UIT, The arctic university of Norway > Giellatekno
 

Buresboahtin Giellateknoi – sámi giellateknologiija guovddážii

 På nordsamisk Davvi  På norsk Norsk  På engelsk English  På finsk Suomeksi  По-русский Русский

Note
Vuolimusas dán siiddus gávnnat liŋkkaid min boares siidui, muhto juhkkojuvvon guoktin siidun: sámegielaid ja eará gielaid reaidduide.

Min lingvisttalaš filosofiija lea ahte analysaprográmmat galget leat grammatihkalaččat, eaige vuođđuduvvon statistihkkii ("ale árvit jus dieđát"), ja vuođđun leat sátnehámit – mii hukset analysa botnis bajás. Dien láhkai min analysat šaddet nannoseappot, ja seammás dat leat lingvisttalaš alla dásis, ja sáhttet leat vuođđun sihke prográmmaid ráhkadeapmái ja gielladutkamii.

Dákkár giellateknologalaš reaiddut leat buot gielaide eaktun dasa ahte sáhttet ceavzit geavahangiellan ođđaáigásaš servodagas. Giellatekno bargá dahkat dákkár prográmmaid olámuddui sámegielaide, ja maiddái dahkat álkibun eará vehádatgielaide ráhkadit dákkár prográmmaid. Dáinna Giellatekno ovttasbargá Divvun-joavkkuin. Giellatekno bargu álggahuvvui jagis 2001, ja dás sáhtát lohkat eanet min birra.

Min barggus leat erenoamážit: Intelligeanta reaiddut giellaoahppamii (ICALL), njuolggadusvuđot dihtorjorgaleapmi, sátnegirjjit morfologiijain ja teakstačoakkáldagat maid teavsttat leat automáhtalaččat analyserejuvvon. Bajimusas fálus dán siiddus leat liŋkkat geavaheaddji prográmmaide. Gurut beal fálus leat liŋkkat máŋggalágan resurssaide.

Vaikko mii vuosttážettiin bargat sámi gielaiguin, de mii, ovttas earáiguin, maiddái fállat reaidduid máŋgga eará gielaide.