte dat leat bahádahkkit , ja sis lea hállu deid duššadit . 
Muhto soames oassi — váldegotti badjelgeahččit — eai atte lobi duššadit velá goit . 
Ja soames oassi olbmuin gal — jos dieđále deid elliid váivválaš ja heajos birgema — sii gale eai sáhtále moraškeahttá leahkit . 
Sii gale čirole máŋgga geardde , go eallit šaddet nu stuora biinnu gierdat , nealggi ja čoaskima . 
Muhto soames oassi olbmuin gale gottále , jos livččui lohpi , dego sarvvaid , muhto go ii leat lohpi goddit , de fertejit diktit eallit . 
Muhto sáhttet sii goit dan mađe jáhkihit váldegotti badjelgehččiid , ahte sii addet lobi áŧestit eanet ja eanet dainna_lágiin , ahte unnidit sis eatnama veaháš geardde . 
Ja jos dainna_lágiin manná , go lea dán rádjái unniduvvon eatnan unnibun ein veaháš geardde , de gal duššet dát eallit , ja aivve biidnahuvvama čađa , mii lea gal ealibiid reahkkinlága vuostá . 
Jos dein elliin livččui isit , ja dovddalii got su eallit šaddet biidnahuvvat , de son oasttálii daidda lasi eatnama . 
Muhto go dein ii leat rievttes isit , de šaddet dál biinnu vuolde leahkit jápmima rádjái — mii lea surges ášši , gii dan jurddaša ja ipmirda . 
Muhto čálli sávvá goit , ahte galggalii árbmu čuovgat sinnai čalmmiide dego iežá eatnan elliide , maid okta Ipmil lea sivdnidan . 
Loahppa lehkos Ipmila askkis , dego mánná lea eatni askkis , gos lea sus buoremus dorvu .