tmx_data/SDprestale2021.tmx

File: tmx_data/SDprestale2021.tmx

NORDSAMISK VERSJON
OFFISIELL SØRSAMISK VERSJON
MT OVERSETTELSE
Ráhkis olbmot,
Gieries gaajhkesh dovnesh,
Gieries gaajhkesh dovnesh,
Midjiide buohkaide lea dát jahki leamaš erenoamáš.
Akte joekoen sjïere jaepie orreme gaajhkesidie.
Mijjese gaajhkesidie lea daate jaepie joekoen orreme.
Pandemiija lea čuohcán olles máilmmiservodahkii, maiddái min ráfálaš guvlui guhkkin davvin Dávggáid vuolde.
Pandemije lea abpe mijjen vearteneseabradahkem baajnehtamme, aaj mijjen raeffies hïejmem guhkene noerhtene Lååvesji nuelesne.
Pandemije lea abpe vearteneseabradahkem dïjpeme, dovne mijjen raeffies dajvese guhkelde noerhtene #Lååvesji nuelesne.
Covid-19 lea buktán buozalmasvuođa ja jápmimiid, giddejuvvon rájiid, ekonomalaš eahpesihkarvuođa ja váilevaš sosiála oktavuođaid ja kultuvrralaš arenaid.
Covid-19 lea mijjem baajnehtamme skïemtjelassine jïh sealadimmiejgujmie, steegkeldh raasti tjïrrh, ekonomeles jueriedimmine jïh faatoes sosijaale gaskese jïh kulturelle areenah.
Covid-19 lea skïemtjelassem jïh jaememh buakteme, dibrehtimmie raejide, ekonomijen jueriedimmiem jïh #faatoes sosijaale tsiehkieh jïh kulturelle sijjieh.
Dát dáhpáhuvvá maŋŋel goavvi muohtadálvvi mii erenoamážit čuzii boazodollui ja guohtumii.
Daate akten garre daelvien mænngan båata jïjnje lopmine, mij joekoen gåatometsiehkide båatsosne baajnehti.
Daate mænngan sjædta garres lopmedaelviem mij sjïere båatsoem jïh gåatomem dijpi.
Muhtimat oaivvildit ahte luondu dat mávssaha danne go sihtá ráfi.
Naakenh vienhtieh eatneme lea jïjtjemse vaarjelamme dan åvteste raeffiem sæjhta.
Muvhth ussjedieh ahte eatneme dïhte dannasinie haadtohte gosse raeffiem sæjhta.
Dat gávdnojit rájit olbmuid luonddu goarideamis.
Raasth gujht gååvnesieh man jïjnjem almetjh maehtieh eatnemem nuhtedh.
Dah raejieh almetji eatnemen låeptiemisnie gååvnesieh.
Dát lea eamiálbmotmáhttu mii lea oassi min árvovuođus, ja maid eat ábut vajálduhttit.
Daate lea daajroe aalkoeåålmegi luvnie mij lea bielie mijjen aarvoevåaroemistie, jïh maam ibie tjoerh åajaldidh.
Daate aalkoeåålmehmaahtoe mij boelhke mijjen aarvoevåaroemistie, jïh maam ibie viehkehth åajeldehtedh.
Seamma ládje go dálkkádatrievdamiiguin, de leat máilmmi eamiálbmogat hearkkimusat pandemiija váikkuhusaide.
Seammalaakan goh klijmajarkelimmiejgujmie, veartenen aalkoeåålmegh aaj prååsehkommes pandemijen konsekvensi gaavhtan.
Seammalaakan gosse klæjmajarkesimmiejgujmie, dellie leah eatnemen aalkoeåålmegh viesjemes pandemijen dïedtide.
Eamiálbmogat soitet gillát eambbo, danne go oallugat ellet geafivuođas, ja dearvvašvuođabálvalusat eai leat olámuttus.
Aalkoeåålmegh maehtieh prååsehkåbpoe årrodh dan åvteste jeenjesh giefiesvoetesne veasoeminie, jïh eah faalenassem healsoedïenesji bïjre utnieh.
Aalkoeåålmegh sååjhtoeh vielie gïertedh, dannasinie gosse jïjnjesh giefiesvoetesne jielieh, jïh eah starnendïenesjh leah jaksoemieresne.
Lassin, de lea álki čiehkat veahkaválddálašvuođa eamiálbmogiid vuostá pandemiija áiggi.
Lissine aelhkebe daaresjimmieh aalkoeåålmegi vööste tjïekedh pandemijesne.
Lissine, dellie aelhkie vædtsoesvoeten aalkoeåålmegi vööste pandemijen tïjjen tjïekedh.
Mun sávan mii eat dárbbat gullat ahte pandemiijain ákkastallet dahkat ođđa sisabahkkemiid Sámis.
Gegkestem mijjieh slyöhpebe govledh pandemije fåantojne åtnasåvva juktie orre skilkehtassh eatnamisnie Saepmesne tjïrrehtidh.
Manne vaajtelem ibie mijjieh daarpesjh govledh ahte pandemijine dïejveldieh Saepmesne orre skilkehtassh darjodh.
Sáhttit go mii baicca sávvat eambbo fokusa báikkálaš biebmobuvttadeami árvui ja resursadihtomielalašvuhtii?
Maehtebe buerebh gegkiestidh stuerebe aarvoe bïejesåvva voenges beapmoeproduksjovnese jïh vierhtievoerkesvoetese?
Mijjieh maehtebe buerebh dajven beapmoedarjomen aarvose jïh vierhtievoerkesvoetese vielie fokusem vaajtelidh?
Mii leat dán jagi buohkat váillahan beassat čoagganit ja juogadit kultuvrralaš vásihusaid guhtet guimmiideametguin.
Gaajhkesh mijjieh ohtselamme tjåanghkenidh jïh kultuvredååjresh sinsitnine juekedh daan jaepien.
Mijjieh libie daan jaepien gaajhkesh ohtselamme åadtjodh tjåanghkenidh jïh #sinsitniem kulturelle dååjrehtsh joekedieh.
Vaikko vel lea pandemiija de leat leamaš máŋga gelddolaš dáiddačájáhusa, ja sámi artisttat, filbmadahkkit ja dáiddárat leat lihkostuvvan.
Jalhts pandemije orreme dellie jienebh gieltegs tjeahpoevuesiehtimmieh orreme, jïh saemien artisth, filmesjugniedæjjah jïh tjiehpiedæjjah leah stoerre lahkoem åtneme.
Jalhts vielie lea pandemije dellie leah #måedtie gieltegs tjeahpoevuasahtallemh orreme, jïh saemien artisth, filmedarjojh jïh tjiehpiedæjjah leah lahkaskamme.
Čakčat beakkehii stuora ođas ahte sámi dáiddárat Anders Sunna, Máret Ánne Sara ja Pauliina Feodoroff, galget deavdit sámi paviljoŋŋa Venezia-biennalenis 2022:s.
Daan tjaktjen stoerre saerniem åadtjoejimh, doh saemien tjiehpiedæjjah Anders Sunna, Máret Ánne Sara jïh Pauliina Feodoroff edtjieh saemien paviljongem Venezia-biennalesne dievhtedh 2022.
Tjaktjege stoere saernie govli ahte saemien tjiehpiedæjjah Anders Sunna, Máret Ánne Sara jïh Pauliina Feodoroff, gelkieh saemien paviljongem dievhtedh *Venezia-biennalenis jaepien 2022.
Mun lean movttet ja gába go mis leat dáiddárat geat gaskkustit min muitalusaid olles máilbmái.
Manne geerjene jïh garmere mijjen leah tjiehpiedæjjah mah mijjen soptsesh abpe veartenasse buektieh.
Manne geerjene jïh garmere gosse mijjen leah tjiehpiedæjjah gïeh abpe eatnamasse mijjen soptsesh åvtese buektieh.
Sámegielat šaddet maiddái eambbo oidnosii almmolašvuođas, nu go luoddagalbbain sámi guovlluin.
Saemien gïelh aaj vielie våajnoes byögkelesvoetesne sjidtieh, goh geajnoetsïegline gelline saemien dajvine.
Saemiengïelh aaj sjidtieh vielie vååjnesasse byögkelesvoetesne, guktie gïejesjeltine saemien dajvine.
Boahtte jagi soaitit beassat eambbo mátkkoštišgoahtit, ja de beassat oaidnit sámi galbbaid sihke rádjerasttildemiin ja girdišiljuin davvin, ja min ođđa pássain dahje id-koarttain oidno dál sámegielat teaksta.
Mubpien jaepien maehtebe dagke aelkedh vielie vuelkedh vihth, jïh dellie maehtebe saemien tsïeglh vuejnedh dovne raastine jïh girtiesijjine noerhtene, jïh mijjen orre paassh jallh id-kåarhth sijhtieh saemien teekstem utnedh.
Båetijen jaepien sååjhtebe åadtjodh vielie feelegåetedh, jïh dellie åadtjobe dovne raejierestiedimmine jïh girtiesijjine saemien sjeltieh vuejnedh noerhtene, jïh mijjen orre klaejpine jallh id-kåarhtine daelie saemien tekste vååjnoe.
Sámegiella vuoitá ođđa arenaid. Giellavahkku oaččui Lemet Máhtte Eira Sara Giellalokten-bálkkašumi go lea jorgalan dataspealu Minecraft sámegilli. Dál galgá nuoraid oahpahit dronaiguin girdit sámegillii!
Saemien gïelh orre areenide båetieh, jïh Gïelevåhkoen Lemet Máhtte Eira Sara Gïelelutnjemebaalhkam åadtjoeji dan åvteste lij daataspïelem Minecraft jarkoestamme – saemiengïelese!
Saemiengïele orre sijjieh vitnie. Gïelevåhkoen Lemet Máhtte Eira Sara gïelelutnjeme-baalhkam Åadtjoeji gosse lea daataspïelem Minecraftem saemiengïelese jarkoestamme. Daelie galka noerh dröönigujmie ööhpehtidh saemiengïelese haeliehtidh!
Mis leat leamaš olu positiivvalaš dáhpáhusat, muhto seammás lassána sámiid cielaheapmi.
Dan jïjnje hijven mij sjugniehtåvva, jïh seamma tïjjen dååjrebe saemieh ahkedh vielie trïegkenassem dååjroeh.
Mijjen leah orreme jïjnjh positijve deahpadimmieh, mohte seammasïenten saemiej trïegkenasse læssene.
Aittobáliid fállehuvvui nuorra Ann-Marie Dorph go sámástii busses Romssas.
Aadtjen noere Ann-Marie Dorph bealhkasovvi gosse bussesne Romsesne saemiesti.
Aadtjen noere Ann-Marie Dorph dåårejovvi gosse bussesne Tromsesne saemiesti.
Mu lea illudahttán oaidnit man ollugat dorjot rahčama cealkkedettiin ahte lea doarvái dál.
Aavoe orreme vuejnedh man jeenjesh mah gæmhpoem dåårjeme jïh jeahteme daelie nuekie.
Mannem lea madtjeldahteme vuejnedh maam jïjnjesh daamkomem dåarjoeh jiehtieminie ahte lea nuekies daelie.
Cielossániid duohken leat boares ovdagáttut ja sámi rivttiid systemáhtalaš vealaheapmi.
Dej bielhkije baakoej duekesne gellie båeries åvtelh-aarvoeh jïh systematihkeles sïerredimmie saemien reaktijste.
Bielhkije baakoej duekesne leah båeries vuajnoeh jïh saemien reaktoej systematihkeles dïedtelgimmie.
Dán áŋgiruššama livččen sávvan oaidnit duohtavuođa- ja seanadanproseassas mii lea jođus.
Manne lim vaajtelamme daam ïedtjem vuejnedh saetniesvoete- jïh liktemeprosessesne mij juhtieminie daelie.
Daam eadtjaldovvemem leam vaajtelamme saetniesvoeten- jïh liktemeprosessesne vuejnedh mij lea juhtieminie.
Ii leat áddjás bargu bidjalit gilkora sosiála mediaide.
Ij guhkiem fïjnehth aktem ïebnetsegkiem sosijaale medijidie bïejedh.
Ij leah jïjtjse aajja barkoe sosijaale meedijidie ïebnetsegkiem bïejelidh.
Gáibiduvvo eanebuš dovddastit sámi rivttiid eatnamiidda ja čáziide, dohkkehit ahte min árbevirolaš bivdin, guolásteapmi ja meahcásteapmi leat vuođđuduvvon eará ipmárdussii mii ceavzilvuohta lea.
Vielie krïevije saemien reaktah eatnamasse jïh tjaatsan jååhkesjidh, jååhkesjidh mijjen aerpievuekieh vijremasse, göölemasse jïh åtnose miehtjiesdajveste aktem jeatjah goerkesem våaroeminie utnieh dan bïjre mij lea nænnoes åtnoe.
Vielie krïebpesjåvva boejhkesjidh saemien reaktoej eatnamidie jïh tjaetside, dåhkasjehtedh ahte mijjen aerpievuekien vijreme, gööleme jïh miehtjiesdajveåtnoe libie jeatjah goerkesasse tseegkesovveme mij gaarsjevoete lea.
Ahte min eanandoallu doaibmá eará dálkkádatguovllus eará infrastruktuvrrain.
Mijjen jåartaburrie lea dajvine jeatjah vearaldinie jïh daelhkine jïh jeatjah infratruktuvrine.
Ahte mijjen laanteburrie jeatjah klæjmadajvesne jeatjah infrastruktuvrine jåhta.
Dat máksá eambbo dohkkehit min árbevirolaš máhtu das man ollu vuorjamiid boazu gierdá.
Leevlebe åasa mijjen aerpievuekien daajroem jååhkesjidh maam bovtse sturremijstie tööllie.
Dïhte vielie maaksa mijjen aerpievuekien maahtoem dåhkasjehtedh desnie man jïjnje sarhkesjimmiej bovtse tööllie.
Dat gáibida eambbo dovddastit ahte sámiid riektesihkarvuohta sisttisdoallá eambbo go beassat riekteásahussii, lea sáhka ahte ipmirduvvot ja árvvusadnot go boađát dohko.
Vielie krïevije jååhkesjidh saemiej reaktajearsoesvoete lea vielie goh åadtjodh reaktasuarkan båetedh, men goerkesem jïh ååktemem åadtjodh gosse dohkoe båata.
Daate vielie krïebpesje boejhkesjidh ahte saemiej reaktajearsoesvoete vielie åtna gosse reaktoeinstitusjovnese åadtjodh, lea aamhtese ahte guarkasovvedh jïh #ååktedh gosse dahkoe båatah.
Jus mii galgat sáhttit eallit ja bajásgeassit mánáideamet ja oahpahit sin luohttit earáide ja eiseválddiide, de eat sáhte dohkkehit ahte luohttámuš rihkkojuvvo eahpevuoiggalaš reguleremiiguin, mearrádusaiguin ja duomuiguin.
Jis edtjebe maehtedh jieledh jïh mijjen maanah bijjiedidh guktie dah sinsitniem jïh åejvieladtjh leajhtadieh, dellie ibie maehtieh jååhkesjidh leajhtadimmie tsoepkene ovrïektes reguleradimmiej, nænnoestimmiej jïh dåapmoej tjïrrh.
Jis mijjieh galkebe maehtedh jïjtjemh maanide jieledh jïh bijjiedidh jïh ööhpehtibie dejtie jeatjabidie jïh åajvaladtjide leajhtadidh, dellie ibie maehtieh dåhkasjehtedh ahte leajhtadimmie #ovrïekte reguleeremigujmie meadtasåvva, nænnoestahkigujmie jïh dåapmoejgujmie.
Nu ii galgga leat Norgga servodagas, gos olmmošvuoigatvuođat ja ávddalašvuohta galget leat vuođđoárvvut.
Numhtie ij edtjh årrodh aktene seabradahkesne goh Nöörje, gusnie almetjereaktah jïh vyörtegsvoete edtjieh vihkeles maadth-aarvoeh årrodh.
Nimhtie ij galkh Nöörjen seabradahkesne, gusnie åålmehreaktah jïh vyörtegsvoete gelkieh våaromeaarvoeh.
Mii sámit leat jálos álbmot, vaikko vel guoddit ge vearredaguid maid mii ieža ja buolvvat ovdal min leat gillán.
Mijjieh saemieh leah staalehke åålmege, jalhts mijjieh aktem ovreaktam guedtebe mejtie jïjtjh jïh boelvh mijjen åvteli leah dååjrehtamme.
Mijjieh saemieh eadtjohke åålmege, jalhts vielie guedtebe aaj sluekiedahkoeh mejtie mijjieh jïjtjh jïh boelvh mijjen åvtelen libie gïerteme.
Mii fertet bargat vel ain garraseappot ja hukset luohttámuša gaskkaneamet, leat árvasat, gierdavaččat ja ráhkislaččat.
Tjoerebe enn tjerkebe barkedh juktie leajhtadimmiem mijjen gaskemsh tseegkedh, jïh boerehkevoetem, toleraansem jïh gieriesvoetem sinsætnan vuesiehtidh.
Mijjieh tjoerebe dovne annje barkedh garrebelaakan jïh gaskemsh leajhtadimmiem bigkedh, vedtele, vïssjele jïh *ráhkislaččat.
Mii fertet ieža jáhkkit ahte kultuvrrasteamet ja gielasteamet lea árvu ja boahtteáigi.
Tjoerebe jïjtjh jaehkedh mijjen kultuvre jïh mijjen gïelh aarvoem jïh båetijem aejkiem utnieh.
Mijjieh tjoerebe jïjtjh jaehkedh ahte jïjtjemh kultuvresne jïh jïjtjemh gïelesne lea aarvoe jïh båetije biejjieh.
Mii fertet ándagassii addit alcceseamet ja guhtet guimmiidasamet dan ovddas maid eat máhte, go nu ollugat leat geahččalan mis rivvet kulturárbámet ja gielaideamet.
Tjoerebe jïjtjemem jïh sinsitniem aanteges vedtedh dan åvteste maam ibie maehtieh, juktie ååpsen jeenjesh leah pryöveme kultuvre-aerpiem jïh gïelide mijjeste vaeltedh.
Mijjieh tjoerebe jïjtjemidie jïh #sinsitniem dan åvtesne vedtedh maam ibie maehtieh, gosse dan jïjnjesh leah mijjesne voejhkelamme jïjtjemh kultuvreaerpiem jïh jïjtjemh gïelide ruhtedh.
Eat galgga sivahallat ja heahppášit guhtet guoibmámet jus muhtin meaddá boastut, muhto hukset oktavuođa gos lea buorre ja oadjebas leat sápmelaš.
Ibie tjoerh sinsætnan skåltoem jïh skaamoem vedtedh jis naakenh båajhtode tröörieh, men ektievoetem tseegkedh gusnie lea jearsoe jïh hijven saemine årrodh.
ibie galkh #sinsitniem bïedtedh jïh skaamoem vedtedh jis muvhte båajhtede meadta, mohte tsiehkiem bigkebe gusnie buerie jïh jearsoes saemie.
Dat lea dat buoremus suodji cielaheami ja eahpevuoiggalašvuođa vuostá maid sáhttit addit mánáidasamet ja nuoraidasamet.
Daate dïhte bööremes vaarjelimmie maam maehtebe mijjen maanide jïh noeride vedtedh trïegkenassen jïh ovrïektesvoeten vööste.
Dïhte dïhte bööremes vaarjelimmie trïegkenassen jïh ovrïektesvoeten vööste maam maehtebe jïjtjemh maanide jïh jïjtjemh noeride vedtedh.
Mun lean čeavlái go leat bargagoahtán veahkaválddálašvuođahástalusaiguin ja LHBTIQ-sápmelaččaid diliin. Muhto ain lea olu barggakeahttá.
Manne garmere mijjieh libie aalkeme haestemigujmie barkedh goh vædtsoesvoete jïh LHBTIQ-saemiej tsiehkie, men annje jïjnje aajmene.
Manne madtjelasse gosse libie aalkeme vædtsoesvoetenhaestemigujmie jïh LHBTIQ-saemiej tsiehkine barkedh. Mohte annje lea jïjnje barkemen bielelen.
Maid sáhttit mii bargat mánnágeafivuođain sámi guovlluin?
Maam maehtebe maanagiefiesvoetine saemien dajvine darjodh?
Maam maehtebe maanagiefiesvoetine saemien dajvine barkedh?
Movt sáhttit mii čoavdit doaimmashehttejuvvon oappáid ja vieljaid hástalusaid, vai sii nai beasaše searvat min oktavuhtii?
Maam maehtebe mijjen vïelli jïh åabpaj åvteste darjodh funksjovneheaptoejgujmie, guktie dah maehtieh meatan årrodh mijjen ektievoetesne?
Guktie maehtebe tjuevtedh *doaimmashehttejuvvon åabpah jïh vïelli haestemh, guktie dah aaj åadtjoeh mijjen tsiehkesne mealtan årrodh?
Movt sáhttit mii sihkkarastit árvvolaš boarisvuođa min vuorasolbmuide áiggis go buot galgá digitaliserejuvvot ja guovdilastojuvvot?
Guktie maehtebe vyörtegs båeriesvoetem mijjen båarasommesi åvteste gorredidh akten tïjjen gosse edtja gaajhkem digitaliseeredh jïh sentraliseeredh?
Guktie maehtebe mijjen voeresidie dovrehke båeriesvoetem gorredidh tïjjen gosse gaajhke galka digitaliseeresovvedh jïh sentraliseeresovvedh?
Maid sáhttit mii bargat daid unnimus sámi gielaid ealáskahttimiin Norgga bealde ráji?
Maam maehtebe darjodh juktie doh unnemes saemien gïelh jieliehtidh raasten nöörjen bielesne?
Maam maehtebe barkedh dej unnemes saemien gïeli jealajehtieminie Nöörjen bieleste raejiem?
Leat go du mielas dát áššit dehálačča, dahje leat go eará áššit maidda don oaivvildat Sámediggi galgá bidjat searaid?
Tuhtjh daah aamhtesh leah vihkele, jallh vïenhth Saemiedigkie edtja eevre jeatjah aamhtesigujmie barkedh?
Dov mïelesne daah aamhtesh leah vihkelem, jallh leah gosse jeatjah aamhtesh mejtie datne ussjedh Saemiedigkie galka faamoeh bïejedh?
Don sáhtát dasa váikkuhit jus beroštat boahtte čavčča válggain.
Datne maahtah meatan årrodh dam baajnehtidh jïh eadtjohke meatan årrodh tjaktjen veeljemisnie.
Datne maahtah dïsse dijpedh jis båetijen tjaktjen veeljemidie seatedh.
Dát lea mu maŋemus ođđajagisárdni sámediggepresideantan, muhto earát leat gárvásat fargga váldit badjelasaset doaimma.
Daate mov minngemes orrejaepiehåalome goh saemiedigkiepresideente, men jeatjebh leah rætnoe riejries jåerhkedh.
Daate mov minngemes orrejaepienhåalome saemiedigkiepresidentine, mohte jeatjebh gaervies rætnoe bijjeli darjomem vaeltedh.
Geavahettiin du jienastanvuoigatvuođa leat don fárus huksemin sámi demokratiija ja searvevuođa.
Viehkine dov jïenestimmiereaktam nuhtjedh dellie datne viehkehth saemien demokratijem jïh ektievoetem tseegkedh.
Nuhtjeminie dov gïelevedtemereaktam leah datne mealtan saemien demokratijem jïh ektievoetem bigkeminie.
Leage dat buoremus alccesat ja earáid vuostá, ja jáhke Sápmái!
Årroeh dam buaratjommesem maam maahtah jïjtjedh jïh mubpiej vööste, jïh jaehkieh Saapman!
Årroeh dïhte buaratjommese jïjtsadth jïh jeatjebi vööste, jïh jaehkieh Saapman!